Kohtulahend

Määrata D.G kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.03.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab D.G karistust Viru Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja D.G karistati vangistusega 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.08.2011.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (8 kuud) ning mõisteti liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. D.G suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ning tema karistuse algust arvati alates kinnipidamisest 20.09.2011.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on välja kujunenud varguste ning joobes juhtimiste näol. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 7 kuu ja kanda jääb veel üle 1 kuu vangistust. Kinnipeetav viibib piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval D.G puuduvad distsiplinaarkaristused. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx, mis on ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Tegemist on D.G-le kuuluva ruumika

kahetoalise korteriga, kus elavad ka tema isa, ema ja vend. Isikul on 9 klassi haridust. Enne vangistust D.G töötas ning väidetavalt sissetulekuga tal probleeme ei olnud. Vabanemiselgi on tal võimalik tööle asuda isa firmasse xxxx, mis valmistab hauakivisid ja betoonääriseid hauaplatsidele. Isikul on palju tasumata hagisid, mille tõttu on tulude ja kulude tasakaalus hoidmine raskendatud. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu on varguse katse. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa A K, ema V K ja vend O K. Suheldakse kinnipeetavaga sageli. Kinnipeetav on vallaline, lapsi tal ei ole. Konkreetseid isikuid, kes võiksid mõjutada kinnipeetavat, lähedased nimetada ei oska. Isiku korduv kriminaalkorras karistatus viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Isik ise alkoholisõltuvust ei tunnista, väites, et tarvitab mõõdukalt ja vajadusel ei tarvita üldse. Praeguse kuriteo toimepanemise hetkel oli alkoholijoobes, varasemalt on toime pannud joobes juhtimise ning teda on karistatud ka Alkoholiseaduse alusel. Kinnipeetav on proovinud kanepit, sõltuvust diagnoositud ei ole, meditsiini osakonna andmetel on tegemist juhutarvitajaga. Sotsiaalselt on kinnipeetav veidi isoleeritud, kinnine, lähisuhteid loonud ei ole. Isik on endasse tõmbunud, ei arenda vestlust, silmsidet ei hoia. Impulsiivsusele viitab see, et ta tegutseb hetkeajendil, suutmata oma tegusid analüüsida ja põhjendada. Isiku suhtumine ametiisikutesse vanglas on nõuetele vastav. Kinnipeetav mõistab ühiskonna liikmeks olemise põhimõtteid. Ta on teinud tulevikuplaane ning soovib kuritegevusest loobuda. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 23% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus on 21%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist madala riskiprotsendi tõttu ning kuna tegemist on viimase TEVga. Kui kohus otsustab D.G vabastada tingimisi enne tähtaega, teeb vangla ettepaneku määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava D.G isa usub, et vangistuse perioodi jooksul on poeg loodetavasti muutnud hoiakuid ja hakanud mõtlema valikute üle. Isa arvates on pereliikmete mõjutusel võimalik kinnipeetavat seaduskuuleka elu poole suunata. Pereliikmed on valmis kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Isa sõnul tööd jagub alati ning tal ei ole probleeme poja enda juurde tööle võtmisega. D.G on kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist kahel korral tingimisi. Kriminaalhooldusele on teda määratud ühel korral, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo ning kriminaalhooldust ei olnud võimalik tema üle teostada, kuna ta viibis vahi all. Väärteokorras on isikut alates 2004. aastast korduvalt karistatud, rikkumised on seotud Alkoholiseaduse, Liiklusseaduse ja Tolliseaduse rikkumistega, arestid on mõistetud KarS § 218 lg 1 alusel. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral panna riskide maandamiseks kinnipeetavale KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. D.G ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda vaatamata sellele, et karistuse kandmise lõpuni on jäänud vähe aega. Isik on teadlik sellest, et võimaliku vabanemise korral on ta kriminaalhoolduse all aasta ning peab täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetava sõnul ta töötas enne vangistust kahe kohaga ning mingit vajadust tal vargile minna ei olnud, sest tal oli raha. D.G võttis omaks, et oli viimase kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Prokurör ei toetanud kinnipeetava D.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest teda on 2011. aastal 3 korda karistatud, viimasel korral katseajal toime pandud kuriteo eest.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.G võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat D.G on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kinnipeetav on motiveeritud muutuma, arvestades tema käitumist vanglas ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Kinnipeetaval D.G on võimalik tööle asuda isa firmasse xxxx, tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks D.G-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustuste panemisega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine annab kohtu arvates süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline elama vabaduses seaduskuulekalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 08. mail 2012. a. Nooremreferent

Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.