Kohtulahend

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud I.I on Viru Maakohtu 09.09.2011 otsusega süüdi mõistetud KarS § 329 ja § 424 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 63 lg 1 kohaldamisega 8 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 20.05.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 2 kuud 13 päeva vangistust, võrra, mõistes I.I-le lõplikuks karistuseks 10 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 07.09.2011 ja lõpp 20.07.2012. Viru Maakohtu 19.04.2012 määrusega jäeti I.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt ei kuulu I.I tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisele. I.I on kohtu poolt korduvalt karistatud, viimased kuriteod on ta pannud toime katseajal olles vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Arvestades I.I senist käitumist, prognoositavat suhteliselt kõrget uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, töökogemuse puudumist ja asjaolu, et tal oli kalduvus tarvitada alkoholi, samuti seda, et tal puudub toetav lähedaste ring, ei tekkinud kohtul veendumust, et ta vabanedes suudaks seaduskuulekalt elada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I.I kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada I.I tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes katseaega 1 aasta ning allutades ta käitumiskontrollile. Kaitsja leiab, et I.I puhul tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel arvestada, et tal on toetav sotsiaalne võrgustik (XXX ja XXX). I.I on avaldanud soovi asuda vabanemisel elama XXX juurde. Kuigi I.I ametlik töökoht puudub, on ta töötanud Rootsis ja Eestis XXXX. Kuna I.I on vähenõudlik, on tal võimalik tööd leida juhutöödel. Positiivse asjaoluna tuleks kaitsja hinnangul märkida, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – ta mõistab alkoholi tarvitamise negatiivseid külgi, on eitanud edaspidist alkoholi tarvitamist. Ühtlasi on I.I märkinud, et ei kavatse enam liiklusnõudeid rikkuda. Kaitsja möönab, et I.I küll puudub omandatud eriala, kuid varasem elukäik on kinnitanud, et tahe töötada ka madalama palgaga on tal olemas, seetõttu ei saa pidada määravaks ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel omandatud eriala puudumist ja kindla töökoha puudumist. I.I puuduvad tõsised distsiplinaarrikkumised, kuivõrd teda on karistatud riiete kuivatamise eest pesunööril. Kaitsja leiab, et maakohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja on kindel, et I.I on motiveeritud ning tulenevalt ema ja õe toetusest on ta võimeline läbima katseaega positiivselt.

-2 -

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

enam alkoholi. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaitsja sellesisuline väide usutav, kuivõrd I.I on ka varem alkoholi tarvitades kuritegusid toime pannud. Samas ei ole see takistanud teda taaskord alkoholijoobes mootorsõidukit juhtimast või üldse alkoholi tarvitamast. Ringkonnakohus peab oluliseks osundada ka kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt tarvitas I.I enne vangistust alkoholi kaks korda nädalas suurtes kogustes ning ülejäänud aja vähem. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav kaitsja määruskaebuses toodud väide selle kohta, et I.I ei pane enam liiklusrikkumisi toime, nagu ka I.I poolt kohtuistungil märgitu, et ta „ei kavatse enam autoga sõita, kuna lubasid ka ei ole“, kuivõrd ka varasemalt ei ole I.I poolt mootorsõiduki juhtimist takistanud asjaolu, et tal puudub juhtimisõigus.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

-4 -

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.