Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 28.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-11-8854/54
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 28.03.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 51 480

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-8854/55Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval09.04.2012 1-11-8854/116Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.09.2012 1-11-8854/151Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval17.04.2013 1-11-8854/175Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.10.2013 1-11-8854/348Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja22.09.2014 1-11-8854/361Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.11.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee

3-17-8/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.01.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-11-8854

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2012.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-8854 (10250102063)

Kohtukoosseis

Eesistuja kohtunik Indrek Nummert, rahvakohtunikud Hiie Juhkam ja Eesi Kolla

Kohtuistungi sekretär

Evi Goldschmidt

Tõlk

Anžela Kuvaldina

Kriminaalasi

Prokurör Süüdistatav

Andrey Egorovi, Dmitri Rõhlinski, Margo Meigo, Arvo Sulu, Deniss Harri, Gert Kiviselja, Marek Klausi, Oskar Libliku, Ranel Kuusemetsa, SS, Kristian Tammsaare, Ilja Velikihh süüdistuses vastavalt KarS § 184 lg 2 p 1, 2; § 188; 213 lg 1 järgi üldmenetluses

Elle Keeman, ringkonnaprokurör Nimi:

ANDREY EGOROV

Elu- või asukoht ja aadress: xxxx Isikukood või sünniaeg: 38401060372 Kodakondsus: xxxxxxxx Haridus: xxxxxxx Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: xxxxxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: xx Tõkend: 31.03.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 01.04.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt Kvalifikatsioon: KarS § 184 lg 1

Süüdistatav

DMITRI RÕHLINSKI

Nimi:

Lk 1 / 130

1-11-8854

Elu- või asukoht ja aadress:

xxxxxxxx

1.Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Andrey Egorovit selles, et tema olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit: pakendas selle eraldi 44 minigrip kilekotti ja hoidis oma jope taskutes, kust see kogusena 21.26 grammi leiti ja võeti politsei poolt ära tema kinnipidamisel 31.03.2011.a kella 14.35 ajal Tallinna linnas xxxxxxxx asuva Lukoili tanklas; viis 2011.a märtsis valgesse plastämbrisse eraldi kilekottidesse pakendatuna kokku 115.61 grammi hoiule A R-o elukohta aadressil Xxxxxxxxx, kust see 31.03.2011.a toimunud läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; müüs korduvalt ajavahemikul 2010.a mai kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas erinevate koguste kaupa, kokku 1110 grammi kanepit hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Dmitri Rõhlinskile; müüs ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinski vahendusel neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule, kelle elukohas aadressil Xxxxxxx 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus leiti 36.28 grammi kanepit. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 7.5 grammist kanepist. Samuti on Riigikohus märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Seega Andrey Egorovi poolt omandatud ja edasiantud kanepi kogus 1696.87 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 1). Eelpool nimetatud aine – kanep THC sisaldusega üle 0.2% - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Seega Andrey Egorov, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

kokku 3.56 grammi kanepit ja Dmitri Rõhlinski kinnipidamisel tema jope taskust 0.68 grammi kanepit; andis ajavahemikul 2010.a suvi kuni 02.03.2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas ühise tarvitamise käigus vähemalt 10-l korral 0.5 grammi kaupa ühekordse annusena kanepit edasi S Se; müüs ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas 5-l korral vähemalt 10 grammi kaupa hinnaga 200-225 krooni 1 gramm kanepit, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule; müüs ajavahemikul mai 2010.a kuni märts 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas 10-l korral 30-40 grammi kaupa, 20-l korral 10-20 grammi kaupa, 20-l korral 0.5 grammi kaupa, hinnaga 165-175 krooni 1 gramm, kokku vähemalt 660 grammi kanepit, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Ilja Velikihhile. Samuti süüdistatakse Dmitri Rõhlinskit selles, et tema vahendas ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a ebaseaduslikult Tallinna linnas narkootilist ainet kanepit Oskar Liblikule, viies Oskar Libliku 5-l korral kokku Andrey Egoroviga, kes andis Dmitri Rõhlinski juuresolekul Oskar Liblikule edasi neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi ja millest leiti 31.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Oskar Libliku elukohast aadressil Xxxxxxxx kokku 36.28 grammi narkootilist ainet kanepit. Dmitri Rõhlinski poolt omandatud kanepi kogus vähemalt 1135 grammi ja sellest edasiantud kogus 715 grammi, samuti vahendatud kogus 450 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 2). Seega Dmitri Rõhlinski, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega ning viies kokku isikuid, kelle eesmärgiks oli ebaseaduslikult käidelda suures koguses narkootilist ainet olles ise varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

müüs 2010.a jaanuar kuni mai ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm kanepit edasi J Ke; müüs 2010.a märts kuni aprill ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Denis Harrile; müüs 2010.a kevadel või sügisel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi T Oe; müüs 2010.a märts kuni mai ebaseaduslikult Pärnus väikeste koguste kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm kokku 20 grammi ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule; müüs 2010.a mais ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 2 grammi ja novembris kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit ile; müüs koos Arvo Suluga 2010.a mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi S L-ile; müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi ja kahel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit K K müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnu linnas 20-l korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi narkootilist ainet kanepit J T-ile; andis 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit H V; müüs 2010.a juulis ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ning ajavahemikul 2010.a november kuni detsember ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi K K-ile; müüs 02.09.2010.a ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja 12 või 13.10.2010.a ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi G Re; müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R K-ile; müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni Rr Pule; müüs 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm edasi Ja Pile; müüs 18.01.2011.a ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 40 eurot edasi Vr Vle. Margo Meigo poolt omandatud kanepi kogus 90 grammi ja samas koguses edasiandmine vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg Lk 20 / 130

müüs 2010.a mai kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt seitsmel korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit K Kle; müüs 2010.a juuni kuni juuli ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Kristian Tammsaarele; müüs 2010.a suvel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja neljal korral 0.5 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Denis Harrile; müüs 2010.a juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi H Ve; müüs 2010.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi H Ke; müüs 2010.a oktoober kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus vähemalt neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning vähemalt kahel korral 1 grammi kaupa hinnaga 60 krooni 1 gramm edasi K T-le; andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit Ja Pe; müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Pe; müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt seitsmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt viiel korral 1 sigareti kaupa edasi Mn P; müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus vähemalt ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni edasi R Kovile; müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Tallinnas vähemalt ühel korral 5 grammi kanepit hinnaga 1500 krooni ning andis Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi vähemalt viiel korral 0.5 grammi kaupa edasi kanepit Margo Meigole. Arvo Sulult äravõetud kanepi kogus 35.09 grammi, omandatud kogus 136 grammi ja edasi antud kogus 111.5 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 9). Seega Arvo Sulu, narkootilise aine suures koguses valdamisega, olles eelnevalt ise korduvalt erinevatest allikatest ebaseaduslikult omandanud ja seejärel edasiandnud suures koguses narkootilist ainet, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles omandanud ajavahemikul 2009.a september kuni 2011.a jaanuar tuvastamata isikult või kohast kanepit: pakkis selle kahte minigrip kilekotti kaaludega 0.65 grammi ja 0.22 grammi, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011.a kella 22.20 ajal Pärnus tema kahtlustatava kinnipidamise käigus; andis 2009.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit M Ple; andis 2010.a jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit Re; andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit E Ele; andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit H Vle; andis 2010.a juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa ning ajavahemikul 2010.a september kuni detsember kolmel korral 1.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile; müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Kle; müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kuule korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Arvo Sulule andis 2010.a juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50-l korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit S Oe; müüs 2010.a september kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi A Ple; müüs 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ning andis ühise tarvitamise käigus 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale; müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus kuule korral 0.5 grammi kaupa kanepit Ja Pile; müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi R Pe; andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi ja teisel korral 1 grammi kanepit Ü Vle; andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit R Rle; andis 2010.a detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit K Kle.

II. Uuritud tõendid Kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlused: - tunnistaja Kn Tlu andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja Sa Sja oli kohtusse kutsutud seoses D. Rõhlinski süüdistusega ja tunnistaja loobus ütluste andmisest, kuna ta on D. Rõhlinski elukaaslane; - tunnistaja K V andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja M P andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja J K andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja G andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja Kr Kk andis ütlusi seoses M. Meigo, M. Klausi ja A. Sulu süüdistustega; - tunnistaja S L andis ütlusi seoses A. Sulu ja M. Meigo süüdistustega; - tunnistaja Janar Tammiksaar andis ütlusi seoses M. Meigo, M. Klausi ja A. Sulu süüdistustega; - tunnistaja K K andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja H K andis ütlusi seoses A. Sulu süüdistusega; - tunnistaja J K andis ütlusi seoses M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja J T andis ütlusi seoses O. Libliku süüdistusega; - tunnistaja C R ütlused – seotud G. Kiviselja ja D. Harri süüdistusega; - tunnistaja M P ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja A O ütlused – seotud A. Sulu episoodiga; - tunnistaja J P – seotud D.Harri, A.Sulu, M.Klausi ja M.Meigo süüdistustega; - tunnistaja H V – seotud M.Meigo, A.Sulu, D.Harri ja M.Klausi süüdistustega; - tunnistaja R P – seotud A.Sulu, D.Harri ja M.Meigo süüdistustega; - tunnistaja Ü V ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja S O ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja E Eus ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja K Kn ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja R K ütlused – seotud D. Harri süüdistusega; - tunnistaja T O – seotud M. Meigo süüdistusega; - tunnistaja A P – seotud D. Harri ja A. Sulu süüdistustega; - süüdistatava D. Rõhlinski ütlused – need usaldusväärsed ütlused on käsitletud ja analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes; Lk 27 / 130

- 16.02.2011 narkoaine ekspertiisiakt. Puudutab A.Sulut, D.Harrit ja G.Kiviselga (II kd tlk 4749); - 28.02.2011 narkoaine ekspertiisiakt. Puudutab O.Liblikut (II kd tlk 50-51); - 31.03.2011 A. Egorovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd tlk 52-53) ja äravõetud esimete vaatlusega - kinnipidamisel ära võetud 44 minigripp kilekotti koos taimse puruga (II kd tlk 52-55); - 01.04.2011 asitõendi vaatlusprotokoll. Seotud Egorovi episoodiga. Protokollis vaadeldi 31.03.2011 Tallinnas Xxxxx A R elukohast kaasa võetud valget plastikust ämbrit ja taimset puru (tlk 56-59); - 31.03.2011 läbiotsimisprotokoll Tallinnas Xxxxxx A R elukohast. Seotud Egorovi süüdistusega. (II kd tlk 61-64); - G. R kohta 13.12.2010 otsus väärteoasjas, G. R väärteoprotokoll, ekspertiisimäärus ja narkootilise aine ekspertiisiakt. Seotud M. Meigo süüdistusega (II kd tlk 65-68); - 06.04.2011 narkootilise aine ekspertiisiakt Seotud WW Passatist läbiotsimisel leitud ainega ja D.Rõhlinksi süüdistusega (II kd tlk 69-70); - 02.03.2011 D.Rõhlinski kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. Vaadeldud on ka kinnipidamisel taskust leitud taimset puru (II kd tlk 71-74); - 02.03.2011 WW Passat läbiotsimisprotokoll. Seotud Dmitri Rõhlinsikga (II kd tlk 83-85); - 04.03.2011 asitõendi vaatlusprotokoll. Seotud D. Rõhlinski süüdistusega ja 02.03.2011 VW Passati läbiotsimisega (II kd tlk 75-80); - 28.01.2010 kohtutoksikoloogia ekspertiisakt. Seotud kõigi süüdistatavate süüdistustega (II kd tlk 81-82); - 07.04.2011 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Puudutab 18.01.2011 Arvo Sulu elukoha läbiotsimise käigus leitud 3 lambi, 2 ventilatsioonitoru, ventilaatorit ja elektripirnide vaatlust (II kd tlk 86-90); - ülevaade Margo Meigo kriminaalhoolduse perioodist kriminaalhooldusametnikult 2009 (II kd tlk 91); - Arvo Sulu avaldus 26.01.2011 selle kohta, et annab välja oma keldriboksist toodud kolm valgustit, kaks ventilatsioonitoru ja ventilaatori (II kd tlk 92); - 13.10.2010 Marek Klausi kohtueelse menetluse kokkuvõte (II kd tlk 93-96); - 23.02.2011 Pärnu Maakohtu määrus O. Libliku sularaha arestimiseks, arestimise protokoll, tagatiskontole raha kandmise määrus ja maksekorraldus kontole kandmise kohta (II kd tlk 97101); - 06.07.2011 käekirja ekspertiisiakt (II kd tlk 102-105). Seotud D. Harri süüdistusega. Ekspert leiab, et arestitud kirjad on kirjutatud D. Harri poolt; - 05.07.2011 D. Harriga seotud kriminaalmenetluste ühendamise määrus (II kd tlk 106); - 18.01.2011 AS-st Swedbankist saadud vastus sularahaautomaadi kaamera ja väljavõtte kohta (II kd tlk 107-113). D. Harriga seotud. Konto väljavõtte ja kaamerafotode järgi on kokkuviidav, et D. Harri (fotodel) võtab oma vanaisa kontolt raha vastavalt esitatud süüdistusele; Lk 29 / 130

- 20.01.2011 läbiotsimisprotokoll. Puudutab G. Kiviselja ja D. Harri episoodi. (II kd tlk 114118). Otsitakse läbi K. Kiviselja elukoht ja leitakse kanepi puru ja oksi, mis saadetakse ekspertiisi; - 06.05.2011 225 narkootilise aine ekspertiisiakt. Puudutab A. Egorovit ( II kd tlk 119-121); - üürilepingu koopia 17.07.10 ja üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd tlk 122-123). D.Harri ja G.Kiviseljaga seotud episood D. Harri rentinud endale garaaži xxxxxx - 21.01.2011 Gert Kiviselja ütluste olustiku seostamise protokoll sündmuskoha vaatluse osas ja lisatud fotod ning skeem (II kd tlk 124-128). Seotud G.Kiviselja ja D.Harri süüdistustega – kanepikasvatamine. Vaadeldud on Tootsis asuvat garaaži; - 18.01.2011 sõiduki läbiotsimisprotokoll, seotud narkoaine leidmisega ja D.Harri süüdistusega. Kohtule üle antud ka leitud pudelid, milles oli tarvitatud kanepit põletamise teel (II kd tlk 129-131). Esitatud süüdistust otseselt ei tõenda, sest D. Harri tunnistab ka ise, et oli kanepi tarvitaja; - 18.01.2011 D.Harri kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. D.Harri peeti kinni ning temalt võeti ära 2 minigripp kotti. (II kd tlk 132-133); - 18.01.2011 läbiotsimisprotokoll Xxxxxx A. Sulu elukohas olevast keldriboksist koos fotodega, puudutab A. Sulu ja O. Libliku süüdistust. (II kd tlk 134-138), A. Sulu andis kohtuistungil ütlusi, et keldrist leitud narkoaine ta sai O. Liblikult ja see pärines tema viimasest ostust; - 01.04.2011 A.Egorovi vahistamismäärus (III kd tlk 64-65); - 18.01.2011 M. Meigo kinnipidamisprotokoll ja 20.01.2011 vahistamismäärus (III kd tlk 6669); - 20.01.2011 D. Harri vahistamismäärus (III kd tlk 70-71); - 07.03.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana kinnipidamiseprotokoll ja vahistamismäärus 09.03.2011 ning elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (III kd tlk 72-76); - 03.03.2011 D. Rõhlinski vahistamismäärus, elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus 01.08.2011 (III kd tlk 77-80); - 20.01.2010G. Kiviselja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tlk 81-82); - 31.01.2011O Libliku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tlk 83-84); - Õiendid ekspertiiside maksumuste kohta (III kd tlk 38-42, 49); - Riigi õigusabi tasude ja kulude hüvitamise määrused (III kd tlk 43-48, 50, 60-63); - Õiendid toimiku koopiakulude kohta (III kd tlk 51-59) - 31.01.2011 läbiotsimisprotokoll, seotud O.Libliku, Velikihhi, Egorovi süüdistustega (II kd tlk 188-192); - 18.05.2011 jälitusprotokoll - seotud I.Velikihhi, R.Kuusemetsaga, K.Tammsaare süüdistustega (III kd tlk 29-37), käsitleb telefonikõnesid isikute vahel kanepi ostuga seoses I. Velikihhilt, samuti on jälgitav kõnedejärgi kanepi müügi vahendamine R. Kuusemetsa poolt; - süüdistatav I. Velikihh keeldus kohtus ütlusi andmast ja kohtumenetluse poolte taotlusel avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis on analüüsitud kohtuotsuse põhjendustes. Kohtuotsuse põhjendustes jõuab kohus seisukohale, et I. Velikihhi ütlused on usaldusväärsed: Lk 30 / 130

