Kriminaalasi nr 1-12-3788 kokkuleppemenetluses
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 07.mai 2012.a Tartu koht
Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-3788 kohtueelses menetluses 11260105426
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungisekretär
Kaija Sõster
Kriminaalasi
S.N süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Evelin Merilaine
Süüdistatav ja kaitsja
S.N elukoht XXXXXX isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja advokaat Marko Paabumets riigi õigusabi osutamise korras
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada S.N KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.N-i eelvangistuses 11.-12.12.2011 viibitud 2 päeva, karistusest jääb kanda 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega karistuseks mõistetud 9 kuud 28 päeva vangistust S.N-ile 30.03.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.N-ile mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja KarS § 73 lg 4 alusel asendada S.N-ile karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust 906 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 906 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Kaheaastase tähtaja kulgemine algab kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on S.N üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. S.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse S.N-i esimesest kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena: • 19 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 42; KrMS § 175 lg 1 p 4) , • 19 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4),
• 435 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) . Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ süüdistatava nimi, 1-12-3788, menetluskulu 07.05.2012.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile. S.N-i kaitsja taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 19 eurot 20 eurosenti
(summa on koos käibemaksuga, käibemaks 3,2 eurot) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatav S.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi.
KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 317 lg 2 alusel antakse kinnipidamisasutuses asuvale süüdistatavale kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi hallatavale Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
(KrMS § 249) S.N süüdistatakse selles, et tema 11.12.2011 kella 02.45 paiku Tartu linnas Raekoja platsil rikkus rahu ja avaliku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul tungis kallale H.V. ́ile ja lõi teda rusikaga peapiirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali. S.N põhjustas oma tegevusega H.V. ́ile järgmised tervisekahjustused: oimuluumurru vasakul ja pea pindmised hulgivigastused. Sellega pani S.N toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.N-ile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.N -i eelvangistuses viibitud aeg 11-12.12.2011, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S. N-ile 30.03.2009 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-4441 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust, võrra ning mõista S.N -ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 69 ja § 73 lg 4 alusel asendada S.N -ile mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 906 (üheksasada kuus) tundi (730+120+56 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. S.N -ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Konfiskeerimist ei ole. Heli Sillaots
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.