Kohtulahend

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud V. Sviridov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 19.06.2008 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 28.09.2007 ja lõpp 27.09.2016. Viru Maakohtu 24.04.2012 määrusega jäeti V. Sviridov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohtu hinnangul ei ole V. Sviridovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla põhjendatud. Kohus tuvastas asja materjalidest nähtuvalt, et V. Sviridov on kriminaalkorras karistatud teist korda (varasemalt Tallinna Linnakohtu 22.11.2004 otsusega KarS § 199 lg 1 järgi rahalise karistusega). Samuti on V. Sviridov karistatud mitmel korral väärteokorras. Reaalset vangistust kannab V. Sviridov esimest korda. Seega leidis kohus, et tegemist on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga. Maakohus möönis, et 2004 aastal mõistetud karistusest möödus uue kuriteo toimepanemiseni aastal 2007 juba 3 aastat, kuid arvestas siinjuures asjaolu, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, tuleb talle määrata karistusaja lõpuni katseaeg. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et kinnipeetav on võimeline ilma probleemideta läbima üle 4 aasta pikkuse katseaja. Käesoleval ajal kannab V. Sviridov karistust esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest ära kandnud 4 aastat 6 kuud. Kohus leidis, et arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust ja kinnipeetava isikut, on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud liiga vähe talle mõistetud karistusest, et saaks otsustada tema edaspidise seaduskuuleka käitumise üle. Kuigi nii kriminaalhooldusametnik, vangla kui ka prokuröri abi on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, ei pidanud kohus seda võimalikuks. Kohus leidis, et kindla elukoha olemasolu on iseenesest positiivne asjaolu, kuid vaid sellel alusel vabastamine ei ole põhjendatud. Viimasest kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt oli V. Sviridovil elukoht olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Samuti pidas kohus positiivseks töökoha garanteeritust, kuid asja materjalide kohaselt oli kinnipeetaval olemas sissetulek ka kuriteo toimepanemise ajal. Vaatamata sellele hakkas kinnipeetav tegelema narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Kohus pidas võimalikuks, et kui V. Sviridov jätkab vangistuses seaduskuulekat eluviisi ja ei pane enam toime distsiplinaarrikkumisi (viimane distsiplinaarkaristus oli praeguse seisuga 02.09.2010), jätkab töötamist ning läbib individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused, võib tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega olla põhjendatud, kuid mitte käesoleval ajal.