- 17.05.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (II kd tlk 139-141; 213-215); - 08.03.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (II kd tlk 142-146, 193-197); - 16.03.2011 I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (II kd tlk 210-212); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära Margo Meigo (II kd tlk 151-154, 198-200); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206); - 08.03.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, I. Velikihh tunneb ära S S (II kd tlk 159-162; 207-209); - 23.12.2011 ekspert Ms Ti vastus (II kd tlk 166), milles kinnitab, et kanepi suureks koguseks 0,2% THC sisalduse juures on 7,5 grammi; - süüdistatav O. Liblik keeldus kohtus ütlusi andmast ja kohtumenetluse poolte taotlusel avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuotsuse põhjendustes jõuab kohus seisukohale, et O. Libliku ütlused on usaldusväärsed: - 31.01.2011 O.Libliku puhul kahtlustatava ülekuulamine (kell 22:00) (III tlk 1-3); - 31.01.2011 O. Liblikule äratundmiseks esitamise protokoll A.Sulu kohta (III kd tlk 4-6); - 31.01.2011 O. Liblikule äratundmiseks esitamine protokoll D.Harri kohta (III kd tlk 7-9); - 31.01.2011 O. Libliku kahtlustatavana üle kuulatud (kell 23:20) (III kd tlk 10-12); - 01.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III kd tlk 13-15); - 01.02.2011 O. Liblikule äratundmiseks esitamise protokoll - D.Rõhlinski (III kd tlk 16-18); - 02.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III tlk 19-20); - 03.03.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamine, protokoll (III tlk 21-23); - 09.05.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III tlk 24-26); - 26.05.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (III tlk 27-28); - süüdistatav M. Meigo keeldus kohtus ütlusi andmast ja kohtumenetluse poolte taotlusel avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohtuotsuse põhjendustes jõuab kohus seisukohale, et M. Meigo ütlused on usaldusväärsed: - 19.01.2011 ja 05.04.2011 M. Meigo kahtlustatava ülekuulamise protokollid (II kd tlk 172174; 178-180); -19.01.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamine protokoll - I.Velikihhi ta on ära tundnud (II kd tlk 175-176); - 05.04.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamise protokoll – D. Rõhlinski (II kd tlk 181183); - 11.05.2011 M. Meigo kahtlustatava ülekuulamise protokollid (II kd tlk 184-187);

läbipaistev kilekott, mille sees kaks kokkusõlmitud kilekotti koos rohelist värvi peenestatud taimse puruga ning üks kilekott koos rohelist värvi taimse puru jääkidega; halli värvi kilekott, mille sees oli kokkusõlmitud läbipaistev kilekott koos rohelist värvi peenestatud taimse puruga, läbipaistev kilekott, milles olid tühjad mingigrip kilekotid ning musta värvi kaal koos kahe 500 mg kaaluviha ja pooleks murtud tikkudega. Ka see leitud aine saadeti ekspertiisi ning ekspertarvamuse kohaselt (06.05.2011ekspertiisiakt nr 11E-AN0293, p 2-6; II kd tlk 119-121) tuleb leitud aine kogukaaluks 115.61 grammi kanepit järgmiselt: 82-s minigrip kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga kokku 39.46 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 19%; K-Market kirjega kilekotis rohelised taimeosad massiga 46.92 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 16%; kolmes kilekotinutsakus (koos läbipaistvas kilekotis) olev roheline taimepuru massiga kokku 5.29 grammi on peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldus on 11%; läbipaistvas kilekotis (mis on hõbedat värvi kilekotis) olevad rohelised taimeosad massiga kokku 23.94 grammi on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 7%; ning et apteegikaalu kaussidel leidus kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli jälgi. Seda, et leitud ämber ning selles sisalduv on seotud Andrey Egoroviga, kinnitab käesolevas kriminaalasjas tõendite kogum, sh 13.06.2011 DNA ekspertiisiaktis toodud arvamus (II kd tlk 34-42) ning ekspertarvamuse punktid 1, 2 (ekspertiisiakt nr 11E-GE0411). Ekspertarvamuse tulemused kattuvad Andrey Egorovi enda ütlustega. Kokku saadi seega Andrey Egorovilt kätte 136.87 grammi kanepit, kus kõikidel juhtudel on THC sisaldus olnud üle 0.2%. Nimetatud aine, st kui kanep on THC sisaldusega üle 0.2%, kuulub aga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Samuti on kindlaks tehtud eriteadmistega isiku poolt, et ühele keskmisele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0.75 grammist ja kümnele keskmisele inimesele 7.5 grammist narkootilisest ainest kanepist, mille THC sisaldus on üle 0.2%. Seda tõendavad kaks dokumentaalset tõendit – 28.01.2010.a arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 6 ja täiendavalt kogutud kohtutoksikoloogiaeksperdi 23.12.2011.a vastus. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-11 on märgitud, et vastamaks küsimusele, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoove vähemalt 10 inimesele (suur kogus), on vaieldamatult tarvilik eriteadmiste rakendamine, ei eelda see ilmtingimata kriminaalasja menetlemisel aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui tuvastatud on narkootilise aine koostis. Vajalikke andmeid võib saada erialasest kirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus Lk 33 / 130

on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks läbiviidud katsed ja nende tulemus. Järelikult kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7.5 grammist kanepist, mille THC sisaldus on üle 0.2% ning arvestades, et KarS § 184 järgi on karistatav suure koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ning narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, on suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, siis on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Andrey Egorovi käest leitud kanep THC sisaldusega 7-19%, oli suures koguses. Äravõetud 136.87 grammist kanepist saanuks arvutuslikult joobe 182 inimest. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tuvastatav, et A. Egorov tegeles narkootilise aine edasiandmisega (müügiga), siis on võimalik arvutada kanepi kogust ka vastavalt sellele, milliste doosidena seda müüdi. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-121-06 märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Arvestades eelmises episoodis märgitut, et Andrey Egorovi juurest leiti 44 pakendatud ühekordset doosi ning pangest leitud 115.61 grammist kanepist saaks arvutuslikult 154 doosi ja kui sellele liita 44 doosi, saaks kokku 198 ühekordset annust. Seega igal juhul on tegemist suure koguse narkootilise ainega. Sama käitumismuster on ka eelmises episoodis, Andrey Egorov väitis kohtus, et need 44 pakendatud doosi olid tema enda tarbeks ja ta tarvitas seda kui valuvaigistit, kuna oli murdnud luu. Tegemist on ennastõigustava väitega, mis ei ole aga eluliselt usutav. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendid, mis kinnitaks süüdistatava väidet. Vastupidiselt, tõendid kogumis kinnitavad, et Andrey Egorov tegeles narkoäriga ning müüs edasi enda poolt varem omandatud kanepit. Iseenda jaoks ei ole vajalik kanepi pakkimine kindlas kaalus minigrip kilekottidesse, seda enam, kui süüdistava väidetaval võttis seda sisse nii nagu soovis, mitte konkreetse kaalu järgi. Selline pakkimise viis viitab vaid üheselt edasimüügile. Lisaks veel kogused, mis olid pakendamata ja ootasid ämbris koos kaaludega. Seda, et tegemist oli edasimüügiks mõeldud kanepiga kinnitavad ka järgmised A. Egoroviga seotud süüdistuse episoodid, mille kohaselt ta müügiga tegeleb. Nimelt on talle esitatud süüdistus ka selles, et tema müüs korduvalt ebaseaduslikult Tallinnas erinevate koguste kaupa, kokku 1110 grammi kanepit hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, edasi Dmitri Rõhlinskile ning müüs ebaseaduslikult Tallinnas Dmitri Rõhlinski vahendusel kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, edasi Oskar Liblikule. Järelikult antud episood on tõendamist leidnud, koosseisu tunnused on A. Egorov realiseerinud kavatsetult KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Egorovi antud episoodis süüdi. Lk 34 / 130

korral osteti 100 grammi kanepit, sest sellisel juhul on ühe grammi hind pea samane eelmises episoodis D. Rõhlinskile müüdava hinnaga ja samane ka O. Libliku poolt antud ütluses mainituga. Ehkki D. Rõhlinski ütluste järgi ta kõikidel kordadel ei olnud kauba, st kanepi kaalumise juures, teadis ta väga kindlalt, et need kogused oli neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, sest sellel teemal oli alati juttu Oskar Liblikuga ning viimane kontrollis ka aine koguseid. Kuivõrd süüdistatav Oskar Liblik keeldus kohtuistungil ütlusi andmast, avaldati prokuröri taotlusel kohtuistungil O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nimetatud ütlused kinnitavad süüdistuse paikapidavust. 01.02.2011 O. Libliku kahtlustatavana ülekuulamisel ja seejärel 01.02.2011 äratundmiseks esitamise protokolli järgi on ta andnud ütlusi, et ajavahemikul oktoober 2010.a kuni jaanuar 2011.a on ta saanud D. Rõhlinskilt 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni gramm. Samuti on andnud lisaks veel otseselt ja ka kaudselt D. Rõhlinski süüdistust kinnitavaid ütlusi O. Liblik oma kahtlustatavana ülekuulamise teisteski protokollides 31.01.2011, 02.02.2011, 03.03.2011, 09.05.2011 ja 26.05.2011. O. Libliku eesmärgiks oli ostetud kanep omakorda edasi müüa. Süüdistuses toodud asjaolu, et nimetatud kanepit leiti ka 31.01.2011 läbiotsimisel O. Libliku elukohast, tõendab 31.01.2011 läbiotsimisprotokoll. Kuigi Andrey Egorov eitab tehinguid ning tema ütlused on vastuolus Dmitri Rõhlinski ja Oskar Libliku eeluurimisel antud ütlustega. Arvestades viimaseid on tuvastatav, kuidas Dmitri Rõhlinski viis ta vene keelt kõneleva isikuga kokku O. Libliku ning arvestades ka Andrey Egorovi juurest leitud kanepi kogust, tuleb tõdeda, et A. Egorovi ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, mille alusel peaksid valet vanduma D. Rõhlinski ja O. Liblik A. Egorovi vastu. Lisaks kinnitab ka modus operandi O. Libliku ja D. Rõhlinski ütlusi A. Egorovilt leitud suur kanepi kogus. O. Liblikule kanepi müümisega teenis A. Egorov kriminaaltulu 76500 krooni (450 x 170). Andrey Egorovi süüdistuste järgi on ta kokku omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit, millest leiti ja saadi kätte 136.87 grammi ja millest müüs edasi 1560 grammi kanepit. Milline oli antud A. Egorovi poolt käideldud aine THC sisaldus ja kogus, annab vastuse tõendite kogum ja modus operandi. Nt A. Egorovilt ära võetud kanep ekspertiisiakti (II kd tlk 119-121, 56-59, 52-53) järgi oli väga suure THC sisaldusega – minimaalselt 7% ja maksimaalselt 19%. Ka O. Liblikult kätte saadud narkoaine oli kõrge THC sisaldusega (II kd tlk 50-51). Eelpool nimetatud aine – kanep THC sisaldusega üle 0.2% - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse Lk 36 / 130

nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 7.5 grammist kanepist (28.01.2010 kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt ja istungil avaldatud 23.12.2011 vastus järelpärimisele eksperdilt). Samuti on Riigikohus märkinud, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. O. Liblik andis ütlusi, et ühekordseks annuseks oli 0,5 grammi kanepit (III kd tlk 12) ja seda on oma kohtuistungil antud ütlustes märkinud ka D. Rõhlinski. Nimetatud narkoaine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele). Eeltoodu alusel tulebki lugeda, et ühekordseks annuseks piisas 0,5 grammist kanepist. Andrey Egorovi puhul teeb see 3120 ühekordset annust, mis on enam kui kümnele isikule joobe tekitamiseks vajaminev kogus. Seega kokku on Andrey Egorovi poolt omandatud ja edasiantud kanepit koguses 1696.87 grammi, mis vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud A. Egorovile inkrimineeritud süüdistuse KarS § 184 lg 1 kõik nõutavad objektiivse koosseisu tunnused. Arvestades väga suurt narkoaine kogust ja tuvastatud müümist, on nimetatud kuritegu A. Egorovi poolt toime pandud kavatsetusega KarS § 184 lg 1 alusel. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab A. Egorovi antud episoodis süüdi. Kokkuvõttes, A. Egorovile esitatud süüdistused on tõendamist leidnud ja kohus tunnistab ta esitatud süüdistuste järgi KarS § 184 lg 1 alusel süüdi.

Tallinnas ühel korral 10 grammi kanepit, hinnaga 1800 krooni, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Arvo Sulule. Ka nimetatud episoodis on O. Liblik end kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti on O. Liblik kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 7-9), et tunneb D. Harri ära kui isiku, kelle vahenduses müüs süüdistuses toodud ajal ja koguses kanepid A. Sulule. Ka viimase on ära tundud O. Liblik äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 46). Ka kohtuistungil andis A. Sulu ütlusi, et on omandanud kanepit Oskar Liblikult ja esimest korda sai temalt 2010 sügisel. Samuti andis A. Sulu ütlusi, et tema isiklikult ei tundnud O. Liblikut, kuid tundis D. Harri. Viimane tegigi A. Sulu ütluste järgi ta O. Liblikuga tuttavaks ja ostis 20 grammi ja maksis selle eest O.Liblikule 3600 krooni. Ühe grammi kanepi hind oli 180 krooni, kui osta suuremas koguses. Kui tehing toimus, siis juures ei olnud enam D. Harrit. Seega A. Sulu ütlused tõendavad, et ta on saanud O. Liblikult vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Süüdistatav D. Harri ei tunnistanud end süüdi, et ta oleks isikuid narkoostuks vahendanud. Samas nii O. Libliku kui A. Sulu ütlustega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et A. Sulu O. Liblikult süüdistuses toodud koguse ostis ja see sai aset leida üksnes D. Harri vahendusel. Ehkki A. Sulu andis ütlusi, et D. Harrit enam tehingu juures ei olnud, on siiski A. Sulu ütluste kohaselt tuvastatav, et kui tal tekkis soov osta suurem kogus kanepit, siis ta rääkis sellest soovist D. Harrile ja üksnes seetõttu tehtigi ta O. Liblikuga tuttavaks. Nimetatud ütlus haakub ka 31.01.2011.a O. Libliku ütlustega (III kd tlk 2-3), mille kohaselt helistas talle umbes 2010 novembris Pärnust Denis kokkusaamise eesmärgil. Oluline on siinjuures see, et D. Harri helistas O. Liblikule eelnevalt ja märkis midagi taolist, et ta on kuulnud kellegi oma tuttava käest põhjust, miks temaga kokku saada. Nimetatud mõistujutt on ilmselt seletatav D. Harri poolt rakendatud ettevaatlikkusega oma väljendites, kuivõrd tal olid juba tingimised peal nagu oma ütlustes märkis selle kohta ka M. Meigo. O. Liblik andis sellele D. Harri kõnele ka ise ammendava seletuse, et sai kohe sellest jutust aru, et soovitakse kanepit. Kokkusaamisel oligi D. Harril kaasas A. Sulu, kelle tundis ära O. Liblik ka äratundmiseks esitamise protokollis. O. Libliku ütluste kohaselt sooviti kokkusaamisel saada 20 grammi kanepit. Kuna O. Liblikul oli kaasas 10 grammi, siis andis ta kohe selle A. Sulule üle ja tõi talle seejärel ka kohe teise 10 grammi kanepit juurde. O. Libliku ütluste järgi edaspidi ta hakkaski A. Suluga suhtlema ilma D. Harri vahenduseta. Eeltoodu alusel on O. Liblik realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab O. Libliku antud episoodis süüdi.

