Kohtulahend

andmetel kinnipeetaval Kalev Kurvitsal kehtivad isikut tõendavad dokumendid puuduvad. Kinnipeetav omandas põhihariduse Kehtna Põhikoolis, hiljem õppis traktoristiks. Ta omab kõigi kategooriate juhilube. Peale kooli töötas kinnipeetav paar aastat autoremondilukksepana Kehtna sovhoosis. Enne vangistust on tegelenud mitteametlikult autode maaletoomise, värvimise ja ostu-müügiga, töötanud mitteametlikult autoremondilukksepana. Kinnipeetav on töötanud vaid lühiajaliselt, tehes põhiliselt juhutöid. Vabanemisel on Kalev Kurvitsal garanteeritud töökoht xxxx, mida on kinnitanud firma esindaja R R. Kinnipeetav on elatunud juhutöödest saadavast tasust ja xxxx korteris asuva isikliku toa üürirahast. Väidetavalt laenas sõpradele raha ja sai selle intressiga tagasi. Kinnipeetav suudab oma sõnul tulud-kulud tasakaalus hoida ja tema majanduslik olukord oli stabiilne, kuid trahvid on maksmata 2008. aastast ja ta ei ole huvitatud ka nende maksmisest. Hetkel vangistuses juba 2 kuud teda keegi ei toeta. Kinnipeetava onu J K perega ei ole huvitatud isikut materiaalselt toetama. Kinnipeetav Kalev Kurvits on perekonnaseisult vallaline, lapsi tal ei ole ning tema vanemad on surnud. Lähisugulastest on tal onu J K ja õde K V, kellega läbisaamine on olnud probleemne. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on nii kriminaalse taustaga kui ka seaduskuulekaid inimesi. Kuriteod on ta organiseerinud kõik ise, kuid ta on võimeline ka teisi mõjutama. Kinnipeetav on oma kuritegudega väljendanud korduvalt riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetav alkoholi praktiliselt ei tarvita, kuid narkootikume on ta tarbinud aeg-ajalt alates 1998. aastast, hakates neid tarvitama vanglas. Kalev Kurvits on 2000.a. võtnud mõnel korral peol ecstasy tablette, 2004.a. on ta paaril korral tõmmanud ninna amfetamiini. Kokaiini on ta tõmmanud ninna aastatel 1998-2010. Viimane karistus on talle mõistetud GHB omamise ja tarvitamise eest. Narkootikume ei ole ta kunagi süstinud. Kinnipeetav ei tarvita oma sõnul narkootikume regulaarselt, vaid siis, kui pakutakse või kui võimalus avaneb. Kalev Kurvits ennast narkosõltlaseks ei pea. Isik suhtleb vabalt, kuid konfliktses olukorras ei oska kasutada rahumeelseid konflikti lahendamise variante ja võib muutuda agressiivseks. Praegu kannab ta karistust ka kuriteo eest, mis on seotud füüsilise vägivalla kasutamisega. Toimepandud kuritegudest nähtub, et isik ei hinda objektiivselt tegude tagajärgi ja nende võimalikku mõju teistele isikutele. Isik püstitab endale realistlikke ja saavutatavaid eesmärke, samas on kõhklev ega suuda teha valikuid. Kinnipeetav ei näe midagi negatiivset oma eelnevas kuritegelikus käitumises. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja ei saa aru kriminaalhoolduse põhimõttest. Talle ei meeldi kinni pidada tähtaegadest, eelistab neid ise määrata. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele, kusjuures uue kuriteoni võivad viia sissetuleku puudumine ja sõltuvusprobleem. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 17% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid ning tuginedes retsidiivsusriski arvutamise tulemusele Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et puudub informatsioon kinnipeetavat Kalev Kurvitsat toetavate isikute kohta, sest kinnipeetava onu J K perega ei ole huvitatud isikut materiaalselt toetama. Kinnipeetaval Kalev Kurvitsal on vabanemisel võimalik elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kaasomandis oleva 3-toalise korteriga maja teisel korrusel, millest kinnipeetavale Kalev Kurvitsale kuulub 1/12 mõttelist osa ja tema onule J Kale 3/12 mõttelist osa. Kinnipeetava käitumist vabaduses võivad mõjutada tema korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Kuritegude iseloom on muutunud raskemaks. Käitumiskontrolli materjalidest selgub, et Kalev Kurvits on 2-l korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Kalev Kurvitsa käitumist vabaduses võib mõjutada varasem sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses ei ole kinnipeetav osalenud talle vajalikes sotsiaalprogrammides. Juhul kui kohus vabastab Kalev Kurvitsa

tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks kohaldada elektroonilist valvet neli (4) kuud, pannes talle riskide maandamiseks lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Kalev Kurvits soovis, et teda vabastataks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta kinnitas, et on läbinud 2 sotsiaalprogrammi, millisteks on „Eluviisitreening“ ja „Vägivallast turvalisuseni“. Kalev Kurvitsa sõnul nimetatakse viimati nimetatud programmi ka programmiks „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Kinnipeetava väitel on tal keldris mööbel olemas, mistõttu on võimalik elektroonilise valve aparatuur paigaldada. Kalev Kurvits leidis, et onu J Ka elukaaslase L Ti poja T Ti nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks ei olegi vaja, sest T T ei ole sinna sissekirjutatud ega ole seal mitte keegi. T T lihtsalt elab seal. Kalev Kurvits tunnistas narkootikumide tarvitamist, öeldes, et kui keegi on pakkunud, siis on ta tarvitanud. Kinnipeetava väitel läheb ta vabanemisel ehitustööle xxxx, sest ta oskab sisetöid teha. Kalev Kurvitsa väitel on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Kalev Kurvitsa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör märkis, et vangla ei toeta Kalev Kurvitsa vabastamist elektroonilise valve alla ja puuduvad ka eeldused tema elektroonilise valve alla vabastamiseks, sest üks nimetatud korteris elav täisealine elanik ei ole andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning tulenevalt seadusest pole siis võimalik elektroonilise valve seadmeid paigaldada. Sissekirjutus ei ole tänapäeval oluline, sest kui isikud seal elavad, siis peavad nad oma nõusoleku andma. Prokuröri hinnangul on tegemist sisuliselt tühja toaga, kuhu pole võimalik elektroonilise valve seadmeid paigaldada. Kalev Kurvitsa puhul on tegemist sellise isikuga, keda on varem 4-l korral karistatud, kolmandat korda kannab ta vanglakaristust. Teda on ka varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest ja ta on pannud uue kuriteo toime katseajal. Ka vangistuse kandmise ajal ei ole Kalev Kurvits käitunud seaduskuulekalt, sest tal on 2 distsiplinaarkaristust. Kaitsja leidis, et kinnipeetav Kalev Kurvits tuleks elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest isik on vanglas palju teinud oma käitumise parandamiseks ja õiguskuulekaks käitumiseks vabaduses, sest on läbinud 2 sotsiaalprogrammi ja vanglas toimepandud rikkumisi ei saa pidada oluliseks. Kaitsja väitel ei saa keegi piirata elektroonilise valve seadmete paigaldamist, kui tegemist on majaomanikuga. Inimesel on olemas 1/12 majaosa, mis vajab remonti ja mis on teostatav ning keldris on tal mööbel olemas. Vägivaldse kuriteo toimepanemise risk on väga väike, inimesel on 3 eriala ning ta soovib minna tööle ehitusele. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kalev Kurvits ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, Viru Vangla iseloomustustest nähtuvalt kannab ta reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Kalev Kurvits pani Harju Maakohtu 01.04.2010

kohtuotsusega määratud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, sealhulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline on esimese raskusastme kuritegu. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tulenevalt sõltuvusprobleemist. Väärib märkimist, et Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 kohtuotsusega karistati Kalev Kurvitsat samuti muuhulgas esimese raskusastme kuriteo eest KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Kalev Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib töökoha kaotamise ja legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades seda, et kinnipeetav on aastaid erinevaid narkootikume tarvitanud, reaalne oht, et Kalev Kurvits võib toime panna uusi kuritegusid. Vangistuse kandmise ajal ei ole Kalev Kurvits olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 2 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased Kalev Kurvitsal praktiliselt puuduvad. Vastavalt justiitsministri määrusele „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama §-i lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Käesoleval juhul ei ole samas elukohas xxxx elav täisealine isik T T nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, samuti puudub kriminaalhooldusametniku andmetel alus aparaadi paigaldamiseks ja elukoha üldine seisukord ei võimalda elektroonilise valve seadmete paigaldamist (toas remont, aknad vahetamata). Kohus tunnustab Kalev Kurvitsat selle eest, et ta on vanglas olles läbinud 2 sotsiaalprogrammi. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Kalev Kurvitsat elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2012

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Lea Herne

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.