Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-9245

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 9. märtsi 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu R.S-i (R.S) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 9. märtsi 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu R.S-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud R.S on Viru Maakohtu 23.08.2011 otsusega süüdi mõistetud KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, ja KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.S-ile liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 19.11.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 8 kuud vangistust, võrra. R.S-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 06.05.2011 ja lõpp 06.11.2012. Viru Maakohtu 09.03.2012 määrusega jäeti R.S tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on R.S-i tingimisi ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine ennatlik. R.S on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab R.S esimest korda ning KarS § 215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi. Samas on R.S-i kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et R.S suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märkis, et R.S on andnud korduvalt katteta lubadusi, rikkunud käitumiskontrollinõudeid ja jätnud sooritamata temale määratud üldkasuliku töö tunnid. R.S on kuulutatud tagaotsitavaks ning temale mõistetud karistused on täitmisele pööratud. R.S puudub vabanedes sisuliselt töökoht. Vabanedes asub ta elama ema juurde, kuid kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on tema ema andnud nõusoleku poja sinna elama asumiseks vaid ajutiselt, kuni oma elukoha leidmiseni. Seega on sisuliselt tegemist mittepüsiva elukohaga. Kohus, lähtuvalt varasemast kogemusest ja esitatud materjalidest, leidis, et R.S ei ole isikuks, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Ühiskonna poolt kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibides (kehtiv distsiplinaarkaristus). Kohtu hinnangul puudub veendumus, et vabastades R.S-i käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal mitte toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi selgitas kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.S esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. R.S möönab, et enne vangistust ei käitunud ta tõepoolest seaduskuulekalt, kuid ta kinnitab, et vanglas olles on ta sellest aru saanud ja kahetsenud seda, et ta on ebaõiglaselt käitunud. R.S märgib, et tal puudub kindel töökoht, v.a praegune töökoht vanglas majandustöödel, kuid R.S on arvamusel, et vabaduses on ta suuteline leidma töökoha, sest tal on oskused paljudes töö valdkondades ning varasemalt ei ole tal tööga probleeme olnud. Ühtlasi on tal kindel elukoht ema juures, kes on nõus teda vastu võtma ja toetama, kuni R.S on majanduslikult stabiliseerunud, leidnud endale töö ja omaette elukoha. R.S märgib, et ta ei saa ju elada ema juures kogu elu, sest vabaduses on tal 6-aastane poeg, kelle eest ta on kohustatud hoolitsema. R.S-i hinnangul on kõige mõjuvam argument tema vabastamiseks see, et tema ümber on tema lähedased ja perekonnaliikmed. See aitab paljuski kaasa R.S-i seaduskuulekusele. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused