Kohtulahend

korras. Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud R.V. mõisteti süüdi Viru Maakohtu 26.05.2010 otsusega KarS § 320 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti nimetatud otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Viru Maakohtu 17.09.2008 otsusega mõistetud ja ärakandmata raskema karistusega, s.o 3 aastat vangistust, milline pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega, mõistes R.V. ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 19.10.2009 ja lõpp 19.10.2012. Viru Maakohtu 09.03.2012 määrusega jäeti R.V. vabastamata.

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R.V. ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisele. R.V. on kriminaalkorras karistatud üheksandat korda. Viru Vangla iseloomustustest nähtuvalt kannab ta vanglakaristust neljandat korda. R.V. on kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, kuid mõlemad ebaõnnestusid. Viimane, R.V. ile mõistetud tingimuslik karistus pöörati Viru Maakohtu 20.10.2009 määrusega täitmisele, sest R.V. pani katseajal toime uued pisivargused, ei pidanud kinni lisakohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, jättis pooleli sotsiaalprogrammi ega ilmunud registreerimisele. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et vabastades R.V. i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et OÜ-sse V & V Invest tööle mitteasumisel või selle töökoha kaotamise korral, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, kergesti mõjutatavust, tutvusringkonda peamiselt kriminaalkorras karistatud isikute näol ja elukohta ühiselamus, kus elavad muuhulgas endised kinnipeetavad, võib R.V. toime panna uusi kuritegusid. Kohus märkis, et vangistuse kandmise ajal ei ole R.V. olnud seaduskuulekas, sest tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Siinkohal viitas kohus Riigikohtu määrusele kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, ning leidis, et käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Materiaalselt ja moraalselt kinnipeetavat toetavad lähedased R.V. il praktiliselt puuduvad, sest isa A.V. sõnul varastas kinnipeetav ka lähisugulaste tagant. Kohus tunnustas R.V. it selle eest, et ta on vanglas olles töötanud ja mitu sotsiaalprogrammi läbinud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.V. i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning R.V. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. -2-

Kaitsja leiab, et R.V. i ennetähtaegsel vabastamisel tuleks arvestada asjaoluga, et R.V. il on toetav sotsiaalne võrgustik tädipoja näol. R.V. il on võimalik saada viimase firmasse tööle autokosmeetikuks. R.V. soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskuse ühiselamusse. R.V. il on sotsiaaltöötaja garantiikiri, millest võib järeldada, et ta on piisavalt motiveeritud oma elu muutma. Kohtumäärusest nähtub, et süüdimõistetu on asunud oma elukorraldust muutma – ta on läbinud alkoholisõltuvuseprogrammi, osalenud sotsiaalprogrammides „sotsiaalsete oskuste treening“, „usk ja teadmine“ ja taastava õiguse programm „TEE“. Lisaks töötas R.V. vanglas majandustöödel ning käis autojuhikursustel. Kaitsja leiab, et kohus pole piisavalt arvestanud R.V. i püüdlikkust karistuse kandmise ajal ja ettevalmistust toimetulekuks peale vabanemist. Kaitsja hinnangul on oluline märkida, et tema kuritegude dünaamika on muutnud kergemaks. Kaitsja leiab, et kohtu negatiivsed järeldused ei ole piisavad ja ei välista positiivsete asjaolude mõju R.V. i vabastamiseks enne tähtaega. Kaitsja viitab KarS § 76 lg 2 p-le 2, § 76 lg-le 3,4 ning leiab, et R.V. it on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on seisukohal, et R.V. on motiveeritud ja võimeline läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrollinõudeid ning kriminaalhooldaja saab katseajal suunata R.V. i edaspidist tegevust ja käitumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

et R.V. oli varasemalt mitmel korral allutatud kriminaalhooldusele, kuid ei läbinud edukalt katseaega, mis ei anna alust olla veendunud, et R.V. suudaks sellel korral järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

-4-

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.