Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-2654
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Janek Kivimäe määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janek Kivimäe määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viljandi Maakohtu 25.01.2005 otsusega tunnistati J. Kivimäe süüdi KarS §-de 114 p 5 ja 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning teda karistati 12 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus on 24.11.2003 ja lõpp 23.05.2016. Tartu Maakohtu 25. aprilli 2012 määrusega jäeti J. Kivimäe tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt kannab J. Kivimäe liitkaristusena mõistetud vangistust muuhulgas esimese astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud vangistusest ära kantud üle kahe kolmandiku. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu nõusolekut elektroonilisele valvele allumiseks, on olemas formaalsed alused tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel.
Maakohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja prokuröri kirjalikku arvamust ning kuulates ära süüdimõistetu, leidis, et J. Kivimäe tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus märkis, et J. Kivimäed on alates 1997. aastast karistatud kriminaalkorras kolmel korral ja praegu kannab ta vangistust varguse ja tapmise eest seoses röövimisega. Maakohtu määruse kohaselt on J. Kivimäel esimese astme isikuvastase kuriteo eest mõistetud liitkaristusest kandmata rohkem kui 4 aastat vangistust. Maakohus oli seisukohal, et isikut, kes on toime pannud raske isikuvastase teo, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega siis, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht või isik ei ole võimeline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile või kui ärakantud karistusaeg ei ole mõõdukas võrreldes sooritatud kuriteo raskusega. Maakohus märkis, et vangla arvates on uue kuriteo sooritamise risk süüdimõistetu puhul olemas, kuid see on suhteliselt väike. Maakohus tuvastas, et J. Kivimäe ei ole vangistuse kandmise ajal suutnud alluda kehtestatud korrale ja teda on karistatud viimati distsiplinaarkorras 02.09.2011. Seega ei ole süüdimõistetu maakohtu määruse kohaselt isegi vanglas, s.o range järelevalve tingimustes, suutnud alluda kehtestatud korrale ja käituda õiguskuulekalt, mistõttu on tema allumisvõime ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kaheldav. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on vangistusest ära kandnud küll kaks kolmandikku, s.o natuke üle 8 aasta, kuid võrreldes sooritatud isikuvastase kuriteo raskusega, ei saa seda lugeda pikaks karistuseks. Maakohus rõhutas, et J. Kivimäe oli mõrva sooritamisel aktiivne kaastäideviija ning seega oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ka ühiskonna õiglustunnet riivav. Maakohus leidis, et eeltoodud asjaoludel tuleb J. Kivimäe jätta vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata vaatamata sellele, et J. Kivimäe on vanglas läbinud sotsiaalprogramme ja kahetseb toimepandud kuritegusid ning tal on olemas sotsiaalne tugivõrgustik, kindel elukoht ja võimalus tööle asuda. Maakohtu hinnangul oleks J. Kivimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine liiga ennatlik ning J. Kivimäe peab veel karistuse kandmist jätkama. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J. Kivimäe taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ning järgmise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamise edasilükkamist kahe aasta kaugusele. J. Kivimäe leiab, et maakohtu istung oli pinnapealne ja lühike ning kohtunik oli tema tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise juba eelnevalt ära otsustanud. J. Kivimäe märgib, et kohtunik ei kandnud istungil talaari ning ta kahtleb seetõttu, kas tegemist oli üldse kohtunikuga. J. Kivimäe märgib, et maakohus ei lahendanud tema taotlust järgmise tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamise edasilükkamiseks kahe aasta kaugusele ning märgib, et aasta pärast ei ole tal töökohta ja elukohta. J. Kivimäe avaldab pahameelt selle üle, et tal tuleb tõenäoliselt terve karistus ära kanda hoolimata sellest, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, korralikult käitunud, töötanud ning omandanud XXXX ja XXXX erialal tööoskused. J. Kivimäe rõhutab, et talle on vanglas viie aasta jooksul tehtud vaid üks noomitus. J. Kivimäe hinnangul on vangistus tema suhtes juba oma eesmärgi täitnud ning ta on muutunud.
-2-
Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määruses valesti kajastatud, et J. Kivimäel on veel kanda üle nelja aasta vangistust, kuigi tegelikult on seda alla nelja aasta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
-3-
eest isikuna, kes on varem varguse toime pannud. Seega on J. Kivimäe kuriteod läinud aja jooksul raskemaks ja talle ei ole varasemalt mõistetud karistused mõju avaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab J. Kivimäe senine elukäik, mis on sõltumata mõistetud karistustest koosnenud aina raskemate kuritegude toimepanemisest, et J. Kivimäe risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur ning sotsiaalprogrammid ja J. Kivimäe motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ei ole piisavaks garantiiks õigustamaks tema vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ringkonnakohus leiab, et positiivsed muutused J. Kivimäe käitumises pole piisavalt juurdunud. J. Kivimäe distsiplinaarkaristus kambris keelatud esemete hoidmise eest näitab, et J. Kivimäe ei ole ka vangistuses suutnud kehtestatud reeglitest kinni pidada ning ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga nagu oleks nimetatud distsiplinaarkaristus ebaoluline, arvestades, et tegemist on noomitusega. Ringkonnakohtu hinnangul on vanglas kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnipeetavat oluliselt iseloomustav asjaolu, millesse tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel tõsiselt suhtuda. Ringkonnakohus leiab, et J. Kivimäel tuleks vangistuses näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ning seeläbi kinnitada, et ta ka vabaduses õiguskuulekalt suudaks elada.
tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Ringkonnakohtu hinnangul peavad nimetatud tähtaja pikendamiseks kohtu poolt esinema objektiivsed põhjused, mis annaksid alust arvata, et isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei oleks veel aasta pärast põhjendatud. Käesoleval juhul on J. Kivimäe määruskaebusesse märkinud, et ta ei leia aasta jooksul uut elu- ja töökohta, mistõttu soovib järgmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise edasilükkamist aasta võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna J. Kivimäe poolt nimetatud asjaolud võivad aasta jooksul muutuda ning ta võib praegustest prognoosidest erinevalt siiski elu- ja töökoha leida, ei oleks põhjendatud J. Kivimäe olukorra halvendamine ning tema järgmisele korralisele tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele takistuste seadmine. Eeltoodust tulenevalt ei pikenda ringkonnakohus J. Kivimäe VangS § 76 lg-s 3 sätestatud tähtaega vangla poolt J. Kivimäe ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule esitamiseks.
Tiit Lõhmus
Paavo Randma
-5-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.