Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-09-7852
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. veebruari 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu A.L. (L.) määruskaebus
Edasikaebamise kord
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 17. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.L. määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud A.L. mõisteti süüdi Viru Maakohtu 21.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9, § 266 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes A.L. ile karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti A.L. ile liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 19.11.2009 ja lõpp 19.03.2014. Viru Maakohtu 17.02.2012 määrusega jäeti A.L. elektroonilise valve alla vabastamata.
tingimisi ennetähtaegselt vangistusest
Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et A.L. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla on ennatlik. Materjalidest nähtuvalt on A.L. kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Temale on vangistuses viibimise ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul puudub veendumus, et A.L. suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel ei ole kohtu arvates kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Sotsiaalne võrgustik ei soosi õiguskuulekat eluviisi, kuna nii tema isa kui ka vend on kriminaalkorras karistatud. Isikul on välja kujunenud õigusvastane käitumismuster. Ta küll soovib enda sõnul asuda õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see kohtu arvates tõenäoline. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning uue kuriteo on toime pannud katseajal. Tal on tulevikuplaanid, kuid nende teostamise keerukust ta ei mõista. Tema vastu on rahalisi nõudeid 7200 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades, et käesoleval ajal õpib A.L. XXX vangla haru 9. klassis, on kohtu arvates otstarbekas õpinguid käesoleval ajal mitte katkestada. Arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pidanud maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Seda riski ei vähenda kohtu hinnangul ka võimalus asuda elama isa juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus. Kohtu arvates ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid ning elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Kohus selgitas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A.L. taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. A.L. märgib, et ta on esitanud kontaktisikule dokumendid materjalidele juurde lisamiseks ning taotleb Viru Vanglalt kõikide dokumentide väljanõudmist. A.L. rõhutab, et ta õpib 9. klassis ja töötab vangistuses. A.L. ei nõustu, et tal on alkoholiprobleemid, sest tal ei ole selliseid probleeme olnud. Kohus pööras tähelepanu tema isa karistatusele, kuid siinkohal märgib A.L. , et tema isa karistati 40 aastat tagasi, mistõttu ei oma see A.L. i ennetähtaegse vabastamise puhul tähtsust, kuna isa karistus on aegunud. Ühtlasi märgib A.L. , et ühel määruse lehel on võõras nimi A.B. , kellesse tema ei puutu. A.L. märgib, et kui ta ennetähtaegselt vabaneb, käitub ta seaduskuulekalt ning läheb Narva õhtukooli õppima.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused -2-
A.L. i vabaduses prognoositav materiaalne seisund alust eeldada, et ta ei jätka majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Siinjuures on oluline märkida, et A.L. il on suures ulatuses tasumata nõudeid – 7200 eurot.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.