2010.a detsembris ebaseaduslikult xxx asuva kooli juures narkootilist ainet kanepit Kristian Tammsaarele, viies viimase kokku Ilja Velikihhiga, kes andis Ranel Kuusemetsa juuresolekul Kristian Tammsaarele vähemalt 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni ning milles arvutuslikult saaks 40 ühekordset annust. Õigus süüdistuse tunnistajat (sh ka kaassüüdistatavat) küsitleda kuulub õiglase kohtumenetluse miinimumnõuete hulka, olles nimetatud Euroopa inimõigusta ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 §-s 3(d). See ei tähenda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, vaid seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. (RKL 3-1-1-127-06, p 9). Kohus, arvestades usaldusväärsetest tõenditest kujunenud siseveendumust, leiab, et antud episood on tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et käesolevat süüdistust tõendab tõendite kogum. Seetõttu ei saa nõustuda kaitsja poolega, et süüdistus põhineb määravas või olulises ulatuses üksnes I. Velikihhi ütlustel. Kohus on seisukohal, et tõendite kogumi järgi on võimalik R. Kuusemetsa süüdi tunnistada ja seda eeskätt järgmiste motiivide esinemise koosmõjul: 1) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustele oli võimalik kohtumenetluse pooltel esitada vastuväiteid; 2) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused on usaldusväärsed ja kontrollitavad teiste tõendite kaudu, kuna need haakuvad ka teisi süüdistatavaid puudutavates episoodides usaldusväärse tõendikogumiga; 3) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel, arvestades tõendi kogumit, ei saa kohus kujundada siseveendumust, et I. Velikihhil oli mingi pahatahtlik motiiv teisi isikuid valeütluste kaudu süüstada. Sellist motiivi asjas tuvastatud ei ole; 4) I. Velikihhi ütlusi käesolevas asjas kinnitavad ka modus operandi – I. Velikihhi tegutsemine narkodiilerina ja korduvalt suures koguses D. Rõhlinsilt selleks kanepi hankimine ning dokumentaalsed tõendid – vaatlusprotokoll ja jälitusprotokoll. Lk 46 / 130

Seega asjas ei eksisteeri üksainus tõend - I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused, vaid lisaks ka nende ütluste kontrollivõimalus tõendite kogumi kaudu, mis neid ütlusi toetab. Juhul, kui puuduks piisav võimalus I. Velikihhi ütlusi kontrollida tõendi kogumi kaudu, vaid siis tuleks nõustuda kaitsja poole vastuargumentidega I. Velikihhi ütluste kaalu osas. I. Velikihhi ütlusi ütluste usaldusväärsust kinnitab tõendite kogum, lisaks haakuvad need ka muidu nt D. Rõhlinski kohtuistungil antud ütlustega ja M. Meigo istungil ütluste andmisest keeldumise tõttu kohtu toimiku juurde võetud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nimetatud ütlused kinnitavad, et I. Velikihh tegeles kanepi edasimüümisega ja kohtule ei ole iseenesest esitatud tõendeid, et I. Velikihhil on või oli pahatahtlik motiiv tõendi kunstlikuks loomiseks oma ütluste kaudu ükskõik kellegi vastu, kelle kohta annab ütlusi, et on talle kanepit hankinud. Kuivõrd I. Velikihhi tegeles aktiivselt kanepi käitlusega, pöörduti tema poole ka käesolevas episoodis, sest see oli kanepi ostusooviga isikute ringkonnas teada. Kohus peab süüdistatav R. Kuusemetsa ütlusi ebausaldusväärseteks. R. Kuusemets andis ka ütlusi, et muidu on ta küll kanepi tarbija ja nt 2011 jaanuaris tarbis ta ise mitu korda. R. Kuusemetsa ütluste kohaselt esimesel korral pakkus I. Velikihh talle lehti ja teine kord ei olnud tal midagi pakkuda. R. Kuusemetsa ütluste kohaselt ei ole ta koos K. Tammsaarega I. Velikihhiga kohtunud. Samas kohtueelsel uurimisel on andnud ta teistsuguseid ütlusi, et Kristian tahtis saada 20 grammi ja Tallinnasse sõitsid nad tema Audiga. R. Kuusemets süüdistatavana kohtus ülekuulamisel korduvalt rõhutas, et kohtueelsel uurimisel andis ta valesid ütlusi, sest tal oli hirm. Hirmu tõttu valetas ta kohtueelsel uurimisel ka oma sõbra K. Tammsaare peale. R. Kuusemets andis ütlusi, et teda on seoses selle asjaga ka kinnipeetud Pärnu-Jaagupi ristis 16.01.2011, maskides ja pumppüssides mehed pidasid kinni, tema oli 5 seeria BMW-ga. R. Kuusemets andis ütlusi, et kohtueelsel uurimisel ülekuulamisel küsiti alles poole pealt, kas ta advokaati soovib või mitte. Täpsemalt märgib ta, et ülekuulamine sisuliselt algas juba suitsunurgas. Talle näidati dokumente, kus oli kirjas I. Velikihhi kohta ja teiste isikute kohta, keda ta ei tunne, samuti näidati lehte, millest selgus, et teda on pealt kuulatud. Kohus on aga seisukohal, et R. Kuusemetsa ütlused ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks. R. Kuusemets märkis, et tema õigusi rikuti kohtueelsel uurimisel ja ta ei saanud rääkida seetõttu tõde. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on võimalik aga tuvastada seda, et R. Kuusemets ei rääkinud ka kohtuistungil õigust, sest seda tõendavad I. Velikihhi ütlused ja see, et ei ole eluliselt usutav, et hirm oli nii suur, et rääkis ka sõbra K. Tammsaare peale täpselt seda, mille kohta on andnud ütlusi ka I. Velikihh. Järelikult ei saa kohus tugineda ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütlustele kohtuotsuses. Siinkohal on oluline seega, et R. Kuusemetsa ütlused ei lähe kokku süüdistuse ja usaldusväärse ütlusteandja I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 202) juba selles, et ta ei ole K. Tammsaarega koos I. Velikihhiga kohtunud. Järelikult ka mitte detsembris 2010 nagu andis ütlusi I. Velikihh.

Kohus peab ebausaldusväärseks ka süüdistatav K. Tammsaare ütlusi. 23.12.2011 kohtuistungil (III kd tlk 102) süüdistatav Kristian Tammsaar samuti eitas, et on I. Velikihhilt narkoainet saanud. K. Tammsaar taotles enda õigeksmõistmist. K. Tammsaare ütluste kohaselt on ta küll küsinud I. Velikihhilt narkoainet ja selleks ka Tallinnas temaga kokkusaanud, kuid ainet ta I. Velikihhilt saanud ei ole, ehkki I. Velikihh lubas anda. Samuti andis ütlusi, et ei ole saanud üldse kellegi käest narkoainet ja muidu 2010.a sõitis ta musta Audi A6-ga küll. Prokuröri küsimusele, miks ta kohtueelsel uurimisel vastupidiselt istungil antud ütlustele aga tunnistas, et on saanud narkoainet I. Velikihhilt, andis K. Tammsaar istungil vastuse. K. Tammsaare vastuse kohaselt loeti uurija juures õigused ja ette pandi paber, kus oli süüdistus. Ta sai aru nii, et kui ta ei räägi nii nagu uurijatele meeldib, siis ta pannakse kinni ja seetõttu võttis ta esimesel ütluste andmisel omaks. Teisel ütluste andmisel ta enam seda omaks ei võtnud, sest uuris internetist, kui suur on karistus. Seega on kokkuvõttes on K. Tammsaare ütlused diametraalses vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus ei leia, et K. Tammsaart oleks politseitöötajate poolt survestatud seadusevastselt enda kahjuks ütlusi andma. Ta oli teadlik oma õigustast ja seeläbi andis ta kohtueelsel uurimisel ütlusi vabatahtlikult. Eeltoodu alusel ei saa võtta kohtuotsuse aluseks K. Tammsaare ütlusi, kuna need on ebausaldusväärsed. Asjas on I. Velikihhi ütlused, mis on antud nii kahtlustatava ülekuulamisel kui äratundmisteks esitamistel. Nimelt, nimetatud süüdistusega seonduvalt on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 214) ja selle kohta ka ütlusi andnud. I. Velikihh andis kahtlustavana ka ütlusi (II kd tlk 145), et 2010 detsembris võttis temaga ühendust telefoni teel üks Raneli nimeline poiss Pärnust. I. Velikihh märkis samuti, et tema telefonis on Raneli telefoni number salvestatud „Pärnu kontakt“ nime all. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (II kd tlk 44), kust nähtub salvestus „P2rnu kontakt“ ja number 53062022. Samas tuleb muidugi märkida, et selles puudub igasugune vaidlus R. Kuusemetsa, K. Tammsaara ja viimaste kaitsjate vahel ja prokuröri vahel, et R. Kuusemets ja K. Tammsaar I. Velikihhiga erinevaid kanaleid pidi suhtlesid – see tegevus ei ole kriminaalne. I. Velikihhi ütlustega lepiti kohtumispaik kokku Tallinnas. Ranelil oli kaasas ka keegi Kristian. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta tunneks need isikud ära. Kohtus uuriti ka I. Velikihhile äratundmiseks esitamise protokolle, nimetatute järgi tundis ta need isikud ära kui Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202) ja Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206). Kristian Tammsaare kontakt on telefonis I. Velikihhi ütluste kohaselt vististi „must audi pärnust“, see on samuti kinnitatud I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga. Süüdistuses on fikseeritud, et kuritegu pandi toime 2010. detsembris. Ka see haakub I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 145, 148,156), kes konkreetset kuupäeva ei täpsustanud ning ka jälitusprotokolliga, mille järgi on konkreetne kuupäev tuvastatav 23.12.2010.a. Nähtuvalt jälitusprotokollist oli 23.12.2010 K. Tammsaar kohal oma Audiga (III kd tlk 32). Nõnda annab edasi ütlusi ka I. Velikihh, et kohale tulid isikud musta audiga, mida juhtis Kristian Tammsaar. I. Velikihhi ütluste kohaselt Ranel soovis temalt osta 20 grammi kanepit ja ta saigi selle 4000 krooni eest. I. Velikihhi ütluste kohaselt sai ta antud edasimüügist tulu 400 Lk 48 / 130

krooni. Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba siis Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxxx. Seega ka antud emaili aadress kinnitab, et I. Velikihh sai suhelda Ranel Kuusemetsaga ka emaili vahendusel. Samuti I. Velikihhi ütluste järgi (II kd tlk 202) pärast telefonikõnet detsembris R. Kuusemetsaga ta suhtles temaga msn-i teel. Kohtule ei ole teada, kas emaili ja msn-i teel suheldi ka narkootikumide ostu-müügi küsimustes. Kuid tõendite kogum viitab üheselt, et isikute omavaheliseks seoseks oli üksnes kanepikäitlus. Et viimasel teemal suheldi, on tõendiks ka I. Velikihhi ütlused ja seda kinnitab ka tõendite kogum. Samaselt I. Velikihhi ütlustega nähtub ka jälitusprotokollist (III kd tlk 29 jj) - kõned I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa vahel ning I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel. Kõned on toimunud detsembris 2010 ja kõnede järgi lepitakse kokku kokkusaamine. III kd tlk 31 kohaselt on tuvastatav, milline on eelkokkulepe enne, kui asutakse Pärnust sõitma. Eelnevalt küsib R. Kuusemets, kas „neljaga saab kätte“ ja selle peale vastab I. Velikihh jaatavalt. Tuleb märkida siinkohal sedagi, et kohtuasja analüüsis järjepidevalt on kinnitatud I. Velikihhi ütlused teiste tõenditega – ka antud juhul jälitusprotokolliga. Kohus ei saa seetõttu olla naiivne, arvamaks, et asjas on üksnes I. Velikihhi ütlused ja et kanepi ostusoovi puhul üldiselt ning kohtupraktika kohaselt justkui räägitakski telefonis otse ja mitte ümbernurga. Kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja seda tõendi kogumi järgi läbi mitmete episoodide ei ole kahtlust, et telefonis käib jutt kanepist ja vastavast kogusest, mida saab „neljaga saab kätte“. Ka I. Velikihh on andnud ütlusi, et seda tuleb mõista 4000 kroonina. Järelikult tõendite kogum, sealjuures peaasjalikult jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused annavad küllaldased süüstavad tõendid R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare vastu. Jälitusprotokolli kohaselt R. Kuusemets saatis ka sms-i I. Velikihhile 23.12.2010 „20“. Järgneb selgitav telefoni kõne I. Velikihhile taas R. Kuusemetsalt, et oli mure ja lausutakse number „20“. Ja saadakse kinnitus, et „neljaga“ saab kätte. Usaldusväärsete tõendite kogumi järgi, ei ole kahtlust, millest käib jutt, see haakub otseselt esitatud süüdistusega ja kinnitab selle paikapidavust. Iseenesest on ka R. K (ka K. Tammsaar) andnud ütlusi, et nad on soovinud osta I. Velikihhilt narkootikume ja vaidlust ei ole selles, et sel teemal on ka telefoni teel vesteldud. Kuid taas kohus rõhutab, et R. K ja K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed. Arvestades ka siinkohal taas asjaolu, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja süüdistuse järgi isikute kokkusaamine oli planeeritud, on väljapool kahtlust, et tellitud aine ka üle anti. Süüdistuses on märgitud, et tehing toimus R. Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus K. Lk 49 / 130

Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31). 23.12.2010 kõnes R. Kuusemets räägib I. Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega sellest kõne järgi on tuvastatav, et R. Kuusemets ei pruugi Pärnust K. Tammsaarega kaasa tulla I. Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse. Ainuke koht, kust nähtub asjaolu, et R. Kuusemets K. Tammsaarega I. Velikihhiga kokkusaamisele tuli, on fikseeritud vaid I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustes. Samas kohus rõhutab, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks ka iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ R. Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et R. Kuusemets just kanepi tehinguks K. Tammsaare ja I. Velikihhi kokku viis. Samas täpsustatavalt I. Velikihhi ütlustega on iseenesest tuvastav, et 23.12.2011 R. Kuusemets K. Tammsaarega kaasa läks. Edasi jälitusprotokollikõnedest nähtub 23.12.2010, et K. Tammsaar teatab I. Velikihhile, et on kohale saabunud. Tõendite kogum ja kontekst viitab vaid ühele, et I. Velikihhiga saadi kokku üksnes kanepi käitluse eesmärgil. Sellele viitavad jälitusprotokoll, millest on näha kuriteo ettevalmistusstaadium kuni kuriteo lõpule viimiseni ja I. Velikihhi ütlused. Kohus leiab, et nimetatud episoodi tõendab usaldusväärse tõendite kogumiga, mitte pelgalt I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlusega. Jälitusprotokollis toodud telefonikõnede puhul on muidu iseenesest jälgitav, et R. Kuusemets (ka nt K. Tammsaar) suhtlevad telefoni teel ka edaspidi, sh jaanuaris 2010 ja lepivad kokku kokkusaamisi. Ka edasistest telefonikõnedest erialdi võetuna ei nähtu midagi kriminaalset, kuid tõendite kogum viitab kanepi käitlusele kui kontekstile. Viimane tähendab seda, et Tallinnas elava I. Velikihhiga suhtlesidki isikud, sh kaugemalt nt Pärnust, just kanepi hankimise eesmärgil. Järelikult ei ole üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused määravaks tõendiks R. Kuusemetsa vastu, vaid seda on tõendite kogum, mis saab olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et eksisteerivad piisavad tõendid selleks, et omistada R. Kuusemetsale inkrimineeritud süüdistust KarS § 184 lg 1 järgi. R. Kuusemetsa ei ole varem narkootikumidega seotud süütegude eest karistatud (I kd tlk 100-106), KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tähendatud isikuks võib ta saada üksnes järgmise episoodi tõendatuse kaudu. Realiseeritud on kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Tegemist on suure koguse narkoainega, sellele viitavad nii ekspertide seisukohad, kui kohtuasjas kanepi tarvitamise dooside suurus. Asjaolu, et I. Velikihhilt ostetud kanepi ühekordseks annuseks piisas 0,5 grammist, tõendavad D. Rõhlinski ütlused, kellelt peamiselt I. Velikihh kanepit hankis. Asjaolu, et sellisest annusest piisanuks üheks toosiks, võib jõuda seisukohale ka kogumis teisi tõendeid arvestades, sest vähemalt 0,2 % THC sisaldusega kanepi puhul piisab ühest doosist 0,75 grammist kanepist, nimetatud seisukoht on avaldatud tunnistatud ekspertide poolt. Käesolevaga on aga tuvastamist Lk 50 / 130

1.2.Samuti süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et tema omandas ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva Grossi poe juures Ilja Velikihhi käest vähemalt kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 660 eurot ning milles arvutuslikult saaks 66 ühekordset annust. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud episoodi tõendab tõendite kogum. Milline oli I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa suhtlemise eesmärk ja vastav käitumismuster selleks, sellest annab piisavat teavet nö modus operandi ka eelmine episood. Samuti, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on igati tuvastamist leidnud, et I. Velikihhi poole pöörduti kanepi ostmiseks ja I. Velikihhil endal olid olemas ka vastavad kontaktid selle hankimiseks, nt D. Rõhlinskilt. I. Velikihhil puudub igasugune motiiv nii ennast kui teisi alusetult süüstada. Kokkuvõttes käesolevat episoodi tõendab modus operandi, jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused. Kohus rõhutab, et tuleb pidada oluliseks, et lisaks tõendite kogumile on ka I. Velikihhi ütluste usaldusväärsus kontrollitav teiste tõendite kaudu ja kohtumenetluse pooled said tema ütlustele esitada vastuväiteid. Ka nimetatud episoodis on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 196), mille kohaselt müüs ta kanepit Katleris Grossi poe juures hinnaga 1 gramm/20 eurot ning müüs seda kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot Ranelile. Äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et tegemist on Ranel Kuusemetsaga (II tlk 201203). Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba 23.12.2010 Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks xxxxxx. Järelikult kasutati ka arvutit isikute suhtluskanaliks, vestluste sisu kohta tõendid ei ole kohtule esitatud. Kuid tõendite kontekst viitab üheselt, et isikute suhtlemise eesmärgiks oli üksnes kanepi ebaseaduslik käitlus. Kohus on asunud seisukohale, et R. Kuusemetsa ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Järelikult ei saa kohus tugineda ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütlustele kohtuotsuses. Kohtuvaidluses süüdistaja poolt viidati, et kuna R. Kuusemets kinnitas, et esimesel korral soovis ta I. Velikihhilt kanepit osta ja kui kohapeal selgus, et tegemist ei olnud õisiku vaid lehega, siis on tegemist kuriteokatsega. 23.12.2011 kohtuistungil andis ütlusi ka R. Kuusemets (III kd tlk 101 jj). R. Kuusemetsa andis ütlusi, et on soovinud I. Velikihhilt kanepit osta ja seetõttu on talle ka helistanud. Nad on kokkusaanud, kuid tehing jäi katki, sest I. Velikihh pakkus talle kanepi õisikute asemel kanepi lehti. Kohus sellega, et käesolevas asjas on alust Lk 51 / 130

asuda kuriteokatse kontrollile. Nimetatud võimalus on pelgalt teoreetiline ja kohus sellega ei nõustu, sest sellisel juhul tuleks asuda kuriteokatset kontrollima ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütluste alusel ja nö noppida neist ütlustest välja üksnes süüstavad faktid. See ei ole võimalik. Samas on ka tõendamist leidnud, et kuritegu viidi lõpule nagu seda näeb ette süüdistus Kohus peab vajalikus veelkord rõhutada, et kui ei esineks antud episoodi analüüsiks modus operandit ka eelneva episoodi kaudu, tuleks tõdeda, et käesolevaga on tõepoolest vaid I. Velikihhi ütlused määravaks tõendiks ja oleks välistatud R. Kuusemetsa süüditunnistamine. Sellist olukorda aga ei esine. I. Velikihhi ütluste paikapidavust on olnud võimalik kontrollida ka teiste tõendite kaudu ja kogumis nendega on esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Iseenesest nimetatud süüdistuse tekst (s.t mitte kõik süütavad tõendid) põhineb otse süüdistatava I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, s.t süüdistuse teksti järgi ei ole täpselt teada konkreetset kuupäeva, mil anti jaanuaris ja veebruaris 2011.a üle kolmel korral 10 grammi kaupa kanepit ja ühel korral 3 grammi kanepit. Samas lähtudes eelmisest episoodist, et R. Kuusemetsal tekib uuesti tahtlus kanepikäitluseks jaanuaris, s.t. pärast kanepi vahendamist detsembris. Teadaolevalt suhtles R. Kuusemets ja I. Velikihh omavahel nii msn-i kui mobiiltelefoni kaudu. Eelmises episoodis kohus tuvastas, et R. Kuusemets ja I. Velikihh suhtlesid kanepi saamise eesmärgil. Asjas ei ole välja toodud ühtegi teist suhtlemise eesmärki, mis tingis korduvalt ühenduse võtmist I. Velikihhiga. Asjas on jälitusprotokoll mobiiltelefonikõnedest (III kd tlk 33 jj), mis viitavad sellele, et süüdistuses toodud ajavahemikul tõepoolest toimuski kuritegu antud süüdistuse järgi. Iseenesest vastamata jääb küsimus, et kui süüdistaja on soovinud omistada jälitusprotokollis toodud kõnedes kokkusaamiste kokkuleppimise aega kuriteotoimepanemise ajaks, miks ei ole siis neid jälitusprotokollis toodud kõnede kuupäevi süüdistuse järgi tähtsaks peetud – kui konkreetseid kuriteo toimepanemise kuupäevi. Iseenesest sama etteheide puudutab ka eelmist episoodi, kus jälitusprotokollis konkreetne kuupäev olemas. Samas on olnud küllaldane võimalus süüdistatavatel end sellise süüdistuse vastu kaitsta, sest nii süüdistusaktist, tõendite uurimisest kohtuistungil ja ka prokuröri seisukohtadest, on igati arusaadav, et kuriteo konkreetsem toimepanemise aeg just jälitusprotokolli järgi neile süüks arvatakse. Jälitusprotokollis kajastuvad vaid kõned üksnes jaanuaris 2011. Süüdistuses on fikseeritud ajaks nii jaanuar kui veebruar. Samas I. Velikihh on andnud ütlusi, et kuriteod pandi toime nii jaanuaris kui veebruaris 2011 (II kd tlk 196). Üksnes kontekstist välja rebituna ja esmapilgul võiks väita, et sellisel juhul põhineb süüdistus määravas ulatuses I. Velikihhi ütlustel. Kuivõrd kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Seega ei saa kohus ka veebruari osas Lk 52 / 130

hinnata süüstavaid tõendeid valikuliselt, s.t jätta välja modus operandi – I. Velikihhi käitumine ja ka R. Kuusemetsa käitumine eelmises episoodis ning jaanuaris. Ehkki jälitusprotokolli kohaselt ei ole eraldivõetuna täpselt arusaadav, millist tehingut konkreetne kõne puudutab, on isikute varasema käitumise ja I. Velikihhi ütlustega kogumis ka esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Jälitusprotokolli kohaselt 16.01.2011 (III kd tlk 34) telefoni kõne (R. Kuusemets helistab I. Velikihhile) kohaselt kell 16:14 kõigepealt K. Kuusemets küsib, kas tuleb läbi. Seejärel teatab I. Velikihh, et peab asja uurima. On arusaadav, et I. Velikihh peab midagi uurima. Isikute varasemat käimist arvestades, tähendab see seda, et I. Velikihh selgitab välja, kas tal on võimalik kanepit hankida. Järgmises kõnes kell 17:35 küsib R. Kuusemets : „toimib vä?“. I. Velikihh vastab „mhmmmm“. Edasi on arusaadav, et see vastus tähendas jaatust, mille tõttu R. Kuusemets vastab, et hakkab siis liikuma. R. Kuusemets teatab I. Velikihhile, et ta on kohal ja on „bemmiga“. Järelikult ka telefonikõnest on arusaadav, et enne kokku ei saada, kui I. Velikihhil on välja uurinud, kas ta kanepit müüa saab. Varasema episoodi kaudu on teada, et kui R. Kuusemets juba ühendust võtab, siis Pärnust tullakse ostma suurt kogust kanepit ja see tehing ka toimub. Nõnda selgub ka I. Velikihhi ütlustest. Nende ütluste kohaselt selgub kanepi ligikaudne kogus ja ligikaudne kordade arv – kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi. Süüdistuses toodud ajavahemik ja müüdud kanepi kogus sel perioodil haakub tõendite kogumiga ja sellega, et sel perioodil toimus 4 kanepi müügitehingut. Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 16.01.2012 (II kd tlk 33-34) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Arvestades isikute vahelisi varasemaid seoseid, saab järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Muud põhjust vastastikku korduvaks kokkusaamiseks pole. Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 23.01.2011 (II kd tlk 34-37) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Sama päeva telefonikõnes algusega kell 13:03 R. Kuusemets ütleb: „no tahaks lihtsalt ühte suitsu või kahte või kolme, mitte palju noh“. Edasi on arusaadav, et R. Kuusemets on ise Pärnus, I. Velikihhi asukoht protokollist ei selgu. Käesolevaga ei ole eluliselt aga usutav, et tullakse kohale Pärnust suitsu järgi Tallinna. Järelikult selline suurem ettevõtmine viitab otseselt kanepi ostu soovile. Seega arvestades antud isikute vahelisi varasemaid seoseid ja käitumist, saabki järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Täpsustatavalt kui palju sel perioodil kanepit osteti selgub I. Velihhi ütlustest ja selgub ka see, et kanep üle anti. Samas ka telefonikõnede järgi ei ole tuvastatav, et pooled väljendanuks rahuolematust, et nt eelmine või üleeelmine kord sai Pärnust Tallinna asjata tuldud – s.t, et I. Lk 53 / 130

3) I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel, arvestades tõendi kogumit, ei saa kohus kujundada siseveendumust, et I. Velikihhil oli mingi pahatahtlik motiiv teisi isikuid oma ütlustega süüstada. Sellist motiivi asjas tuvastatud ei ole. 4) I. Velikihhi ütlusi käesolevas asjas kinnitavad ka modus operandi – I. Velikihhi tegutsemine narkodiilerina ja korduvalt suures koguses D. Rõhlinsilt selleks kanepi hankimine ning dokumentaalsed tõendid – vaatlusprotokoll ja jälitusprotokoll. Seega asjas ei eksisteeri üks ainus tõend - I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused, vaid lisaks ka nende ütluste kontrollivõimalus tõendite kogumi kaudu, mis neid ütlusi toetab. Juhul, kui puuduks võimalus I. Velikihhi ütlusi kontrollida tõendi kogumi kaudu, vaid siis tuleks nõustuda kaitsja poole vastuargumentidega I. Velikihhi ütluste kaalu osas. I. Velikihhi ütlusi ütluste usaldusväärsust kinnitab tõendite kogum, lisaks haakuvad need ka muidu nt D. Rõhlinski kohtuistungil antud ütlustega ja M. Meigo istungil ütluste andmisest keeldumise tõttu kohtu toimiku uurde võetud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nimetatud ütlused kinnitavad, et I. Velikihh tegeles kanepi edasimüümisega ja kohtule ei ole iseenesest esitatud tõendeid, et I. Velikihhil on või oli pahatahtlik motiiv tõendi kunstlikuks loomiseks oma ütluste kaudu ükskõik kellegi vastu, kelle kohta annab ütlusi, et on talle kanepit hankinud. Kuivõrd I. Velikihhi tegeles aktiivselt kanepi käitlusega, pöörduti tema poole ka käesolevas episoodis, sest see oli kanepi ostusooviga isikute ringkonnas teada. Kohus on tuvastanud (vt otsuse 5 punkt, alapunktid 1.1. R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa seetõttu võtta kohtuotsuse aluseks. Asjas on I. Velikihhi ütlused, mis on antud nii kahtlustatava ülekuulamisel kui äratundmisteks esitamistel. Nimelt, nimetatud süüdistusega seonduvalt on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 214) ja selle kohta ka ütlusi andnud. I. Velikihh andis kahtlustavana ka ütlusi (II kd tlk 145), et 2010 detsembris võttis temaga ühendust telefoni teel üks Raneli nimeline poiss Pärnust. I. Velikihh märkis samuti, et tema telefonis on Raneli telefoni number salvestatud „Pärnu kontakt“ nime all. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (II kd tlk 44), kust nähtub salvestus „P2rnu kontakt“ ja number xxxxx. Samas tuleb muidugi märkida, et selles puuduv igasugune vaidlus R. Kuusemetsa, K. Tammsaara ja viimaste kaitsjate vahel ning prokuröri vahel, et R. Kuusemets ja K. Tammsaar I. Velikihhiga erinevaid kanaleid pidi suhtlesid – see tegevus ei ole kriminaalne. I. Velikihhi ütlustega lepiti kohtumispaik kokku Tallinnas. Ranelil oli kaasas ka keegi Kristian. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta tunneks need isikud ära. Kohtus uuriti ka I. Velikihhile äratundmiseks esitamise protokolle, nimetatute järgi tundis ta need isikud ära kui Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202) ja Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206). Kristian Tammsaare kontakt on telefonis I. Velikihhi ütluste kohaselt vististi „must audi pärnust“, see on samuti kinnitatud I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga. Lk 55 / 130

Süüdistuses on fikseeritud, et kuritegu pandi toime 2010. detsembris. Ka see haakub I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 145, 148,156), kes konkreetset kuupäeva ei täpsustanud ning ka jälitusprotokolliga, mille järgi on konkreetne kuupäev tuvastatav 23.12.2010.a. Nähtuvalt jälitusprotokollist oli 23.12.2010 K. Tammsaar kohal oma Audiga (III kd tlk 32). Nõnda annab edasi ütlusi ka I. Velikihh, et kohale tulid isikud musta audiga, mida juhtis Kristian Tammsaar. I. Velikihhi ütluste kohaselt Ranel soovis temalt osta 20 grammi kanepit ja ta saigi selle 4000 krooni eest. I. Velikihhi ütluste kohaselt sai ta antud edasimüügist tulu 400 krooni. Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba siis Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxxxx Seega ka antud emaili aadress kinnitab, et I. Velikihh sai suhelda Ranel Kuusemetsaga ka emaili vahendusel. Samuti I. Velikihhi ütluste järgi (II kd tlk 202) pärast telefonikõnet detsembris R. Kuusemetsaga ta suhtles temaga msn-i teel. Kohtule ei ole teada, kas emaili ja msn-i teel suheldi ka narkootikumide ostu-müügi küsimustes. Kuid tõendite kogum viita üheselt, et isikute omavaheliseks seoseks oli üksnes kanepi käitlus. Et viimasel teemal suheldi, on tõendiks ka I. Velikihhi ütlused ja seda kinnitab ka tõendite kogum. Samaselt I. Velikihhi ütlustega nähtub ka jälitusprotokollist (III kd tlk 29 jj) - kõned I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa vahel ning I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel. Kõned on toimunud detsembris 2010 ja kõnede järgi lepitakse kokku kokkusaamine. Asjaolu, et R. Kuusemets vahendas antud tehingut tõendab ka see, et jälitusprotokolli kohaselt varasemalt telefonikõned I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel puudusid. Jälitusprotokolli kohaselt küll aga kontaktid ja suhtlus sai alguse 23.12.2010, mil K. Tammsaar esimese koguse kanepit I. Velikihhilt ostis ja nad selleks vahendamise läbi kokku said. III kd tlk 31 kohaselt on tuvastatav, milline on eelkokkulepe enne, kui asutakse Pärnust sõitma. Eelnevalt küsib R. Kuusemets, kas „neljaga saab kätte“ ja selle peale vastab I. Velikihh jaatavalt. Tuleb märkida siinkohal sedagi, et kohtuasja analüüsis järjepidevalt on kinnitatud I. Velikihhi ütlused teiste tõenditega – antud juhul jälitusprotokolliga. Kohus ei saa seetõttu olla naiivne, arvamaks, et asjas on üksnes I. Velikihhi ütlused ja et kanepi ostusoovi puhul üldiselt ning kohtupraktika kohaselt justkui räägitakski telefonis otse ja mitte ümbernurga. Kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja seda tõendi kogumi järgi läbi mitmete episoodide ei ole kahtlust, et telefonis käib jutt kanepist ja vastavast kogusest, mida saab „neljaga saab kätte“. Ka I. Velikihh on andnud ütlusi, et seda tuleb mõista 4000 kroonina. Järelikult tõendite kogum, sealjuures peaasjalikult jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused annavad küllaldased süüstavad tõendid R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare vastu. Jälitusprotokolli kohaselt R. Kuusemets saatis ka sms-i I. Velikihhile 23.12.2010 „20“. Järgneb selgitav telefoni kõne I. Velikihhile taas R. Kuusemetsalt, et oli mure ja lausutakse number Lk 56 / 130

„20“. Ja saadakse kinnitus, et „neljaga“ saab kätte. Usaldusväärsete tõendite kogumi järgi, ei ole kahtlust, millest käib jutt, see haakub otseselt esitatud süüdistusega ja kinnitab selle paikapidavust. Arvestades ka siinkohal taas asjaolu, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja süüdistuse järgi isikute kokkusaamine oli planeeritud, on väljapool kahtlust, et tellitud aine ka üle anti. Süüdistuses on märgitud, et tehing toimus R. Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus K. Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31). 23.12.2010 kõnes R. Kuusemets räägib I. Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega sellest kõne järgi on tuvastatav, et R. Kuusemets ei pruugi Pärnust K. Tammsaarega kaasa tulla I. Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse. Ainuke koht, kust nähtub asjaolu, et R. Kuusemets K. Tammsaarega I. Velikihhiga kokkusaamisele tuli, on fikseeritud vaid I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustes. Samas kohus rõhutab, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks ka iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ R. Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et R. Kuusemets just kanepi tehinguks K. Tammsaare ja I. Velikihhi kokku viis. Samas täpsustatavalt I. Velikihhi ütlustega on iseenesest tuvastav, et 23.12.2011 R. Kuusemets K. Tammsaarega kaasa läks. Edasi jälitusprotokollikõnedest nähtub 23.12.2010, et K. Tammsaar teatab I. Velikihhile, et on kohale saabunud. Tõendite kogum ja kontekst viitab vaid ühele, et I. Velikihhiga saadi kokku üksnes kanepi käitluse eesmärgil. Sellele viitavad jälitusprotokoll, millest on näha kuriteo ettevalmistusstaadium kuni kuriteo lõpule viimiseni ja I. Velikihhi ütlused. Kohus leiab, et nimetatud episoodi tõendab usaldusväärse tõendite kogumiga, mitte pelgalt I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlusega. Jälitusprotokollis toodud telefonikõnede puhul on muidu iseenesest jälgitav, et R. Kuusemets (ka nt K. Tammsaar) suhtlevad telefoni teel ka edaspidi, sh jaanuaris 2010 ja lepivad kokku kokkusaamisi. Ka edasistest telefonikõnedest erialdi võetuna ei nähtu midagi kriminaalset, kuid tõendite kogum viitab kanepi käitlusele kui kontekstile. Viimane tähendab seda, et Tallinnas elava I. Velikihhiga suhtlesidki isikud, sh kaugemalt nt Pärnust, just kanepi hankimise eesmärgil. Järelikult ei ole üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused määravaks tõendiks R. Kuusemetsa vastu, vaid seda on tõendite kogum, mis saab olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et eksisteerivad piisavad tõendid selleks, et omistada K. Lk 57 / 130

1.2.K. Tammsaart süüdistatakse ka selles, et tema omandas 2011.a jaanuaris ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit hinnaga 600 eurot. I. Velikihh oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tunnistab antud süüdistuses toodud asjaolusid. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta ühel korral müüs 30 grammi kanepit Kristianile, kuid ta enam täpselt ei mäleta ja kokku said nad Tallinna Bussijaamas (II kd tlk 196 ). K. Tammsaare ütlusi, et on kokkuleppinud küll I. Velikihhiga narkootikumide ostuks kolmel korral, kuid igal korral jäi tehing kokkuvõttes ikkagi ära. Kuivõrd K. Tammsaare ütlused on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega ja ta isegi kinnitab, et kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta tõtt, siis kokkuvõttes on kohus juba asunud seisukohale, et K. Tammsaare ütlused on asjas ebausaldusväärsed. Jälitusprotokolli (III kd tlk 35) järgi on tuvastatav, et K. Tammsaar helistab I. Velikihhile ja küsib temalt msn-i aadressi, mille talle ka viimane annab. Kohtule ei ole teada, mida antud msni kõnes räägiti, juhul, kui see toimus. Samas on asjas tuvastatav, et I. Velikihhiga lepiti kokkusaamisi kokku eeskätt kanepi ostu sooviga seoses ja seda ei tehtud telefoni teel, sest telefonis 21.01.2011 lausutu põhjal on arusaadav, et kõik oli varasemalt kokkulepitud ja planeeritud. Isikute varasem käitumine – modus operandi, viitab aga üksnes sellele, et kokku oli lepitud kanepi müügis. Seda kinnitavad ka I. Velikihhi konkreetsemad ütlused selle episoodi kohta. 21.01.2011 helistab kell 16:40 K. Tammsaar I. Velikihhile ja viimane küsib temalt, et kus ta on. K. Tammsaar vastab, et bussijaamas. Järgneb teinegi kõne samal kuupäeval kell 17:00, milles K. Tammsaar teatab, et ta jõudis kohale, kuid I. Velikihhit veel pole. Järgneb samal kuupäeval veel üks kõne K. Tammsaarelt I. Velikihhile kell 17:15. Selle kõne alusel on tuvastatav, et I. Velikihhit ikka veel pole ja K. Tammsaar pakub välja, et kui I. Velikihh jõuab, et ta siis helistaks kui ta jõuab, sest poolest läheb K. Tammsaarel buss. Sellel kuupäeval rohkem telefonikõnesid ei ole.

