1-12-5195/6 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.Rahuldada P.L. (L ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel M.K-lt P.L. kasuks 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX SEB Pank. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1, 3 välja mõista M.K-lt menetluskuluna:  sundraha 200 (kakssada) eurot;  kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Ülejäänud osas jätta sundraha riigi kanda. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Šokolaadi-banaaniunistuse saiakese väärtusega 0,86 €; 5) 30.01.2012 kella 18.10 paiku, püüdis M.K Tartus, Turu 14 Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit Rahva viina väärtusega 3,95 €, ühte küünalt Bolsius väärtusega 1,93 € ja ühte pakki aroomiküünlaid väärtusega 1,99 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 6) 17.02.2012 kella 14.00 paiku, püüdis M.K Tartus, Sõbra 58 Prisma kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte konservi Tuunikala tükid õlis väärtusega 0,99 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 7) 18.02.2012 kella 11.05 paiku, püüdis M.K Tartus, Turu 14 Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit õlut Bock väärtusega 2,67 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 8) 01.03.2012 kella 15.20 paiku, püüdis M.K Tartus, Turu 2 Rimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pakki kartuliputru väärtusega 0,83 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 9) 09.03.2012 kella 14.13 paiku, püüdis M.K Tartus, Riia 1 Kaubamajast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte alpikanni potilille väärtusega 6,20 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 10) 10.03.2012 kella 17.58 paiku, püüdis M.K Tartus, Turu 2 Rimi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte pakki sigarette Kent väärtusega 3,20 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 11) 13.03.2012 kella 08.30 paiku, püüdis M.K Tartus, Turu 2 R-Kioskist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kahte pudelit õlut Alexander koguväärtusega 2,40 €. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani M.K toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. M.K süüdistatakse veel selles, et tema, 12) lõi 2011 novembri alguses Tartus, XXX korteris P.L. rusikaga pähe, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu; 13) novembri lõpus 2011 Tartus, XXX korteris pani M.K P.L. nööri ümber kaela ja kägistas sellega kannatanut, tekitades sellega füüsilist valu; 14) 15.12.2011 kella 11.00 paiku lõi M.K Tartus, XXX korteris P.L. lahtise käega 5-6 korda vastu pead, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja näo põrutuse. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani M.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: P.L. tsiviilhagi on 385 €, Rimi Eesti Food AS tsiviilhagid on 0,86 € ja 0,83 €, Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi on 2,67 €. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks aasta ja kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks üks päev ja ärakandmisele kuuluvaks üks aasta üks kuu ja 29

päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 13.03.2012. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et M.K, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et M.K on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.K süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et M.K on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagid õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha osaliselt, so summas 200 eurot tuginedes KrMS § 180 lg-le 3 arvestades M.K resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista kaitsjatasu 96 eurot.