Kohtulahend

1-10-687

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

1-10-687

Kohtunik

Madis Kägu

Istungisekretär

Krõõt Olo

Tõlk

Natalja Tselikova

Kriminaalasi

Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kinnipeetav

V.E Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:

jätta vabastamata V.E (isikukood: XXX) Pärnu Maakohtu 05.04.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Pärnu Maakohtu 05.04.2010.a otsusega tunnistati V.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja § 200 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 18.11.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat ja 6 kuud, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel 03.11.2009.a.

Karistuse kandmise algus oli 03.11.2009.a ja lõpp on 03.05.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 03.03.2012.a. V.E on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 31.08.1994.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabaduskaotust; 2) 13.02.2001.a Järva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 1 järgi arest 1 kuu; 3) 15.08.2001.a Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi 8 kuud vabaduskaotust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4) 18.11.2008.a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt KarS § 121 järgi 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas V.E distsiplinaarkorras karistatud. Soovib elama asuda ema juurde XXXX Kindel elu- ja töökoht puuduvad. Alates 2011.a septembrist õpib XXXX Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 1150 euro. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, alkoholijoobes esineb agressiivset käitumist. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 27% ning mittevägivaldse kuriteo puhul 22%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab V.E ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht, kuna Türi Valla sotsiaalosakond ei toeta tema elama asumist ema juurde, kes on alkoholi tarvitamise tõttu invaliidistunud, samuti ei soovi vanavanemad V.E enda juurde elama. Kindel töökoht samuti puudub. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid u 1170 eurot. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on lisaks mõjutatavus, agressiivsus, varasem karistatus, alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Ametnik palub juhul, kui V.E vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu märatud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud V.E vanglast vabastamine ennetähtaegselt, kuna vaatamata teatud positiivsele muutusele jäävad ülekaalu ikkagi määrava tähtsusega negatiivsed asjaolud, mis ei võimalda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.E avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et V.E tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud V.E kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. ka reaalne vangistus ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, sõltuvusprobleemid, tal puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused, kindel töökoht ja elukoht. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Käesoleval ajal kannab V.E karistust ka esimese astme kuriteo, röövimise eest. Vaatamata temale antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kohus nõustub prokuröri arvamusega.