tegevus vastab väärteotunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on see õigeksmõistva kohtuotsuse alus. KrMS § 274 lg 1 kohaselt on fikseeritud, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Kohus leiab, esiteks, et S. S on vastupidanud raske kohtulahingu, milles teda süüdistati 20 grammi kanepi vahendamises. Antud episoodi kohta olid kasutatavateks süüstavateks tõenditeks üksnes I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused (II kd tlk 196-197, 207208), milles viimane jaatab tegu ja õigustavateks tõenditeks S. S-i (III kd tlk 120 jj) ütlused. K. Tammsaare ütlused on ebausaldusväärsed ning teiste tõendite osas ei ole võimalik vastuolusid kõrvaldada. S. S (II kd tlk 207) ütlustes istungil eitas täielikult toimunut. Seega nimetatud süüdistuse kohta puuduvad tõendid ja kui ka prokurör loobus süüdistusest, toob see kaasa õigeks mõistva kohtuotsuse. Tõepoolest S. S andis kohtuistungil ütlusi, et mängis kaasa alguses tundmatu meesterahvaga ja leppis kokku kohtumise McDonaldsi juures ning ostis 2 grammi kanepit, kuid hiljem suitsetades ka leidis, et sellel puudus kanepimõju. Tõepoolest KrMS § 274 lg-s 1 on fikseeritud, et juhul kui kohus tuvastab, et on alust väärteomenetluseks, siis toimub vastav lõpetamine. Käesolevaga kohus seda aga ei tuvasta. Seda eeskätt seetõttu, et Ilja Velikihhi ja S. S-i ütlused on vastuolus, puudub võimalus vastuolu kõrvaldamiseks. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada siis S. S-i kasuks. Samuti puudusid asjas tõendid selle aine kättesaamise kohta ja konkreetse aine sisalduse kohta, samuti ei olnud S. S ekspertiisis seoses narkojoobega. Kohus rõhutab veelkord, et kuna tõendeid napib, siis ei ole alust eelistada ei I. Velikihhi ütlusi S. S-i ütlustele ega vastupidi. Eeltoodud kõik asjaolud on vajalikud väärteomenetluse aluse tuvastamiseks NAPAS järgi, kuid need alused puuduvad ja seetõttu puudub ka alus asja väärteomenetlusse saata. Lisaks oleks S. S-i asja väärteomenetlusse saatmine väidetava 2 grammi kanepi osas ka äärmiselt ebaloogiline ja ebavõrdselt I. Velikihhi kohtlev, kuivõrd kohtuistungil, vaatamata sellele, et prokurör loobus S.S-i ja K. Tammsaare süüdistamisest selles episoodis, ei taotlenud ta I. Velikihhi õigeks mõistmist 20 grammi kanepi müümises. Tegemist on ju ühe ja sama asjaga – sama sündmus ja samad isikud. Süüdistaja on leidnud, et I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlused on küllaldased tuvastamaks, et antud süütegu aset leidis ja prokurör ei loobunud ka I. Velikihhi suhtes antud süüdistusest. Ilmselt põhimõtte, et kui I. Velikihhi ütlused ei saa olla määravas ulatuses S. S-i ja K. Tammsaare vastu, siis saavad need ikkagi olla piisavaks tõendiks I. Velikihhi enda vastu. Ühe ja sama asja kohta ühe ja sama kohtuotsuse mõju ning selles tuvastavad juriidilised faktid ei saa olla vastuolus. Kohtumenetlus ja selle tulem - otsus peab ka tervikuna näima õiglane. Lk 61 / 130

I. Velikihhi ütluste usaldusväärsust kinnitab tõendite kogum, lisaks haakuvad need ka muidu nt D. Rõhlinski kohtuistungil antud ütlustega ja M. Meigo istungil ütluste andmisest keeldumise tõttu kohtu toimiku uurde võetud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Nimetatud ütlused kinnitavad, et I. Velikihh tegeles kanepi edasimüümisega ja kohtule ei ole iseenesest esitatud tõendeid, et I. Velikihhil on või oli pahatahtlik motiiv tõendi kunstlikuks loomiseks oma ütluste kaudu ükskõik kellegi vastu, kelle kohta annab ütlusi, et on talle kanepit hankinud. Kuivõrd I. Velikihhi tegeles aktiivselt kanepi käitlusega, pöörduti tema poole ka käesolevas episoodis, sest see oli kanepi ostusooviga isikute ringkonnas teada. Kohus peab süüdistatav R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare ütlusi ebausaldusväärseteks, mistõttu ei saa neid võtta kohtuotsuse aluseks (motiivid on toodud kohtuotsuse 5. punkti alapunktis 1.1.). Asjas on I. Velikihhi ütlused, mis on antud nii kahtlustatava ülekuulamisel kui äratundmisteks esitamistel. Nimelt, nimetatud süüdistusega seonduvalt on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 214) ja selle kohta ka ütlusi andnud. I. Velikihh andis kahtlustavana ka ütlusi (II kd tlk 145), et 2010 detsembris võttis temaga ühendust telefoni teel üks Raneli nimeline poiss Pärnust. I. Velikihh märkis samuti, et tema telefonis on Raneli telefoni number salvestatud „Pärnu kontakt“ nime all. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga (II kd tlk 44), kust nähtub salvestus „P2rnu kontakt“ ja number xxxxx. Samas tuleb muidugi märkida, et selles puuduv igasugune vaidlust R. Kuusemetsa, K. Tammsaara ja viimaste kaitsjate vahel ja prokuröri vahel, et R. Kuusemets ja K. Tammsaar I. Velikihhiga erinevaid kanaleid pidi suhtlesid – see tegevus ei ole kriminaalne. I. Velikihhi ütlustega lepiti kohtumispaik kokku Tallinnas. Ranelil oli kaasas ka keegi Kristian. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta tunneks need isikud ära. Kohtus uuriti ka I. Velikihhile äratundmiseks esitamise protokolle, nimetatute järgi tundis ta need isikud ära kui Ranel Kuusemetsa (II kd tlk 147-150; 201-202) ja Kristian Tammsaare (II kd tlk 155-158; 204-206). Kristian Tammsaare kontakt on telefonis I. Velikihhi ütluste kohaselt vististi „must audi pärnust“, see on samuti kinnitatud I. Velikihhi mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga. Süüdistuses on fikseeritud, et kuritegu pandi toime 2010. detsembris. Ka see haakub I. Velikihhi ütlustega (II kd tlk 145, 148,156), kes konkreetset kuupäeva ei täpsustanud ning ka jälitusprotokolliga, mille järgi on konkreetne kuupäev tuvastatav 23.12.2010.a. Nähtuvalt jälitusprotokollist oli 23.12.2010 K. Tammsaar kohal oma Audiga (III kd tlk 32). Nõnda annab edasi ütlusi ka I. Velikihh, et kohale tulid isikud musta audiga, mida juhtis Kristian Tammsaar. I. Velikihhi ütluste kohaselt Ranel soovis temalt osta 20 grammi kanepit ja ta saigi selle 4000 krooni eest. I. Velikihhi ütluste kohaselt sai ta antud edasimüügist tulu 400 krooni. Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba siis Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks - xxxxxxx. Seega ka antud emaili aadress kinnitab, et I. Velikihh sai suhelda Ranel Kuusemetsaga ka emaili vahendusel. Samuti I. Velikihhi ütluste järgi (II kd tlk 202) pärast telefonikõnet detsembris R. Lk 65 / 130

Kuusemetsaga ta suhtles temaga msn-i teel. Kohtule ei ole teada, kas emaili ja msn-i teel suheldi ka narkootikumide ostu-müügi küsimustes. Kuid tõendite kogum viita üheselt, et isikute omavaheliseks seoseks oli üksnes kanepi käitlus. Et viimasel teemal suheldi, on tõendiks ka I. Velikihhi ütlused ja seda kinnitab ka tõendite kogum. Samaselt I. Velikihhi ütlustega nähtub ka jälitusprotokollist (III kd tlk 29 jj) - kõned I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa vahel ning I. Velikihhi ja K. Tammsaare vahel. Kõned on toimunud detsembris 2010 ja kõnede järgi lepitakse kokku kokkusaamine. III kd tlk 31 kohaselt on tuvastatav, milline on eelkokkulepe enne, kui asutakse Pärnust sõitma. Eelnevalt küsib R. Kuusemets, kas „neljaga saab kätte“ ja selle peale vastab I. Velikihh jaatavalt. Tuleb märkida siinkohal sedagi, et kohtuasja analüüsis järjepidevalt on kinnitatud I. Velikihhi ütlused teiste tõenditega – antud juhul jälitusprotokolliga. Kohus ei saa seetõttu olla naiivne, arvamaks, et asjas on üksnes I. Velikihhi ütlused ja et kanepi ostusoovi puhul üldiselt ning kohtupraktika kohaselt justkui räägitakski telefonis otse ja mitte ümbernurga. Kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Kuivõrd asjas on tuvastamist leidnud, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja seda tõendi kogumi järgi läbi mitmete episoodide ei ole kahtlust, et telefonis käib jutt kanepist ja vastavast kogusest, mida saab „neljaga saab kätte“. Ka I. Velikihh on andnud ütlusi, et seda tuleb mõista 4000 kroonina ja kuivõrd ta tegeleski kanepi müügiga, siis on arusaadav, et telefonis jutt käiski teatud määral moonutatult kanepi hinnast. Järelikult tõendite kogum, sealjuures peaasjalikult jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused annavad küllaldased süüstavad tõendid nii I. Velikihhi, kui ka R. Kuusemetsa ja K. Tammsaare vastu. Jälitusprotokolli kohaselt R. Kuusemets saatis ka sms-i I. Velikihhile 23.12.2010 „20“. Järgneb selgitav telefoni kõne I. Velikihhile taas R. Kuusemetsalt, et oli mure ja lausutakse number „20“. Ja saadakse kinnitus, et „neljaga“ saab kätte. Usaldusväärsete tõendite kogumi järgi, ei ole kahtlust, millest käib jutt, see haakub otseselt esitatud süüdistusega ja kinnitab selle paikapidavust. Arvestades ka siinkohal taas asjaolu, et I. Velikihh tegeles aktiivselt kanepi käitlusega ja süüdistuse järgi isikute kokkusaamine oli planeeritud, on väljapool kahtlust, et tellitud aine ka üle anti. See on kinnitatud ka I. Velikihhi ütlustega. Süüdistuses on märgitud, et tehing toimus R. Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus K. Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31). 23.12.2010 kõnes R. Kuusemets räägib I. Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega sellest kõne järgi on tuvastatav, et R. Kuusemets ei pruugi Pärnust K. Tammsaarega kaasa tulla I. Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse. Ainuke koht, kust nähtub asjaolu, et R. Kuusemets K. Tammsaarega I. Velikihhiga kokkusaamisele tuli, on fikseeritud vaid I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustes. Lk 66 / 130

Samas kohus rõhutab, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks ka iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ R. Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et R. Kuusemets just kanepi tehinguks K. Tammsaare ja I. Velikihhi kokku viis. Samas täpsustatavalt I. Velikihhi ütlustega on iseenesest tuvastav, et 23.12.2011 R. Kuusemets K. Tammsaarega kaasa läks. Edasi jälitusprotokollikõnedest nähtub 23.12.2010, et K. Tammsaar teatab I. Velikihhile, et on kohale saabunud. Tõendite kogum ja kontekst viitab vaid ühele, et I. Velikihhiga saadi kokku üksnes kanepi käitluse eesmärgil. Sellele viitavad jälitusprotokoll, millest on näha kuriteo ettevalmistusstaadium kuni kuriteo lõpule viimiseni ja I. Velikihhi ütlused. Kohus leiab, et nimetatud episoodi tõendab usaldusväärse tõendite kogumiga, mitte pelgalt I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlusega. Jälitusprotokollis toodud telefonikõnede puhul on muidu iseenesest jälgitav, et R. Kuusemets (ka nt K. Tammsaar) suhtlevad telefoni teel ka edaspidi, sh jaanuaris 2010 ja lepitad kokku kokkusaamisi. Ka edasistest telefonikõnedest erialdi võetuna ei nähtu midagi kriminaalset, kuid tõendite kogum viitab kanepi käitlusele kui kontekstile. Viimane tähendab seda, et Tallinnas elava I. Velikihhiga suhtlesidki isikut, sh kaugemalt nt Pärnust, just kanepi hankimise eesmärgil. Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et eksisteerivad piisavad tõendid selleks, et omistada I. Velikihhile inkrimineeritud süüdistust KarS § 184 lg 1 järgi. Realiseeritud on kõik KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Tegemist on suure koguse narkoainega, sellele viitavad nii ekspertide seisukohad, kui kohtuasjas kanepi tarvitamise dooside suurus ja taas I. Velikihh selle müüja. Müügi pani I. Velikihh toime kavatsetusega, sest tema poole pöördumisel, asus ta korraldas ta soovitud kanepikoguse. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab I. Velikihhi antud süüdistuse episoodis süüdi.

1.4.I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva poe juures kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Ranel Kuusemetsale. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud episoodi tõendab tõendite kogum. Milline oli I. Velikihhi ja R. Kuusemetsa suhtlemise eesmärk ja vastav käitumismuster selleks, sellest annab piisavat teavet modus operandi – I. Velikihh müüs kanepit ja ostmiseks talle ka helistati. Samuti, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, on igati tuvastamist leidnud, et I. Velikihhi poole pöörduti kanepi ostmiseks ja I. Velikihhil endal olid olemas ka vastavad kontaktid selle hankimiseks, nt D. Rõhlinskilt. I. Velikihhil puudub igasugune motiiv nii ennast kui teisi alusetult süüstada. Kokkuvõttes käesolevat episoodi tõendab modus operandi, jälitusprotokoll ja I. Velikihhi ütlused. Kohus rõhutab, et tuleb pidada oluliseks, et lisaks tõendite kogumile on ka I. Velikihhi ütluste usaldusväärsus kontrollitav teiste tõendite kaudu ja kohtumenetluse pooled said tema ütlustele esitada vastuväiteid. Ka nimetatud episoodis on I. Velikihh end täielikult süüdi tunnistanud (II kd tlk 196), mille kohaselt müüs ta kanepit Katleris Grossi poe juures hinnaga 1 gramm/20 eurot ning müüs seda kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 660 eurot Ranelile. Äratundmiseks esitamise protokoll kinnitab, et tegemist on Ranel Kuusemetsaga (II tlk 201203). Juba antud I. Velikihhi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (II kd tlk 145) kohaselt andis ta ütlusi, et ta sai juba 23.12.2010 Ranelilt ka emaili aadressi msn-s suhtlemiseks – xxxx järelikult kasutati ka arvutit isikute suhtluskanaliks, vestluste sisu kohta tõendid ei ole kohtule esitatud. Kuid tõendite kontekst viitab üheselt, et isikute suhtlemise eesmärgiks oli üksnes kanepi ebaseaduslik käitlus. Kohus on asunud seisukohale, et R. Kuusemetsa ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Järelikult ei saa kohus tugineda ebausaldusväärse tõendiallika R. Kuusemetsa ütlustele kohtuotsuses. Iseenesest nimetatud süüdistuse tekst põhineb süüdistatava I. Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustel, s.t süüdistuse teksti järgi ei ole täpselt teada konkreetset kuupäeva, mil anti Lk 68 / 130

