Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 11.04.2012 määrusega jäeti K.O talle Tartu Maakohtu 06.01.2012 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. K.O tunnistati Tartu Maakohtu 06.01.2012 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 11 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel K.O-le Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.02.2011 ja lõpeb 03.05.2013. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 20.03.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et K.O vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Maakohus märkis K.O positiivselt iseloomustavate asjaoludena vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu ning vangistuses sotsiaalprogrammi XXXX läbimist. Samas aga pidi maakohus arvestama sellega, et süüdimõistetut on kolmel korral kriminaalkorras ja korduvalt väärteokorras karistatud. Väärteokorras määratud rahatrahvid on tal enamuses tasumata. Talle on varasemalt antud võimalus kanda karistust vabaduses katseajaga või üldkasulikku tööd tehes, viibides seejuures kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ja rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul samuti toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Maakohus märkis, et kuigi käesolev reaalne vangistus on süüdimõistetul esimene ja seega võiks selle positiivne mõju olla potentsiaalselt tugevam, nähtub materjalidest, et süüdimõistetu on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Tal on vangistusest 4 kehtivat distsiplinaarrikkumist keelatud esemete omamise eest, mida süüdimõistetu ise nimetas kohtuistungil vaid pisirikkumisteks. Maakohus järeldas eelnevast, et varasemalt mõistetud karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seaduskuulekalt tõestada on ta oma väärkäitumist pidevalt jätkanud, mõtlemata selle tagajärgedele. Eeltoodu tõttu kahtles maakohus, kas süüdimõistetul oleks ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul piisavalt motivatsiooni, et katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida ning edaspidi seaduskuulekalt elada. Maakohus leidis, et kuna mitmeid kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime majandusliku kasu teenimise eesmärgil ning käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole talle kindlat töökohta garanteeritud, siis tuleb tema vabastamisjärgset võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Nimetatud riskifaktorit suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis nõuab ilmselt ka mõnevõrra suuremaid väljaminekuid. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu nii alkoholi kui ka narkootikume tarvitanud pikka aega, seejuures alkoholi tarvitas ta enne vangistust enda sõnul lausa igapäevaselt. Alkoholi tarvitamist on süüdimõistetu jätkanud ka katseajal. Seega eeldab sõltuvusainetest täielik loobumine isikult ilmselt olulist motivatsiooni ja enesekontrolli oskust. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks motiveeritud alkoholist loobuma ning narkootikume ei ole juba mõnda aega tarvitanud, leidis maakohus siiski alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks ennast ka tegelikult vabaduses piisavalt distsiplineerida, et edaspidi joovastitest täielikult hoiduda.

Maakohus märkis, et materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud käesoleva vangistuse aluseks olevad vargused toime grupis koos teiste isikutega, kellest üks on tema sugulane. K.O sõnul oli kuritegude initsiaatoriks just tema sugulane, kellega ta on vangistuse ajal suhtlemist jätkanud. Kuna võib järeldada, et süüdimõistetu võib olla teiste isikute poolt negatiivselt mõjutatav ning kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähisuguvõsas mitu kriminaalkorras karistatud või alkoholiga liialdavat isikut, siis tuleb nende poolset võimalikku negatiivset mõjutust maakohtu arvates pidada oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Kaitsja märgib, et K.O vanglast ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla olid olemas formaalsed eeldused: vajalik karistusaeg oli vanglas ära kantud ning tehniliselt oli võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet K.O ema elukohta, kuhu K.O soovis vabanemisjärgselt elama asuda. K.O ennetähtaegset vabastamist toetasid nii Tartu Vangla kui ka prokurör. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsustusega jätta K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata, märkides, et K.O küsitlemisel leidis kinnitust, et noormees on positiivse eluhoiakuga. K.O saab aru, mis ta on elus valesti teinud, ning on valmis ennetähtaegse vabastamise korral oma elukombeid ja hoiakuid muutma. K.O on nõus tegelema oma alkoholiprobleemiga. Ta soovib asuda ema kodus tegelema majapidamistöödega ja võimaluse korral asuda tööle kohalikku turbatööstusesse. K.O on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

XXXX.

Kuigi ringkonnakohus hindab nimetatud asjaolusid äärmiselt positiivselt, leiab kohus, et üksnes nendest ei piisa, et vabastada K.O vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kuigi K.O on sõnades avaldanud soovi end parandada, näitavad tema teod vastupidist. Nii omab K.O käesoleval ajal nelja kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohtu hinnangul annab korduv vangla sisekorraeeskirjade rikkumine tunnistust sellest, et K.O ei ole enda käitumist parandanud ega kantud karistusest vajalikke järeldusi teinud. Asjaolu, et kinnipeetav ise hindab distsipliinirikkumisi väheolulisteks, näitab, et K.O ei pea kehtestatud korrast kinnipidamist oluliseks. Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et K.O suudaks ennetähtaegse vabanemise korral kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest reeglitest ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetav peab esmalt oma käitumisega vangistuses näitama, et ta on suuteline alluma kehtestatud korrale ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.