Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-06-4388

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. mai 2012 määrus vangistusest elektroonilise järelevalvega tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Vasily Karpovi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 14. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vasily Karpovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud Tartu Maakohtu 14.05.2012 määrusega jäeti Vasily Karpov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. V. Karpov kannab karistust Viru Maakohtu 20.10.2006 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 114 p-de 1, 5 ja § 199 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta ja 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 20.10.2006 ja lõpp 18.10.2018. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega alates 18.04.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud Viru Vangla esitatud materjalidega ning kuulanud ära prokuröri ja süüdimõistetu arvamuse, leidis, et V. Karpov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus sedastas, et elektroonilise järelevalve alla vabastamise eelduseks on elamispind Eestis ja Eestis viibimise seaduslik alus. V. Karpov on Venemaa kodanik ja tal ei ole tähtajalist ega ajalist elamisluba, samuti puudub isikut tõendav dokument, mistõttu ei saa kohus seadusliku aluse puudumise tõttu panna talle kohustuseks elada aadressil XXX . Kohus arvestas asjaoluga, et V. Karpov pani toime tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, mistõttu saaks ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne riivatud. Kohus arvestas ka V. Karpovi ülalpidamist vanglas, kus tal on 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu V. Karpov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, kus palub Viru Maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ja deporteerida ta Venemaale, Eestisse naasmise õiguseta. V. Karpovile jääb arusaamatuks, mil viisil on maakohtu määruse kuupäev 14.05 kui kohtuistung ise toimus 17.05.2012. V. Karpov kahtlustab, et määrus valmis juba varem kui talle kohtus sõna anti. V. Karpov märgib, et tal on tõepoolest kehtivad karistused vangistuse ajal, ent leiab, et vanglas määratakse karistusi pisiasjade eest ja distsiplinaarkaristusteta pole võimalik hakkama saada. Kui need puuduvad, määratakse ikkagi millegi eest karistus. V. Karpov märgib, et talle on vangistuses viibitud aastate jooksul määratud vaid 18 karistust, mis pole arvestades pikka vangistusperioodi märkimisväärne. V. Karpov ei pea kõiki oma rikkumisi rasketeks ja ei leia, et karistused mõjutaksid tema elu väljaspool kinnipidamisasutust. V. Karpov kinnitab kohtule, et ta ei hakanud taotlema alalist elamisluba, Eesti tööluba ega kehtivaid dokumente. Samuti on V. Karpov varasemalt märkinud, et soovib küll enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ent koos enda väljasaatmisega Venemaale, milline alus tuleneb KrMS § 426 lg-st 3. V. Karpov jääb maakohtule esitatud taotluse juurde ja lisab, et Venemaal on tal olemas võimalik elukoht ja tingimused. Venemaal on V. Karpovil sugulased, kes ta vastu võtavad ja tööga kindlustavad. Kehtivad dokumendid saaks V. Karpov teha väljasaatmiskeskuses. Venemaale saatmise garantii olemasolul maksaks ta tõenäoliselt kõik oma võlad. V. Karpov märgib, et tema kuritegu oli küll raske, ent selle toimepaneku ajal oli tema elus emotsionaalselt raske periood, misjärel toimus muutus. V. Karpovi sõnul on ta oma 6-aastase vangistuse jooksul paljuski ümber mõelnud ja hinnanud, ning hakanud austama ja kuulama teise inimese arvamust. V. Karpov on veendunud, et suudab nüüd konflikte vältida ja lahendada neid vägivalda kasutamata ja elada ühiskonnas seadusi järgides, austada inimeste eraomandit ja kõige tähtsamat – inimese elu, väärtust, mille äravõtmise õigust ei ole kellelgi. V. Karpov märgib, et on vangistuses osalenud kolmes sotsialiseerimisprogrammis – XXXX, XXXX ja XXXX, mis andsid talle teadmisi, kuidas inimestega käituda ja konfliktidest eemale hoida. Programmide mõjul muutus ta paremuse poole ja näeb asju teisest küljest. V. Karpov soovib veelkord veenda kohut, et ta on hoopis teine inimene kui 2005. a enne karistuse kandmisele asumist. V. Karpov juhib kohtu tähelepanu sellele, et Viru Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. V. Karpov palub võimalust, et näidata, et ta on muutunud ja lubab usaldust õigustada.