jaanuaris ja veebruaris 2011.a üle kolmel korral 10 grammi kaupa kanepit ja ühel korral 3 grammi kanepit. Teadaolevalt suhtles R. Kuusemets ja I. Velikihh omavahel nii msn-i kui mobiiltelefoni kaudu. Eelmises episoodis kohus tuvastas, et R. Kuusemets ja I. Velikihh suhtlesid kanepi saamise eesmärgil. Asjas ei ole välja toodud ühtegi teist suhtlemise eesmärki, mis tingis korduvalt ühenduse võtmist I. Velikihhiga. Asjas on jälitusprotokoll mobiiltelefonikõnedest (III kd tlk 33 jj), mis viitavad sellele, et süüdistuses toodud ajavahemikul tõepoolest toimuski kuritegu antud süüdistuse järgi. Iseenesest vastamata jääb küsimus, et kui süüdistaja on soovinud omistada jälitusprotokollis toodud kõnedes kokkusaamiste kokkuleppimise aega kuriteotoimepanemise ajaks, miks ei ole siis neid jälitusprotokollis toodud kõnede kuupäevi süüdistuse järgi tähtsaks peetud – kui konkreetseid kuriteo toimepanemise kuupäevi. Iseenesest sama etteheide puudutab ka eelmist episoodi, kus jälitusprotokollis konkreetne kuupäev olemas. Samas on olnud küllaldane võimalus süüdistatavatel end sellise süüdistuse vastu kaitsta, sest nii süüdistusaktist, tõendite uurimisest kohtuistungil ja ka prokuröri seisukohtadest on igati arusaadav, et kuriteo konkreetsem toimepanemise aeg just jälitusprotokolli neile süüks arvatakse. Jälitusprotokollis kajastuvad vaid kõned üksnes jaanuaris 2011. Süüdistuses on fikseeritud ajaks nii jaanuar kui veebruar. Samas I. Velikihh on andnud ütlusi, et kuriteod pandi toime nii jaanuaris kui veebruaris 2011 (II kd tlk 196). Üksnes kontekstist välja rebituna ja esmapilgul võiks väita, et sellisel juhul põhineb süüdistus määravas ulatuses I. Velikihhi ütlustel. Kuivõrd kohus hindab tõendeid kogumis ja sellest kujunenud siseveendumuse kohaselt. Seega ei saa kohus ka veebruari osas hinnata süüstavaid tõendeid valikuliselt, s.t jätta välja modus operandi – I. Velikihhi käitumine ja ka R. Kuusemetsa käitumine eelmises episoodis. Ehkki jälitusprotokolli kohaselt ei ole eraldivõetuna täpselt arusaadav, millist tehingut konkreetne kõne puudutab, on isikute varasema käitumise ja I. Velikihhi ütlustega kogumis ka esitatud süüdistus tõendamist leidnud. Telefoni kõne I. Velikihhile tähendab kanepi ostu soovi. Jälitusprotokolli kohaselt 16.01.2011 (III kd tlk 34) telefoni kõne (R. Kuusemets helistab I. Velikihhile) kohaselt kell 16:14 kõigepealt K. Kuusemets küsib, kas tuleb läbi. Seejärel teatab I. Velikihh, et peab asja uurima. On arusaadav, et I. Velikihh peab midagi uurima. Isikute varasemat käitumist arvestades, tähendab see seda, et I. Velikihh selgitab välja, kas tal on võimalik kanepit hankida. Järgmises kõnes kell 17:35 küsib R. Kuusemets: „toimib vä?“. I. Velikihh vastab „mhmmmm“. Edasi on arusaadav, et see vastus tähendas jaatust, mille tõttu R. Kuusemets vastab, et hakkab siis liikuma. R. Kuusemets teatab I. Velikihhile, et ta on kohal ja on „bemmiga“. Järelikult ka Lk 69 / 130

telefonikõnest on arusaadav, et enne kokku ei saada, kui I. Velikihh on välja uurinud, kas ta kanepit müüa saab. Varasema episoodi kaudu on teada, et kui R. Kuusemets juba ühendust võtab, siis Pärnust tullakse ostma suurt kogust kanepit ja see tehing ka toimub. Nõnda selgub ka I. Velikihhi ütlustest. Nende ütluste kohaselt selgub kanepi ligikaudne kogus ja ligikaudne kordade arv – kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi. Süüdistuses toodud ajavahemik ja müüdud kanepi kogus sel perioodil haakub tõendite kogumiga ja sellega, et sel perioodil toimus 4 kanepi müügitehingut. Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 16.01.2012 (II kd tlk 33-34) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Arvestades isikute vahelisi varasemaid seoseid, saab järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Muud põhjust vastastikku korduvaks kokkusaamiseks pole. Jälitusprotokolli järgi võib tuvastada, et 23.01.2011 (II kd tlk 34-37) R. Kuusemets ja I. Velikihh said kokku. Sama päeva telefonikõnes algusega kell 13:03 R. Kuusemets ütleb: „no tahaks lihtsalt ühte suitsu või kahte või kolme, mitte palju noh“. Edasi on arusaadav, et R. Kuusemets on ise Pärnus, I. Velikihhi asukoht protokollist ei selgu. Käesolevaga ei ole eluliselt aga usutav, et tullakse kohale Pärnust suitsu järgi Tallinna. Järelikult selline suurem ettevõtmine viitab otseselt kanepi ostu soovile. Seega arvestades antud isikute vahelisi varasemaid seoseid ja käitumist, saabki järeldada, et toimuski kanepi müük I. Velikihhilt R. Kuusemetsale. Täpsustatavalt kui palju sel perioodil kanepit osteti selgub I. Velihhi ütlustest ja selgub ka see, et kanep üle anti. Samas ka telefonikõnede järgi ei ole tuvastatav, et pooled väljendanuks rahuolematust, et nt eelmine või üleeelmine kord sai Pärnust Tallinna asjata tuldud – s.t, et I. Velikihhilt sobivat kanepit ei saadud. Järelikult tõendatud ka isikute varasema käitumise kaudu, et kaubaga on olnud rahul ja see üle anti. Ehkki süüdistusest ei nähtu konkreetselt, et just nimetatud telefonikõne kohaselt ja 23.01.2011 anti üle 3 grammi kanepit või hoopis 10 grammi üle. On süüdistuses toodud periood ja tuvastatud on fakt modus operandi, et isikud said kokku üksnes ühel eesmärgil – R. Kuusemets soovis osta ja I. Velikihh soovis müüa kanepit ning kogused olid piisavalt suured, et võtta sõit ette Pärnust Tallinna. Arvestades isikute varasemat käitumist ja I. Velikihhi ütlusi, on igati tõendamist leidnud, et isikud neljal korral kokku said ja süüdistuses toodud kanepi kogus I. Velikihhi poolt R. Kuusemetsale müümise kaudu üle anti. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et I. Velikihh realiseeris süüdistuse järgi kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 1 alusel ja tegi seda kavatsetult, viimast tõendab see, et I. Velikihhil oli kuritegelik käitumine ja katkematu soov kanepit müüa, mida ta ka tegi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab I. Velikihhi ka selles episoodis süüdi.

1.5.I. Velikihhile esitatud süüdistuse kohaselt 1. punktist saadud kanepist müüs ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas ühel korral 30 grammi ja ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 620 eurot, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Kristian Tammsaarele. I. Velikihh oma kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tunnistab antud süüdistuses toodud asjaolusid. I. Velikihhi ütluste kohaselt ta ühel korral müüs 30 grammi kanepit Kristianile, kuid ta enam täpselt ei mäleta ja kokku said nad Tallinna Bussijaamas (II kd tlk 196 ). K. Tammsaare ütlusi, et on kokkuleppinud küll I. Velikihhiga narkootikumide ostuks kolmel korral, kuid igal korral jäi tehing kokkuvõttes ikkagi ära. Kuivõrd K. Tammsaare ütlused on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega ja ta isegi kinnitab, et kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta tõtt, siis kokkuvõttes on kohus juba asunud seisukohale, et K. Tammsaare ütlused on asjas ebausaldusväärsed. Jälitusprotokolli (III kd tlk 35) on tuvastatav, et K. Tammsaar helistab I. Velikihhile ja küsib temalt msn-i aadressi, mille talle ka viimane annab. Kohtule ei ole teada, mida antud msn-i kõnes räägiti, juhul, kui see toimus. Samas on asjas tuvastatav, et I. Velikihhiga lepiti kokkusaamisi kokku eeskätt kanepi ostu sooviga seoses ja seda ei tehtud telefoni teel, sest telefonis 21.01.2011 lausutu põhjal on arusaadav, et kõik oli varasemalt kokkulepitud ja planeeritud. Isikute varasem käitumine – modus operandi, viitab aga üksnes sellele, et kokku oli lepitud kanepi müügis. Seda kinnitavad ka I. Velikihhi konkreetsemad ütlused selle episoodi kohta. 21.01.2011 helistab kell 16:40 K. Tammsaar I. Velikihhile ja viimane küsib temalt, et kus ta on. K. Tammsaar vastab, et bussijaamas. Järgneb teinegi kõne samal kuupäeval kell 17:00, milles K. Tammsaar teatab, et ta jõudis kohale, kuid I. Velikihhit veel pole. Järgneb samal kuupäeval veel üks kõne K. Tammsaarelt I. Velikihhile kell 17:15. Selle kõne alusel on tuvastatav, et I. Velikihhit ikka veel pole ja K. Tammsaar pakub välja, et kui I. Velikihh jõuab, et ta siis helistaks kui ta jõuab, sest poolest läheb K. Tammsaarel buss. Sellel kuupäeval rohkem telefonikõnesid ei ole. Samas arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab kohus, et ka antud episood on tõendamist leidnud. Ehkki jälitusprotokolli osas võib esmapilgul jääda lahtiseks, kas isikud üldse kokku said, ei ole aga ka eluliselt usutav, et kui I. Velikihh tõepoolest oleks hilinenud ja pärast bussi alles jõudnud, et isikute vahel ei oleks telefoni teel ses osas mingitki suhtlemist olnud. Samuti kokkusaamine oli eelnevalt ju isikute poolt kooskõlastatud. Samuti kui vaagida tähelepanelikult viimast telefonikõnet 21.01.2011 kell 17:15-17:16 ja K.

19.01.2011 M. Meigole äratundmiseks esitamine protokolli (II kd tlk 175-176) ja M. Meigo kahtlustavana ülekuulamise protokolli (II kd tlk 173) kohaselt käis ta I.Velikihhi käest 2010 märtsis-aprillis Tallinnast kanepit toomas. Ta annab ka ütlusi, et ta enam täpselt ei mäleta, kuid võis olla vähemasti nii, et kolmel korral sai ta 10 g kanepit ja ühel korral 15 g kanepit. Seega kokku 45 grammi. Asjaolu, et I. Velikihh suhtles M. Meigoga nähtub ka I. Velikihhi mobiiltelefoni salvestatud kontaktidest, milles kirjas „Meigo“ ja vastav telefoninumber (II kd tlk 43-46). I. Velikihhi ja M. Meigo ütlused riimuvad selles osas, et kanepi müügi-ostu puhul saadi selleks kokku Tallinnas Lasnamäel Grossi poe juures (II kd tlk 173, 144) ja 10 grammi hind oli 2000 krooni. Samuti annab I. Velikihh ütlusi (II kd tlk 144-145), kes märgib, et ühel korral ostis M. Meigo temalt 10 g kanepit ja kahel korral 20 g kanepit. Samuti on andnud I. Velihh ütlusi, et M. Meigole müüdud kogus ei olnud siiski kokku üle 45 grammi (II kg tlk 141, 211). Seega ütluste täpsustamise kaudu oli koguseks vähemalt 45 grammi. Lisaks M. Meigo on andnud oma kahtlustatavana ülekuulamistel (III kd tlk 186) ka ütluse, et ta täpselt ei mäleta I. Velikihhilt ostetud kogust, kuid ütleb, et 45 grammile lisandus veel 30 g kanepit, seega kokku on 75 g kanepit. Samuti andis I. Velikihh ütlusi, et M. Meigo soovis ka pärast seda kanepit temalt osta, kuid ta ei müünud, kuid viis ta kokku teise müüjaga. Viimases ongi ilmselt tekkinud väike vastuolu, mis on aga ilmselt seletatav sellega, et M. Meigo on kõik I. Velikihhi kaudu saadud kogustele juurde arvestanud ka muu, sh I. Velikihhi vahendatud müügi – nagu andis ütlusi I. Velikihh. Siiski esitatud süüdistuse ja tõendite järgi ei saa see kogus olla suurem kui 45 grammi kanepit. M. Meigo ütluste kohaselt sai kanepi 0,6-0,7 grammi kaupa (dooside kaupa) edasi müüa, see on kokku üle 60 doosi (45 grammi : 0,7= 64). Ka ekspert on märkinud, et suureks koguseks võiks pidada 7,5 grammi kanepit, mille THC sisaldus on üle 0,2% (II tlk 169). Eeltoodu alusel kohus ei tuvasta, et kogus oli 90 grammi, vaid oli 45 grammi, mis on aga siiski kuue kordne suur kogus. M. Meigo on samuti KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tähendatud isik, sest ta on 15.02.2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20009 (II kd tlk 15-19) süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Antud tuvastatud asjaolu kuulub kõigi süüdistuste episoodide juurde. Järelikult on eeltoodu järgi tõendatud kõik objektiivse koosseisu tunnused KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, et M. Meigo realiseeris kuriteokoosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ja ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.

2010.a jaanuar kuni mai ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm kanepit edasi J K-le. Ka nimetatud episoodis on end M. Meigo süüdi tunnistanud. M. Meigo ka mitmetest järgnevatest episoodidest nähtuvalt tegutses süstemaatiliselt kanepi edasimüügiga ja seega oli tal selleks ka kavatsetus, seetõttu tuleneb suur kogus müügi osas ka kokku episoodidest kogumist. 22.12.2011 kohtuistungil (istungiprotokoll III kd tlk 85 jj) andis ütlusi ka tunnistaja J K. Tema ütluste kohaselt ta sai märtsist maini 2010 5 grammi kanepit M. Meigolt hinnaga 1 gramm 300 krooni, kokku maksis seega 1500 krooni. J. K ütluste kohaselt sai ta ühte grammi tarvitada kolm kuni neli korda. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et J. K sai oma ütluste järgi kokku 15 doosi (3x5). Kohtueelsel uurimisel antud M. Meigo ütluste kohaselt (II kd tlk 174) soovis J K temalt umbes märts-aprill 2010 kaks grammi kanepit. Juba J. K telefonikõnest sai M. Meigo oma ütluste järgi aru, et ta soovib kanepit ja seetõttu võttiski kohe kokkusaamisele ka kanepi kaasa. Antud M. Meigo käitumine viitab ka kavatsetusele. Nimetatud kanepi koguse M. Meigo Pärnus kokkusaamisel, siis ka müüs J. Ke hinnaga üks gramm 300 krooni. Samas on M. Meigo end ka süüdi tunnistanud 5 grammi müümises, ehkki tema konkreetsed ütlused just 5 grammi osas hoopis lahknevad. M. Meigo on jäänud selle - 2 grammi - ütluse juurde ka järgmisel ülekuulamisel (II kd tlk 186). Kuivõrd M. Meigo ei andnud kohtuistungil ütlusi ja seetõttu ei ole ka võimalik kõrvaldada vastuolusid, mis puudutab enamat kogust kui kaks grammi kanepit, siis in dubio pro reo tuvastab kohus, et siiski puuduvad küllaldased tõendid selle kohta, et M. Meigo oleks müünud esitatud süüdistuse järgi J. K-le enam kui kaks grammi kanepit. Eeltoodu alusel on antud episood tõendamist leidnud, et M. Meigo süüdistuses toodud ajavahemikul müüs J. K-le ühel korral kaks grammi kanepit hinnaga 300 krooni üks gramm. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Seetõttu sai M. Meigo I. Velikihhi käest 45 grammi kanepit, sellest 5 grammi müüs ise maha, 20 grammi kanepit müüs maha A. Sulu ja toimetas siis raha M. Meigo kätte, kes omakorda andis selle raha edasi, vahelt kasu maha arvestades I. Velikihhile. I. Velikihhi on M. Meigo ka ära tundnud äratundmiseks esitamise protokolli järgi (II kd tlk 175). Tlk 174 M. Meigo ütluste kohaselt jäi järgi veel 20 grammi (45-5-20=20) kanepit talle endale tarvitamiseks. M. Meigo ütluste kohaselt ta tarvitas seda üksinda, kuid ka suhteliselt palju sai ta ka Arvo ja Denissiga kokku ja siis suitsetasid juba kõik tema-M. Meigo kanepit. M. Meigo ütluste kohaselt seda kanepit ta ei müünud A. Sulule ja D. Harrile, ta lihtsalt andis neile seda koos suitsetamiseks. M. Meigo samuti märgib, et selliseid koos suitsetamisi võis olla umbes kümme ja raha ta selle eest ei küsinud. Samas andis M. Meigo ka ütlusi, et on D. Harrile ka müünud sellest samast kanepi kogusest (20 grammist) kahel korral D. Harrile. D. Harri võttis seda temalt siis 1 grammi kaupa ja maksis selle eest 300 krooni. 28.12.2011.a andis ka D. Harri kohtuistungil ütlusi. D. Harri kohtuistungil rõhutas, et kuna ta oli kohtueelsel uurimisel afektiseisundis ja seda juba vahistamise hetkel, ei säilitanud ta selget mõtlemist, siis ta ei saa lubada, et tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused oleksid tõesed. Nõnda kohtuistungil ei julgenud D. Harri kinnitada sedagi, et ta tunneb M. Meigot ja A. Sulut ning nad on koos mänginud korvpalli. Samuti selgitas, et eeltoodud põhjusel ei vasta ka tõele tema alljärgmised kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „ Tavaliselt kuskil neljal korral on ta (A. Sulu) andnud mulle 0,5 grammi mille hind on 10eurot, tol ajal 150 krooni, ja tavaliselt saab 2-3 doosi, kuskil kahel korral olen võtnud 1 grammi kaupa, grammi hinnaks 20 eurot. Tol ajal 300 krooni“. Samuti andis ta ütlusi, et politsei pidas ta kõnni jõhkral viisil ja ta tundis hirmu, et kui ta ei räägi nii nagu politsei soovib, siis võidakse ta vangi panna. Kohus on seisukohal, et D. Harri väited afektiseisundist ei selgita vastuolusid tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, sest see väide on paljasõnaline. Samuti on D. Harri ütlused sisemiselt vastuolulised ja ebakindlad, mis puudutab ka teisi D. Harriga seotud kuriteo episoode. Seda näitavad ka D. Harri poolt vahistusest saadetud kirjad, et tema ütlusi ei saa usaldada. D. Harri ütlused ei haaku tõendamiseseme asjaoludega kas üldse või küllaldaselt teiste tõenditega. Seetõttu selliseid ütlusi ei saa võtta ka kohtuotsuse aluseks. Kuivõrd D. Harrile tuvastatud süüdistuste järgi andis ja müüs ta edasi nii enda kasvatusest saadud kui ka nt kuskilt mujalt ostetud kanepit, haakub modus operandi D. Harri episoodi puudutavad tõendid ka selle episoodiga Eeltooduga on antud süüdistuse episood tõendamist leidnud. Arvestades kanepi suurt kogust, pani M. Meigo talle inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab ta esitatud süüdistuses süüdi.

