Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-13-44322 esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Eesti Haigekassa esitas 23.09.2013. a kohtule hagiavalduse Kxxx Kxxxxxx vastu õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 196,88 eurot. Kohus võttis hagi 01.10.2013. a määrusega menetlusse, saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja volitatud isikule kätte 11.10.2012. a. TsMS § 319 lg 1 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagis tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Maakohtu 07.05.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-3788 on kostja süüdi mõistetud KarS § 263 p 1 järgi selles, et 11.12.2011. a kasutas füüsilist vägivalda HxxxxxxVxxxxxxxx suhtes, tekitades talle tervisekahjustuse. Nimetatud tervisekahjustust ravis Tartu Ülikooli Kliinikum. Hageja kandis kulusid kannatanu ravimisel summas 196,88 eurot vastavalt Tartu Ülikooli Kliinikumi esitatud arvele. Kostja on tekitanud oma õigusvastase käitumisega kahju ja hageja on kannatanule kahju hüvitanud. Vaatamata hageja ettepanekule, kostja kohtuväliselt kulusid ei hüvitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 196,88 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole esitanud

2-13-44322 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega enda menetluskulude nimekirja. Seega ei määra kohus otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.