Kohtulahend

Asjaolud Viru Maakohtu 28.03.2012 määrusega jäeti Kalev Kurvits talle Pärnu Maakohtu 18.01.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. K. Kurvits tunnistati Pärnu Maakohtu 18.01.2011 kohtuotsusega süüdi KarS § 121, § 184 lg 2 p 2, § 266 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, s.o 2 aasta ja 8 kuuni. KarS § 65 lg 2 kohaselt liideti karistusele Harju Maakohtu 01.04.2010 kohtuotsusega KarS § 120 ja § 424 järgi mõistetud vangistuse kandmata osa 5 kuud ja 27 päeva ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõisteti vangistus 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel loeti K. Kurvitsale enne 01.04.2010 kohtuotsust toimepandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud 1-aastane vangistus, mida on 1/3 võrra vähendatud 8 kuuni, kaetuks käesoleva kohtuotsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.06.2010 ja lõpeb 06.08.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 08.01.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu K. Kurvits ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Maakohus märkis, et K. Kurvitsat on kriminaalkorras karistatud 4-1 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. K. Kurvits pani Harju Maakohtu 01.04.2010 kohtuotsusega määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, sealhulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sõltuvusprobleemist. Maakohtu hinnangul vääris märkimist, et Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 kohtuotsusega karistati K. Kurvitsat samuti muuhulgas esimese raskusastme kuriteo eest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Eelnevast lähtuvalt puudus maakohtul veendumus selles, et vabastades K. Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudaks ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohtu arvates eksisteerib töökoha kaotamise ja legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades seda, et kinnipeetav on aastaid erinevaid narkootikume tarvitanud, reaalne oht, et K. Kurvits võib toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole K. Kurvits olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lisaks puuduvad K. Kurvitsal praktiliselt teda materiaalselt ja moraalselt toetavad lähedased. Maakohus tuvastas, et K. Kurvitsa vabanemisjärgses elukohas ei ole täidetud elektroonilise valve seadmete paigaldamise tingimused. Nii ei ole samas elukohas elav täisealine isik T.T. nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, samuti puudub kriminaalhooldusametniku andmetel alus aparaadi paigaldamiseks ja elukoha üldine seisukord ei võimalda elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Kuigi maakohus ei pidanud võimalikuks vabastada K. Kurvitsat käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, tunnustas kohus teda selle eest, et ta on vanglas läbinud kaks sotsiaalprogrammi.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning K. Kurvitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kohtumäärus on põhjendamatu. K. Kurvitsal on võimalik elama asuda isiklikult talle kuuluvasse majaossa, milleks on üks tuba. Õega, kes on lubanud teda vabaduses viibides toetada, on tal hea läbisaamine. K. Kurvitsal on säästetud 500 eurot ja seega on tal esialgu piisavad materiaalsed vahendid oma elu korraldamiseks ja tööle asumiseks. K. Kurvits on omandanud mitu eriala, lisaks on tal garanteeritud töökoht OÜ-s I, mida on kinnitanud firma esindaja. Seetõttu on maakohtu järeldus, et K. Kurvitsal puudub vastav elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, kaitsja hinnangul põhjendamatu. Kaitsja märgib, et K. Kurvitsal on vabanedes garanteeritud kindel elukoht ja töökoht ning abistav sotsiaalne võrgustik. Kaitsja leiab, et K. Kurvitsa edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, mistõttu ta on ise eluliselt huvitatud olema seaduskuulekas ja järgima kontrollnõudeid. Kaitsja leiab, et K. Kurvitsat on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, kohaldades tema suhtes kontrollnõudeid. Kaitsja on kindel, et K. Kurvits on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada kontrollnõudeid ning kriminaalhooldaja saab teda katseajal suunata õiguskuulekale käitumisele. Kaitsja märgib, et K. Kurvits soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.