2010.a kevadel või sügisel ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi T O-ile. Prokurör kohtuvaidluses (III kd tlk 128) märkis, et süüdistused olid esitatud ka müügis T Ole, R Ke ning V Vle. Kuna nimetatud kahest viimasest tunnistajast prokurör loobus ning T O väga veenvalt kinnitas enda poolt vale ütluste andmist, siis prokurör kohtuvaidluses leidis, et nimetatud osateod on jäänud kohtusaalis tõendamata. Riikliku süüdistaja seisukoht on sellises küsimuses kohtule siduvaks KrMS § 301 alusel, kui riiklik süüdistaja on loobunud selles osas M. Meigo süüdistamisest, tuvastab samuti kohus, et antud süüdistuse punkt ei ole tõendamist leidnud. Samuti prokurör oli kohtuvaidluses seisukohal, et kuigi tõendina on vastu võetud Margo Meigo kohtueelses menetluses antud ütlused, siis ka neid ütlusi andes ei osanud ta välja tuua nende tehingute asjaolusid, mistõttu süüdistus esitati lähtuvalt tunnistajate ütlustest, mida aga tõenditena ei saanud esitada kohtuliku uurimise ajal. Prokurör samuti leidis, et eeltoodu alusel esineb alus ja ajend T Oi suhtes menetluse alustamiseks KarS § 320 järgi. 28.12.2011 andis kohtuistungil (III tlk 113 jj) ütlusi tunnistaja T.O, kes eitas antud episoodi paikapidavust. Ta märkis, et ta ei ole kohtusaalis olnud isikutest üheltki saanud kanepit, ehkki on kanepit varem tarvitanud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus T. Oi kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nende kohaselt on ta andnud ütlusi: „2010.a ma olen Meiksi käest ostnud 1 grammi kaupa kanepit“. T. O selgitas, et ta andis selliseid ütlusi, kuna teda survestati politseis ja see oli ainuke viis kuidas sealt välja koju saada. Temas tekitavad kõik politseinikud ka muidu hirmu, kuna ta arvas, et jälle viiakse ta narkotestile ja peab trahvi hakkama maksma. Ta kinnitas kohtuistungil, et eeluurimisel ta ei rääkinud seetõttu ausalt ja hirmu tõttu rääkis ta ka sõbra – M. Meigo peale, kellega väga hästi läbi on saanud. Kohus leiab, et puuduvad usutavad mõjuvad põhjused T. O ütluste diametraalseks muutmiseks, et väidetavast väärteokaristusest ja hirmust pääsemiseks ta andis teadvalt valeütlusi, riskides seeläbi hoopis kriminaalkaristuse saamisega ja väidetavalt valetades isiku- M.Meigo peale, kellega hästi läbi sai. Eeltoodu tõttu KrMS § 268 lg 6 alusel edastab kohus kohtuotsuse jõustumisel seoses valeütluste kahtlusega teate ja antud kohtuotsuse koopia politseile tunnistaja T O suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks

M. Meigo ütlused ei haaku selles osas esitatud süüdistusega, kuivõrd süüdistuses on märgitud teo toimepanemise ajaks 2010.a maikuu. M. Meigo on andnud ütlustes aga konkreetse aja – selleks on kas märts või aprill. 05.04.2011 ülekuulamisel M. Meigo üksnes soovis täiendada oma 19.01.2011.a kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, seega jäi ta varasemate ütluste juurde. Samuti märgib M. Meigo 11.05.2011 ülekuulamisel, et tunnistab end küll kõigis esitatud kahtlustustes süüdi, antud kahtlustuse kohta on laiendatud ka ajavahemikku alates 2010 märts kuni november, kuid samas jääb ta ikkagi ka varasemate ütluste juurde. Kohtulikul uurimise esemeks ja seega määravaks, on siiski esitatud süüdistuse piirid, millega M. Meigo konkreetsed ütlused ei haaku. Järelikult puuduvad asjas M. Meigo ütlused, mis tõendaksid esitatud süüdistust. Ehkki M. Meigo tunnistab end kõiges süüdi, täpsustavad tema sellist avaldust aga tema enda ütlused ja need ei haaku esitatud süüdistusega selles osas. Ja süüdistust vastavalt M. Meigo korduvatele täpsustustele ei ole muudetud. Tegemist ei ole seega M. Meigo ütluste ebausaldusväärsusega, vaid sellega, et kohtueelsel menetlusel on liigselt kiirustatud ja pole esitatud täpsustavaid küsimusi, mistõttu lihtsalt selle episoodi kohta tõenduslikult kasutatavaid M. Meigo ütlusi ei ole. Kohtuistungil andis ütlusi ka M. Klaus, kelle ütluste kohaselt on ta kokku saanud M. Meigolt 6, 5 grammi kanepit ja seda ajavahemikus 2010 märts kuni november. Nimetud vastav ajavahemik on muidu ka M. Klausi süüdistuses erinevalt M. Meigo süüdistusest. Siiski süüdistuses on märgitud, just mais anti 2 grammi. Seega mais 2 grammi müüki kohus ei tuvasta, kuna see võidi toime panna ka enne süüdistuses toodud perioodi algust. Küll aga on tõendamist leidnud M. Klausi ütluste alusel see, et novembris müüdi kolmel korral 1 gramm ja juunis kuni augustis anti edasi ühise tarvitamise käigus M. Meigo poolt M. Klausile kolmel korral 0,5 grammi kanepit. Viimased mahuvad ka süüdistuse piiridesse. Kuivõrd asja materjalide kohaselt keskmiseks doosiks on 0,5 grammi kanepit ja samuti andis M. Klaus ütlusi, et üle 0,5 grammi ta korraga ei tarvita, siis kokku on siin 9 doosi, mis kogumis teiste episoodidega moodustab suure koguse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M. Meigo on osaliselt antud episoodis süüdi.

Samuti kinnitavad D. Harri ütluste ebausaldusväärsuse fakti D. Harri arestitud kirjad (II kd tlk 1-2) ja 27-28.01.2011 postisaadetise läbivaatluse protokoll (II kd tlk 20-26; 27-29). Kirjad on kirjutatud ekspertarvamuse kohaselt D. Harri poolt (II kd tlk 102-105). Kirjade kohaselt on D. Harri soovib menetlusse aktiivselt sekkuda, märkides muuhulgas, et Assole tuleb selgeks teha, kas hea või halvaga, mida tuleb rääkida. Paludes seda korduvalt ja pakkudes võimalikule abistajale selleks ka raha. Arvestades tõendeid kogumis on Assoks Arvo Sulu, kelle süüstavad ütlused tuleb annulleerida D. Harri sõprade abil. Samuti rõhutab D. Harri, et tuleb ette võtta need isikud, kes politseisse lähevad, et ütleksid, et suvel ei ole temalt midagi saanud. Kohus tuvastab arvestades tõendeid kogumis, et jutt käib kanepist ja et ühendust tuleb võtta tunnistajatega, kes D. Harri süüdistuse järgi kanepisaajateks on. Samuti õpetab D. Harri, mida ja kuidas tuleks rääkida. Arvestades kirju kogumis, leiab kohus, et on selge, et selline õpetamine on vajalik üksnes selleks, et rääkida tuleb midagi muud peale tõe. Nt pakub välja D. Harri, et kanepi kasvatamisest rääkides võiks rääkida, et kui kasvatasin taimi, ei olnud te kindlad, keas see oli õige või tööstuslik või sarnane taim. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D. Harri ütlusi ei saa võtta kohtuotsuse aluseks üheski episoodis, sest need on täiesti ebausaldusväärsed. Samas kinnitavad käesolevaga käsitletavat esitatud süüdistust nii A. Sulu kohtuistungil antud ütlused, kui ka täiendavalt O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nimetatud episoodis on süüdistatav O. Liblik end kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti on O. Liblik kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 79), et tunneb D. Harri ära kui isiku, kelle vahenduses müüs süüdistuses toodud ajal ja koguses kanepit A. Sulule. Ka viimase on ära tundud O. Liblik äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 4-6). Ka kohtuistungil andis A. Sulu ütlusi, et on omandanud kanepit Oskar Liblikult ja esimest korda sai temalt 2010 sügisel. Samuti andis A. Sulu ütlusi, et tema isiklikult ei tundnud O. Liblikut, kuid tundis D. Harrit. Viimane tegigi A. Sulu ütluste järgi ta O. Liblikuga tuttavaks ja ostis 20 grammi ja maksis selle eest O.Liblikule 3600 krooni. Ühe grammi kanepi hind oli 180 krooni, kui osta suuremas koguses. Kui tehing toimus, siis juures ei olnud enam D. Harrit. Seega A. Sulu ütlused tõendavad, et ta on saanud O. Liblikult vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Süüdistatav D. Harri ei tunnistanud end süüdi, et ta oleks isikuid narkoostuks vahendanud. Samas nii O. Libliku kui A. Sulu ütlustega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et A. Sulu O. Liblikult süüdistuses toodud koguse ostis ja see sai aset leida üksnes D. Harri vahendusel. Ehkki A. Sulu andis ütlusi, et D. Harrit enam tehingu juures ei olnud, on siiski A. Sulu ütluste kohaselt tuvastatav, et kui tal tekkis soov osta suurem kogus kanepit, siis ta rääkis sellest soovist D. Harrile ja üksnes seetõttu ta tegigi ta O. Liblikuga tuttavaks. Järelikult A. Sulu tegutses kavatsetusega, sest selline vastutulek ja kokkusaamise organiseerimine seda just näitabki.

Nimetatud A. Sulu ütlus haakub ka 31.01.2011.a O. Libliku ütlustega (III kd tlk 2-3), mille kohaselt helistas talle umbes 2010 novembris Pärnust Denis kokkusaamise eesmärgil. Oluline on siinjuures see, et D. Harri helistas O. Liblikule eelnevalt ja märkis midagi taolist, et ta on kuulnud kellegi oma tuttava käest põhjust, miks temaga kokku saada. Nimetatud mõistujutt on ilmselt seletatav D. Harri poolt rakendatud ettevaatlikkusega oma väljendites, kuivõrd tal olid juba tingimised peal nagu oma ütlustes märkis selle kohta ka M. Meigo. O. Liblik andis sellele D. Harri kõnele ka ise ammendava seletuse, et sai kohe sellest jutust aru, et soovitakse kanepit. Kokkusaamisel oligi D. Harril kaasas A. Sulu, kelle tundis ära O. Liblik ka äratundmiseks esitamise protokollis. O. Libliku ütluste kohaselt sooviti kokkusaamisel saada 20 grammi kanepit. Kuna O. Liblikul oli kaasas 10 grammi, siis andis ta kohe selle A. Sulule üle ja tõi talle seejärel ka kohe teise 10 grammi kanepit juurde. O. Libliku ütluste järgi edaspidi ta hakkaski A. Suluga suhtlema ilma D. Harri vahenduseta. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 7.5 grammist kanepist. Kohtupraktika kohaselt, kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena ja seda kokku vähemalt kümme annust, siis on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet suures koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Modus operandi arvestades D. Harrile inkrimineeritud süüdistusi, on tõendamist leidnud, et D. Harri poolt edasi antud või müüdud kanepi ühekordseks annuseks on 0,5 grammi kanepit. Seega kohus nõustub esitatud süüdistusega, et 10 grammi kanepit vastab 20 kanepi ühekordsele annusele. Eeltoodu alusel on A. Sulu realiseerinud esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1.Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Denis Harrit selles, et tema olles 05.09.2007.a Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel, vahendas 2010.a novembris ebaseaduslikult Tallinnas narkootilist ainet kanepit Arvo Sulule, viies viimase kokku Oskar Liblikuga, kes andis Denis Harri juuresolekul Arvo Sulule vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust. Kohus tuvastab, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik, sest ta on 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 ja § 188 lg 1 alusel (II kd tlk 13-14). Kohus, arvestades uuritud tõenditest kogumis kujunenud siseveendumust, leiab, et D. Harri ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need ei haaku usaldusväärsete tõendite kogumiga. D. Harrile ei ole inkrimineeritud vaid ühte episoodi, vaid terve episoodide plejaad. Seega liialt paljudes episoodides, kus esmapilgul võiks näida, et tegemist on vaid sõna-sõna vastu tõenditega, kummutab sellise kahtluse või juhuslikkuse rõhuvalt episoodide arv. Kohus analüüsib neid ütlusi ka allpool süüdistusi käsitledes veel täiendavalt. Samuti on paljasõnalised D. Harri ütlused selle kohta, et kohtueelsel uurimisel andis ta täiesti teistsuguseid ütlusi, sest oli šokis. 28.12.2011.a andis D. Harri kohtuistungil ütlusi, et ta andis O. Liblikule A. Sulu telefoninumbri ja viimased viisid iseendeid seeläbi kokku. Samas andis ta ka ütlusi, et esmakordselt ta ikkagi viis O. Libliku kokku A. Suluga, sest O. Liblik ise ei soovinud tundmatu isikuga kokku saada. D. Harri ütluste järgi ta ei teadnud, kas O. Liblik tahtis kanepit müüa ja A. Sulu seda osta. Täpsustatavalt märkis veel D. Harri, et ta ei teadnud, et kas O. Liblik sel hetkel saab müüa ja ta eeldas, et saab aga teda aidata. D. Harri kinnitas, et eeldamise all peab ta silmas tehingut kanepi müügiks O. Liblikult A. Sulule, kuid ta ütluste järgi ei vahendanud ta seda seetõttu, et ta seda tehingut pealt ei näinud, et selle aset leidmist kinnitada. Seega kohus tuvastab, et sisuliselt möönab ka oma ütlustes D. Harri, et ta tahtis A. Sulu aidata kanepi hankimises O. Libliku kaudu. Seega on D. Harri ütlused sisemises vastuolus ja seega ebausaldusväärsed ning pelgalt end õigustavad, kuivõrd ta avaldab, et ta ei tunnista antud episoodi toimepanekut, kuid tema ütlused räägivad teist keelt. Samuti kohus ei saa kohtuotsuse aluseks võtta D. Harri ütlusi, sest kohus on tuvastanud, et need ei ole usaldusväärsed ja seda ka teiste D. Harri süüdistuste episoodide alusel. Samuti kinnitavad D. Harri ütluste ebausaldusväärsuse fakti D. Harri arestitud kirjad (II kd tlk 1-2) ja 27-28.01.2011 postisaadetise läbivaatluse protokoll (II kd tlk 20-26; 27-29). Kirjad on kirjutatud ekspertarvamuse kohaselt D. Harri poolt (II kd tlk 102-105). Kirjade kohaselt D. Harri soovib menetlusse aktiivselt sekkuda, märkides muuhulgas, et Assole tuleb selgeks teha, kas hea või halvaga, mida tuleb rääkida. Paludes seda korduvalt ja pakkudes võimalikule abistajale selleks ka raha. Arvestades tõendeid kogumis on Assoks Arvo Sulu, kelle süütavad Lk 95 / 130