-2-

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu V. Sviridovi kaitsja määruskaebus V. Sviridovi kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja V. Sviridovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja hinnangul on kohtu järeldused pealiskaudsed ja kohus ei ole täies ulatuses võtnud arvesse kõiki asjaolusid, samuti vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi arvamust. Kaitsja on seisukohal, et V. Sviridovi poolt ärakantud karistus on proportsionaalne tema poolt toime pandud kuriteoga. Faktiliselt on süüdimõistetu talle määratud karistusest kandnud ära üle poole tähtajast, st rohkem kui 4 aastat 7 kuud. Kaitsja leiab, et kohtu järeldus selle kohta, et ärakantud karistuse tähtaeg on liiga lühike, on ilmselgelt puudulik ja põhjendamata, kuna seadus annab süüdimõistetule võimaluse ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabanemiseks juhul, kui süüdimõistetu on faktiliselt ära kandnud mitte vähem kui pool talle määratud karistuse tähtajast ja ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja on valmis täitma temale pandud kontrollnõudeid. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja lähedased, kellega kinnipeetav hakkab koos elama, on kirjalikud nõusolekud andnud. Kaitsja arvab, et varasem elukäik ei ole KarS § 76 lg 3 kohaselt ainus, mida ennetähtaegse vabastamise juures kohtul hinnata tuleb. Kaitsja nõustub Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 märgituga vangistatu õiguspärase käitumise osas ning rõhutab, et V. Sviridovil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et karistuse kandmise ajal on V. Sviridov olnud õiguskuulekas ning see annab alust arvata, et V. Sviridovi puhul on talle mõistetud reaalne vangistus täitnud eesmärgi. Kaitsja hinnangul viitas kohus formaalselt Riigikohtu praktikale, kuid ei võtnud arvesse mitte ühtegi tähtsat asjaolu. Kaitsja palub võtta arvesse ka süüdimõistetu vanust (29.06.1965) ja seda, et V. Sviridov kannab esmakordselt reaalset vangistust. Süüdimõistetu jaoks on see tõsiseks katsumuseks. Kaitsja osundab Viru Vangla iseloomustusele, mille kohaselt kinnipeetav töötab majandustöödel, omandas keevitaja eriala 2 aasta jooksul ja läbis riigikeele kursuse ning tema isikuttõendav dokument kehtib kuni 10.03.2016. Ühtlasi nähtub iseloomustusest, et V. Sviridov on motiveeritud oma elustiili muutma, tal on reaalsed plaanid, kuidas oma eluga edasi minna, et mitte sattuda kuritegelikule teele. Vabaduses on V. Sviridovil kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Suhted lähedastega on head. Kõik see aitab kaitsja hinnangul kaasa V. Sviridovi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus ei võtnud arvesse iseloomustuses märgitud asjaolu, et süüdimõistetul on seaduskuulekad sõbrad. Samuti jättis kohus tähelepanuta väga tähtsa vangla poolt tehtud järelduse, et uute kuritegude toimepanemise risk V. Sviridovi poolt on väga madal ja moodustab kõigest 6%. Kaitsja arvates tuleb V. Sviridovile anda võimalus tõestada, et suudab vabaduses elada õiguskuulekalt, samuti võimaluse kriminaalhoolduse kaudu kohaneda eluga vabaduses ja näidata, et positiivsed muutused tema käitumises on pöördumatud. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – riigipoolne hukkamõist on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutumas paremuse poole. V. Sviridovi määruskaebus V. Sviridov taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. V. Sviridovi hinnangul on kohtumäärus tema suhtes ülekohtune ja karm. V. Sviridov leiab, et Eesti riigile on majanduslikult otstarbekam kui ta töötab vabaduses ja maksab makse, mitte ei -3-

söö maksumaksja raha eest. Ühtlasi oleks tal võimalik tasuda võlad oluliselt kiiremini kui vangistuses olles. V. Sviridov on seisukohal, et tema senini ärakantud karistus on piisav. Lisaks on V. Sviridov arvamusel, et kogu karistusaja ärakandmisel tekib oht, et tema psüühika on niivõrd rikutud, et ta ei saa vabaduses enam hakkama. V. Sviridov leiab, et ainult kohtu oletustest ei peaks piisama tema vangistuse jätkamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Sviridovil, toime pikema aja jooksul, s.o sügisest 2006 kuni 28.09.2007. Kokku pidasid nii V. Sviridov kui tema kaasosaline, kes talle juhiseid ja ülesandeid jagas, amfetamiinilaboreid kahes kohas. Ühtlasi on ringkonnakohtu hinnangul märkimisväärne asjaolu, et kriminaalasja käigus leitud ja äravõetud vedela amfetamiini kogusest oleks võimalik olnud valmistada 13,39 kg amfetamiinsulfaati, milline kogus ületab ligi 4500 korda suure koguse alampiiri ning leitud ja äravõetud 20,1 kg narkootilise aine amfetamiini lähteainest oleks võimalik olnud valmistada veel ligikaudu 13 kg amfetamiinsulfaati. Mõlemal juhul oleks hind illegaalses tänavamüügis olnud üle 2 miljoni krooni. Lisaks müüdi tuvastamata isikutele ära 3,2 kg narkootilist ainet. Ringkonnakohus leiab, et V. Sviridovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud on sedavõrd rasked, et ei võimalda tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla rohkem kui 4 aastat 4 kuud enne karistusaja lõppu. Kuigi V. Sviridov võib olla senini ärakantud karistusaja jooksul aru saanud toimepandud tegudest ja kinnitanud, et enam ta kuritegusid toime ei pane, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul ikkagi täidetud karistuse üldpreventiivne eesmärk ning seetõttu tuleb V. Sviridovil jätkata karistuse kandmist.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

-5-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.