Kohtulahend

s.o 04.07.2011.a. Sama otsusega mõisteti D.N-ilt välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 417,03 eurot, kaitsetasu Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 134,24 eurot ja paljunduskulu 33,03 eurot, s.o kogusummas 584,30 eurot. 21.06.2012.a on D.N esitanud kohtule taotluse täitemenetluse ajatamiseks ja peatamiseks täiteasjas, mille on algatanud kohtutäitur Reet Rosenthal ning täitemenetluse summa on 766,46 senti. D.N viibib Tartu Vanglas, tal puudub vanglast väljastpoolt materiaalne toetus; käib küll vanglas majandustöödel, kuid sellest palgast läheb 20% vabanemisfondi ja 50% hagide katteks. D.N palus peatada täitemenetluse 1 aastaks ja 6 kuuks, mil ta vanglast vabanema peaks, s.o karistuse lõpptähtajal 04.10.2013.a. D.N on lisanud taotlusele kontoväljavõtte perioodil 01.01.2012.a – 18.06.2012.a. Vastaval perioodil on D.N-i kontol olnud laekumisi 43,20 eurot ja väljaminekuid 34,52 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on kohtutäitur Reet Rosenthal 02.03.2012.a algatanud eelnimetatud menetluskulude hüvitamise, mis on kokku 584,30 eurot, sissenõudmiseks D.N-ilt täitemenetluse täiteasjas nr 186/2012/545. Nõue on 27.08.2012.a seisuga täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus leiab, et D.N-i taotluse rahuldamiseks alused puuduvad. KrMS § 424 kohaselt, mõjuvate põhjuste olemasolu korral, võib süüdimõistetu elukoha-järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. D.N-i avaldusest ei ilmne asjaolud, mis annaks kohtule põhjendatud ja seadusliku aluse TMS § 45 mõttes täitmise ajatamiseks. TMS § 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Kontoväljavõttest nähtub, et viimase 5,5 kuu jooksul on D.N-i väljaminekutest suurima osa moodustunud kinnipidamine nõuete fondi jaoks. Asjaolu, et isiku sissetulekud vanglas ei ole suured, raha kulub teiste täiteasjade tasumiseks ning talle ei laeku vanglast väljastpoolt raha, ei anna põhjendatud alust täitmise ajatamiseks ja peatamiseks ülejäänud vangistuse ajaks. Kui D.N-i kontolt ei ole võimalik võlgnevuse katteks rahaliste vahendite puudumise tõttu kinnipidamisi teha kogu võlgnevuse kustutamiseks, siis ei ole selline olukord kindlasti käsitletav võlgniku suhtes ebaõiglase täitmisena TMS § 45 tähenduses, mistõttu alus täitmise ajatamiseks puudub. Lisaks märgib kohus, et täitmise peatamine ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja, s.o Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna kinnipeetaval on vähesel määral laekumisi, ning kinnipidamised on seega võimalikud. Lisaks on võimalus, et kinnipeetava sissetulekud, kas siis vanglas töötades või materiaalse toetuse näol väljastpoolt vanglat, suurenevad ning seejärel võidakse hakata tegema suuremaid kinnipidamisi nõuete katteks. Haide Rimmel kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.