Kohus
Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
17.02.2012, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-7852
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Virve Roots
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Veljo Viilol
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks B.K, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Karistuse kandmise algus 19.11.2009 ja lõpp 19.03.2014 15.02.2012, videokohtuistungil
Süüdimõistetu Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Välja mõista B.K-lt menetluskuluna riigituludesse 57.60 eurot kaitsetasu adv Veljo Viiloli poolt õigusabi osutamise eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Veljo Viilol Advokaadibüroo kasuks 88.67 eurot (sh käibemaks 20 %) adv Veljo Viiloli poolt süüdimõistetu B.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. B.K on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 21.03.2011 otsusega ning
karistatud lõpliku karistusena vangistusega 4 aastat ja 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg 19.11.2009-19.03.10.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et Aleksei Bogdanovit on kriminaalkorras karistatud seitse korda, olles toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkohol. Vangla peab uue kuriteo sooritamise riski kõrgeks, so 75 % ning sellest tulenevalt Viru Vangla ei toeta B.K ennetähtaegset vanglast vabastamist tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung Kinnipeetav B.K taotles kohtuistungil enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealuse taotlust. Prokurör ei toetanud B.K ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asja nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Temale on vangistuses viibimise ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav B.K suudaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja ei suuda seaduskuulekalt käituda isegi vangistuses olles. Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Ta soovib asuda elama oma endisesse elukohta isa juurde xxxx, kinnitades, et hakkab elama isa pensionist ja soovib taotleda ka endale pensioni. Sotsiaalne võrgustik ei soosi õiguskuulekat eluviisi, kuna nii tema isa kui vend on kriminaalkorras karistatud. Isikul on välja kujunenud õigusvastane käitumismuster. Ta küll soovib enda sõnul asuda õiguskuulekale teele, kuid arvestades tema varasemat käitumist, ei ole see tõenäoline. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning uue kuriteo toime pannud katseajal. Tal on tulevikuplaanid, kuid nende teostamise keerukust ta ei mõista. Tema vastu on rahalisi nõudeid 7200 euro ulatuses. On olemas reaalne oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Arvestades, et käesoleval ajal õpib B.K Jõhvi Gümnaasiumi vangla haru 9.klassis, siis tuleb pidada otstarbekaks õpinguid käesoleval ajal mitte katkestada. Arvestades kinnipeetava alkoholisõltuvust, töökogemuse puudumist, madalat haridustaset, eriala puudumist ja tänapäevast situatsiooni tööjõuturul ei pea maakohus reaalseks, et vabanemisel on kinnipeetaval koheselt võimalik leida endale äraelamiseks vastava sissetulekuga töökoht. Seda riski ei vähenda kohtu hinnangul ka võimalus asuda elama isa juurde ning lähedaste võimalik materiaalne toetus. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna seda tuleb pidada ennatlikuks. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid, elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise
korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Karistusaja pikkus võimaldab B.K ennetähtaegse vabastamise küsimust kaaluda veel enne karistusaja lõppu. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
Anu Ammer
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2012
Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 17. veebruari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.K määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 21. aprillil 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.