Kohtulahend

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista M.E-lt riigituludesse menetluskuluna 57 eurot 60 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „M.E, 1-10-14430, menetluskulu 02.04.2012.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile – ministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu M.E-le .

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

M.E on kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Käesoleval ajal kannab M.E vangistuses karistust 13.12.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 13.12.2010.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistati M.E KarS § 117 lg 1 ja KarS § 118 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 5 aasta 6 kuu vangistusega. Kuna kriminaalasja menetleti lihtmenetluses, siis vähendati karistust 1/3 võrra ja KrMS § 238 lg 2 alusel jäi karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel 13.12.2010.a seisuga kantuks 207 päeva vangistust. M.E on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (1⁄2) karistusaja ja ta on andnud nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks enda tuttava X elukoha aadressi X järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see korter elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele

ja korteri omanik X on andnud nõusoleku selle korteriga seonduvalt elektroonilise valve kohaldamiseks. KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldmaisega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära M.E , tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 27.03.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et M.E ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada tulenevalt toimepandud kuriteo ülirasketest asjaoludest ja neile asjaoludele kantud karistuse ebaproportsionaalsest lühidusest tulenevalt. M.E poolt toimepandud kuriteo tulemusena kaotas kannatanu oma elu. Oma elu kaotas kannatanu M.E-ga olnud tüli käigus, kui M.E lõi kannatanule rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu põrandat. Kannatanu suri toimunust paari päeva möödudes. Käesolevaks ajaks on M.E KrMS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses karistuseks mõistetud 3 aastast 8 kuust vangistusest ära kandnud veidi üle poole. Kohtu hinnangul ei ole ärakantud karistusaeg vastavuses ja proportsionaalne kuriteo üliraskete asjaoludega, sealhulgas sellega, et kannatanu kaotas oma elu. Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et M.E elukäigus on käesolevas asjas nimetatud kannatanu juba teine inimene, kes on M.E kuritegeliku käitumise tõttu oma elu kaotanud – karistusregistri teatiselt nähtuvalt karistati M.E 1989.a lisaks KrK § 113, KrK § 176 lg 1 ja KrK § 197 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudele ka KrK § 105 järgi, s.o surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Kokku on M.E käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistatud 10 korral. Varasemad eriliigilised karistused (rahaline karistus, vangistused, üldkasulik töö) ei ole M.E pannud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevas kriminaalasjas KarS § 117 lg 1 ja KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani M.E toime ajal, kui ta oli kriminaalhooldusel ja pidi tegema üldkasulikku tööd (9.-nda süüdimõistva kohtuotsuse alusel). Eeltoodu näitab, et kriminaalhooldus ei ole M.E suhtes osutunud tõhusaks ja otstarbekohaseks meetmeks uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks. Karistusregistri teatisel kajastatud M.E senisest elukäigust nähtuvalt on M.E väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti M.E suhtes 1985.aastal. Sellele järgnevalt on tema elukäik kujunenud selliseks, et vanglast tuleb ja läheb mõne aja pärast vanglasse jälle tagasi. Enne

viimast, s.o 10.-t süüdimõistvat kohtuotsust on M.E karistatud eriliigiliste kuritegude eest, sealhulgas ka üliraskete kuritegude eest. Enne viimast süüdimõistvat kohtuotsust on M.E karistatud KrK § 112 lg 2, KrK § 139 lg 1, KrK § 197 lg 1, KrK § 2041 lg 2, KrK § 2081, KrK § 105 (surma põhjustamine ettevaatamatusest), KrK § 113, KrK § 176 lg 1, KrK § 197 lg 2 p 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 140 lg 2 p 1,3, KrK § 139 lg 2 p 2,3, KarS § 199 lg 2 p 4,7, KrK § 15 lg 2 ja KrK § 139 lg 2 p 2,3, KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 (röövimine), KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Asjaolud, et M.E puuduvad käesolevast vangistuse ajast distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis 12 sammu ja igakuuliselt vestelnud inspektor-kontaktisikuga, ning ta osaleb riigikeeleõppes, tal on vabaduses olemas toetav naistuttav X, kellega kooselu kogemus küll puudub, kuid kes on valmis ta vanglast vabanemisel enda juurde elama võtma, on igati positiivsed ja tulevad M.E-le kindlasti tema edaspidises elus kasuks, kuid ainult nendest asjaoludest M.E ennetähtaegseks vanglast vabanemiseks ei piisa olukorras, kus kuriteo toimepanemise asjaolud on ülirasked (kannatanu surm) ja kantud karistusaeg on nende asjaoludega võrreldes ebaproportsionaalselt lühike ning kinnipeetava senine elukäik osundab selgelt väljakujunenud kuritegelikule käitumismustrile. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.