Kohus
Viru Maakohus
Kohtuasja number
1-10-13940
Määruse tegemise aeg ja koht
30.04.2012, Rakvere kohtumajas
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Virve Roots
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kriminaalhooldusametnik
Ingrit Glück
Kohtuasi
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldus-ametnik Ingrit Glücki erakorraline ettekanne taotlusega I.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2012, avalikul kohtuistungil
Pöörata täitmisele I.A /isikukood xxx, elukoht xxxx/ Viru Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 (seitse) kuud vangistust. Kohaldada I.A suhtes tõkendina vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise algust arvestada alates 30.04.2012. Välja mõista I.A-lt kriminaalmenetluse erikuluna sundtoomise kulu katteks 23,58 eurot riigituludesse. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011, viitenumber 2800049900. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kohaldatud õigusnormid
KrMS § 428, KrMS § 385 p 26 ja KarS § 68 lg 1 ja § 69 lg 6
Kohtumäärus ei ole vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu 25.10.2010 kohtuotsusega kokkuleppemenetluses mõisteti I.A süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda 6 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 21.05.2009 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 5 kuu vangistuse võrra ning mõisteti
liitkaristuseks 11 kuud vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendati 660 tunni üldkasuliku tööga 1 aasta ja 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile selleks ajaks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati I.A üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 06.12.2010 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 21.12.2010 määrusega jättis kohus taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, võimaldades jätkata üldkasuliku töö tundide sooritamist. 09.08.2011 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ega ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 19.08.2011 määrusega jättis kohus taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, võimaldades jätkata üldkasuliku töö tundide sooritamist. 08.03.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks, kuna kriminaalhooldusalune oli töö tegemise perioodi jooksul 35 päeva ulatuses haige, ega saanud seetõttu määratud töötunde sooritada. Kohtu määrusega 13.03.2012 peatas kohus üldkasuliku töö tähtaja kulgemise tähtaeg süüdimõistetu haiguse ajaks, so 35 päevaks. 10.04.2012 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule neljanda erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna hooldusalune hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuistungile 19.04.2012 I.A ei ilmunud ning kohus kohaldas tema suhtes sundtoomist 30.04.2012 kohtuistungile. Kohtuistungil 30.04.2012 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata, lisades, et 25.04.2012 tuvastati I.A taas kord alkoholijoove. I.A kinnitas kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud asjaolusid esitamata asjakohaseid põhjendusi enda poolt kohustuste ja kontrollnõuete rikkumise kohta, mida kohtul oleks olnud alus hinnata mõjuvatena. Karistuse täitmisele pööramise kohta sisulisi vastuväiteid ei esitanud. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kuna I.A on teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast karistusest ja kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Üldkasuliku töö tegemise ajal on tema suhtes kohtule esitatud neli erakorralist ettekannet. I.A on andnud kohtule korduvalt lubadusi täita tema suhtes kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning sooritada üldkasulik töö, mille on ta enda jaoks igati jõukohaseks hinnanud. Ühtegi lubadust tema pidada pole suutnud, seega on põhjendatud pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. I.A on sooritanud 236 tundi ning tegemata on 424 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 212 päeva, so 7 kuud vangistust. Kuna I.A on kohtule avaldanud, et keeruliste peresuhete tõttu temal sisuliselt puudub kindel elukoht ja kohtul on kahtlus, et ta võib hakata kõrvale hoiduma kohtumääruse täitmisest, siis selle täitmise tagamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada I.A suhtes tõkendina vahistamist ning võtab ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates tema vahistamisest, so alates 30.04.2012. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
Anu Ammer
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 30. aprillil 2012. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.