ütlused tuleb annulleerida D. Harri sõprade abil. Samuti rõhutab D. Harri, et tuleb ette võtta need isikud, kes politseisse lähevad, et ütleksid, et suvel ei ole temalt midagi saanud. Kohus tuvastab arvestades tõendeid kogumis, et jutt käib kanepist ja et ühendust tuleb võtta tunnistajatega, kes D. Harri süüdistuse järgi kanepisaajateks on. Samuti õpetab D. Harri, mida ja kuidas tuleks rääkida. Arvestades kirju kogumis, leiab kohus, et on selge, et selline õpetamine on vajalik üksnes selleks, et rääkida tuleb midagi muud peale tõe. Nt pakub välja D. Harri, et kanepi kasvatamisest rääkides võiks rääkida, et kui kasvatasin taimi, ei olnud te kindlad, kas see oli õige või tööstuslik või sarnane taim. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D. Harri ütlusi ei saa võtta kohtuotsuse aluseks üheski episoodis, sest need on täiesti ebausaldusväärsed. Samas kinnitavad käesolevaga käsitletavat esitatud süüdistust nii A. Sulu kohtuistungil antud ütlused, kui ka täiendavalt O. Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nimetatud episoodis on süüdistatav O. Liblik end kohtueelsel uurimisel täielikult süüdi tunnistanud. Samuti on O. Liblik kinnitanud äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 79), et tunneb D. Harri ära kui isiku, kelle vahenduses müüs süüdistuses toodud ajal ja koguses kanepit A. Sulule. Ka viimase on ära tundud O. Liblik äratundmiseks esitamise protokollis (III kd tlk 4-6). Ka kohtuistungil andis A. Sulu ütlusi, et on omandanud kanepit Oskar Liblikult ja esimest korda sai temalt 2010 sügisel. Samuti andis A. Sulu ütlusi, et tema isiklikult ei tundnud O. Liblikut, kuid tundis D. Harrit. Viimane tegigi A. Sulu ütluste järgi ta O. Liblikuga tuttavaks ja ostis 20 grammi ja maksis selle eest O.Liblikule 3600 krooni. Ühe grammi kanepi hind oli 180 krooni, kui osta suuremas koguses. Kui tehing toimus, siis juures ei olnud enam D. Harrit. Seega A. Sulu ütlused tõendavad, et ta on saanud O. Liblikult vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Süüdistatav D. Harri ei tunnistanud end süüdi, et ta oleks isikuid narkoostuks vahendanud. Samas nii O. Libliku kui A. Sulu ütlustega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et A. Sulu O. Liblikult süüdistuses toodud koguse ostis ja see sai aset leida üksnes D. Harri vahendusel. Ehkki A. Sulu andis ütlusi, et D. Harrit enam tehingu juures ei olnud, on siiski A. Sulu ütluste kohaselt tuvastatav, et kui tal tekkis soov osta suurem kogus kanepit, siis ta rääkis sellest soovist D. Harrile ja üksnes seetõttu ta tegigi ta O. Liblikuga tuttavaks. Järelikult D. Harri tegutses kavatsetusega, sest A. Sulu poolt avaldatud soovi tõttu ta just pooled kokku viiski. Nimetatud A. Sulu ütlus haakub ka 31.01.2011.a O. Libliku ütlustega (III kd tlk 2-3), mille kohaselt helistas talle umbes 2010 novembris Pärnust Denis kokkusaamise eesmärgil. Oluline on siinjuures see, et D. Harri helistas O. Liblikule eelnevalt ja märkis midagi taolist, et ta on kuulnud kellegi oma tuttava käest põhjust, miks temaga kokku saada. Nimetatud mõistujutt on ilmselt seletatav D. Harri poolt rakendatud ettevaatlikkusega oma väljendites, kuivõrd tal olid juba tingimised peal nagu oma ütlustes märkis selle kohta ka M. Meigo. O. Liblik andis sellele D. Harri kõnele ka ise ammendava seletuse, et sai kohe sellest jutust aru, et soovitakse kanepit. Kokkusaamisel oligi D. Harril kaasas A. Sulu, kelle tundis ära O. Liblik ka äratundmiseks Lk 96 / 130

E. Es, et kord oli kanep temal kaasas ja kord D. Harril. Kohus tuvastab, et järelikult ta möönas, et ka D. Harri käest on ta siiski kanepit saanud. E. Esi ütluste järgi toimus selliseid koos suitsetamine 30 korral. Ta ei mäleta, millistel kordades sellest D. Harri talle kanepit andis. Iseenesest mäletab, et selliseid koos suitsetamisi oli suvel 2010.a. Samuti on täpsustavalt E. E märkinud, et sellistest koos suitsetamistest D. Harriga, oli võib-olla, et oli ka neid kordi, kus tema andis talle. Kaitsja pool on esitanud vastuväiteid kõigi D. Harri episoodide kohta, mis puudutab kanepi edasiandmist, et sisuliselt ei ole eluliselt usutav, et keegi seda teeks. Samas leiab kohus, et kohtulikul uurimisel on siiski kinnitust leidnud, et D. Harri on selliseid võimalusi leidnud ka teiste kohtu poolt tuvastatud episoodide kaudu, et ta andis. Järelikult arvestades tõendeid kogumis, tuleb lugeda tõendatuks, et D. Harri tõepoolest ka andis kanepit teinekord tasuta temaga koos suitsetanud isikule. Küsimus on ka selles, kas suitsetamise korras sai kokku ka üks annus või doos. Kohus on seisukohal, et kui neid kordi oli niivõrd palju, siis ilmselt ja on seeläbi eluliselt usutav, et isikud ka suitsetasidki need korrad annuse saamiseks. Kohus nõustub selles osas prokuröriga, et kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et neid kordi oli 30. Kuid arvestades E. Esi ütlusi kogumis, tuleb tõdeda, et kuna E. Es märkis, et 30 korra sees võis ka olla neid kordi, kus tema andis D. Harrile kanepit – järelikult enamasti andis kanepit talle D. Harri. Dubio pro reo leiab kohus, et aluseks tuleb võtta seetõttu keskmine ja lugeda tõendatuks, et D. Harri andis süüdistuses toodud ajal edasi E. Ee 15 korral ühe annuse jagu kanepit ebaseaduslikult. Siinkohal tuleb veelkord täiendada vastust kaitsja vastuväitele - et ei ole eluliselt usutav, et keegi annaks tasuta kanepit. Nimelt asjaoludest nähtuvalt on jälgitav, et D. Harri sai ka E. E-lt teinekord kanepit ja niisama. Seega sõbralikult suitsetati kanepit ja andis ka niisama see, kel seda parasjagu oli, sest teinekord sai andja jälle ise niisama kanepit vastu. D. Harri märkis, et ta ei tegelenud kindlasti heategevusega, siis ka E. Esi ütluste kohaselt ta sellega ei tegelenudki, vaid sai teinekord jälle ise tasuta kanepit E. Esilt suitsetada. Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed, käesolevaga on need ütlused ümber lükatud ka E. Ei poolt. Kaitsja küsis E. Et samuti varasemate aastate kohta, mis värvi ta sokke kandis ja suvel kui korvpalli mängis, kelle pall igal korral oli. Kohus on seisukohal, et iseenesest kaitsja võib selliseid küsimusi esitada, kuid kohus ei leia, et kuna E. E neile konkreetselt vastata ei osanud, et see kummutaks kohtul tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt tunnistaja ütluste usaldusväärsuse. Seega ka sarnastele küsimustele vastamise jätkamisel nt korvpallis, kasvõi a’la kui palju keskmiselt põrgatati korvini jõudmisel vms, ei ole vastused süüteomenetluse seisukohast olulised ega asjakohased, kuna tõendite kogum – arvestades D. Harrile tuvastatud kuriteo episoode - kinnitab ka modus operandi, et D. Harri kanepit edasi erinevatele isikutele andis. Samuti, kui inimene oma elust kõike detaile ja finisse alati ei mäleta, Lk 99 / 130

Kiviselg neid kodus hoiaks. Järelikult tegutseti isikute grupis nagu kinnitas ka C. R. Kodus olid siis lehed ja oksad, viimaseid ei kogutud tarvitamiseks. G. Kiviselg arvas, et varsi ei suitseta keegi. Samas läbiotsimisel ära võetud varred tõi G. Kiviselja juurde hoida D. Harri. G. Kiviselja ütluste kohaselt oli tal D. Harriga kokkulepe, et kuna ta käib taimi hooldamas, siis saab ta osa saagist endale. Kui taimed olid kuivatatud, siis pani K. Kiviselg need minigrip kilekotti ja osa läks D. Harrile ja osa jäi talle. Järelikult tegutseti isikute grupis antud kanepi käitlemisesse puudutavas – kokkuleppel D. Harriga hoiti kanepit K. Kiviselja elukohas ja kuivatati ning pakendati kooskõlastatult. Samuti andis G. Kiviselg ütlusi, et kodust ära võetud kanepi lehed oli ta juba unustanud, et need tal alles olid. Kohus tuvastab, et süüdistuses nimetatud kanepi kogus leitigi ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil Xxxxxx (läbiotsimiseprotokoll 20.01.2011, II kd tlk 114-118). Samuti võeti kaasa kaal. Järelikult kinnitab K. Kiviselja ütlusi ka läbiotsimisprotokoll. Denis Harri eitab seda tegu, kuid tema ütlused on vastuolus nii kaassüüdistava kui tunnistaja Ce Re ütlustega, sest viimased kinnitavad esitatud süüdistust. Leitud taimedele tehti samuti ekspertiis ning ekspertarvamuse (II dk tlk 48) kohaselt leitud kanepivarte THC sisaldus on 0.51% ja peenestatud kanepi THC sisaldus on 2.9%. Seega on Gert Kiviselja antud ütlused õiged selles osas, et tegemist oli väga kehva materjaliga, kuid kuna THC sisaldus on leitud kanepil üle 0.2%, siis see on piisav keskmisele isikule joobe tekitamiseks ning arvutuslikult saaks sellest kogusest joobe 219 isikut, mis on enam kui 10-le isikule joobe tekitamine. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud esitatud süüdistus täielikult. Kohus on ülal tuvastanud, et D. Harri on KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isik. Kuivõrd D. Harri ja G. Kiviselg tegutsesid süüdistuses toodud kanepi käitlemises planeeritult, samuti kooskõlastatult ja kokkuleppel, s.o isikute grupis, on inkrimineeritud objektiivne koosseis D. Harri poolt realiseeritud üksnes kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult kohus tunnistab D. Harri antud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi süüdi.

Samaselt andis ka süüdistatav G. Kiviselg ütlusi, et nad kasvatasid D. Harriga kanepit antud garaažis ja et toimus nende taimede eest hoolitsemine. Samuti hiljem läbiotsimisel (II kd tlk 114-118) G. Kiviselja elukohast saadud kanep oli sellest kasvatusest ja toodud hoidmiseks ning pakendamiseks G. Kiviselja juurde D. Harri poolt. Tõepoolest ka G. Kiviselg andis ütlusi, et ühel hetkel taimed varastati. Ka süüdistatav M. K kinnitas kohtuistungil, et käis Tootsis antud garaažis ja seal olid kanepitaimed kapis. Neid oli kapis liiga palju, et arvata, et tegemist oleks olnud vaid ühega, märkis samuti M. Ks. Seega arvestades G. Kiviselja, M. Klausi ja M. Pa ütlusi on igati tõendamist esitatud süüdistus. Asjaolu, et taimed olid elujõulised ja neid ka selleks hooldati süüdistuses toodud ajal on samuti kinnitatud G. Kiviselja ja M. Pa ütlustega. Samuti on läbiotsimisel ära võetud lambid jm asjad ja vaadeldud garaaž (II kd tlk 124-128) ja dokumentaalse tõendina on vastuvõetud ka selle garaaži rendileping (II kd tlk 122-123). Kuivõrd kanepit ka pakendati hiljem G. Kiviselja elukohas, on selge, et kanep ei olnud mõeldud vaid D. Harri enda tarbeks, vaid peaasjalikult edasiandmiseks ja müümiseks ning et tegemist oli ebaseadusliku kasvatusega. D. Harri ja G. Kiviselg hoolitsesid koos nimetatud kanepitaimede eest. G. Kiviselja ütluste kohaselt võis ta seetõttu sealt ka enda tarbeks kanepit saada. Kohus on juba tuvastanud eelnevalt, et D. Harri on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo, seetõttu on ta ka KarS § 188 lg 2 p 2 tähendatud isik. Kuivõrd süüdistus on tõendamist leidnud, et D. Harri kasvatas ebaseaduslikult kanepit ja tegi seda koos G. Kiviseljaga, realiseeris D. Harri KarS § 188 lg 2 p 1, 2 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnused täielikult. Kuivõrd tegemist oli planeeritud ja sihipärase tegevusega – kanepikasvatamine, on koosseis realiseeritud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus tunnistab seetõttu D. Harri esitatud süüdistuses süüdi.

- 02.01.2011.a kella 21:10 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00431 aadressilt x Aer He kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 300 eurot ning - 03.01.2011.a kella 15:28 ajal Swedbank AS sularahaautomaadist EYP00026 aadressilt Tallinn, Nõmme tee 23a Ar He kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha summas 300 eurot. Kokku tekitas Denis Harri oma käitumisega kannatanu Ar He varalise kahju 1239 eurot ja 12 eurosenti. Kohtuistungil D. Hi vanaisa A. H loobus hagist. Nimetatud süüdistuse paikapidavuses puudub vaidlus, kuivõrd D. Harri möönab antud kuriteo toimepanemist. On täiesti selge, et korduvalt automaadist raha võttes sai ta igati aru, et see kaart kuulub tema vanaisale ning tema vastupidised väited selles osas on alusetud ja ennast õigustavad. Samuti on antud episood täielikult tõendamist leidnud 18.01.2011 AS-st Swedbankist saadud vastusega sularahaautomaadi kaamera ja väljavõtete kohta (II kd tlk 107113). Konto väljavõtted ja pildid D. Harrist haakuvad täielikult esitatud süüdistusega. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et Denis Harri, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D. Harri pani kuriteo toime kavatsetult, sest võttis raha välja korduvalt ja oli igati teadlik, et kaart ja nö sellel olev raha on talle võõras. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus D. Harri esitatud süüdistuses süüdi. Kokkuvõttes: - D. Harri tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2, KarS § 188 lg 2 p 1 ja 2 ja KarS § 213 lg 1 järgi. - Samas D. Harri tuleb õigeks mõista KarS § 184 lg 2 p 2 järgi järgmistes episoodides: 1) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2009.a september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit Mn Ppale; 2) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit Ro Pillale; 3) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit H Vkule; 4) õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010.a juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50-l korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit So Orale; Lk 110 / 130

1.Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Gert Kiviselga selles, et tema koos Denis Harriga, kes oli 17.07.2010.a üüritud ja kohandatud garaaži, aadressil xxxxx boksides nr 27 ja 28, istutanud hiljemalt oktoobri alguses pottidesse vähemalt 10 kanepitaime, kasvatas ja hooldas korrapäraselt kanepitaimi, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ning kasvavatena kuni 2011 jaanuar. Kohus on tuvastanud, et D. Harri ütlused on ebausaldusväärsed ja neid ei saa seetõttu võtta kohtuotsuse aluseks. 27.12.2011.a kohtuistungil andis ütlusi Mn Pepp. Tema ütluste kohaselt 2010 sügisel sõitsid nad D. Harriga Tootsi. Nad läksid koos D. Harriga seal ühte garaaži, kus sees olid kanepitaimed. Nad olid kapis, milles oli valgustus. D. Harri kastis taimi ja noppis närbunud lehti ära. 2010 helistas D. Harri M. Pa emal ja nõudis raha, kuna ta olevat varastanud ära D. Harri kalli vara. M. P sai kohe aru, et D. Harri süüdistas teda ta kanepitaimede varguses. Kuid M. Pa ütluste kohaselt ei teadnud tema vargusest aga midagi. Kohus tuvastab, M. Pa ütluste kohaselt, et taimed olid sel ajal elujõulised ja küllaldaselt suured ja neid jätkus ka selleks, et ka närbunud lehti ära võtta. M. P märkis, et taimi võis olla kuni 20. Samuti kohus tuvastab, et arvestades G. Kiviselja ütlusi, olid taimed painutatud spetsiaalselt, et nad põõsa moodi välja kasvaksid, mistõttu võis üksnes tunduda, et neid oli väga palju ehk nt kasvõi 20. Samaselt andis ka süüdistatav G. Kiviselg ütlusi, et nad kasvatasid D. Harriga kanepit antud garaažis ja et toimus nende taimede eest hoolitsemine. Samuti hiljem läbiotsimisel (II kd tlk 114-118) G. Kiviselja elukohast saadud kanep oli sellest kasvatusest ja toodud hoidmiseks ning pakendamiseks G. Kiviselja juurde D. Harri poolt. Tõepoolest ka G. Kiviselg andis ütlusi, et ühel hetkel taimed varastati. Ka süüdistatav M. Klaus kinnitas kohtuistungil, et käis Tootsis antud garaažis ja seal olid kanepitaimed kapis. Neid oli kapis liiga palju, et arvata, et tegemist oleks olnud ühega, märkis samuti M. Klaus. Seega arvestades G. Kiviselja, M. Klausi ja M. Ppa ütlusi on igati tõendamist esitatud süüdistus. Asjaolu, et taimed olid elujõulised ja neid ka selleks hooldati süüdistuses toodud ajal on samuti kinnitatud G. Kiviselja ja M. Pa ütlustega. Samuti on läbiotsimisel ära võetud lambid jm asjad Lk 111 / 130

Kiviselg neid kodus hoiaks. Järelikult tegutseti isikute grupis nagu kinnitas ka C. Rosse. Kodus olid siis lehed ja oksad, viimaseid ei kogutud tarvitamiseks. G. Kiviselg arvas, et varsi ei suitseta keegi. Samas läbiotsimisel ära võetud varred tõi G. Kiviselja juurde hoida D. Harri. G. Kiviselja ütluste kohaselt oli tal D. Harriga kokkulepe, et kuna ta käib taimi hooldamas, siis saab ta osa saagist endale. Kui taimed olid kuivatatud, siis pani K. Kiviselg need minigrip kilekotti ja osa läks D. Harrile ja osa jäi talle. Järelikult tegutseti isikute grupis antud kanepi käitlemisesse puudutavas – kokkuleppel D. Harriga hoiti kanepit K. Kiviselja elukohas ja kuivatati ning pakendati kooskõlastatult. Samuti andis G. Kiviselg ütlusi, et kodust ära võetud kanepi lehed oli ta juba unustanud, et need tal alles olid. Kohus tuvastab, et süüdistuses nimetatud kanepi kogus leitigi ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil xxxxxx (läbiotsimiseprotokoll 20.01.2011, II kd tlk 114-118). Samuti võeti kaasa kaal. Järelikult kinnitab K. Kiviselja ütlusi ka läbiotsimisprotokoll. Denis Harri eitab seda tegu, kuid tema ütlused on vastuolus nii kaassüüdistava kui tunnistaja Cassie Rosse ütlustega, sest viimased kinnitavad esitatud süüdistust. Kohus on ka tuvastanud, et D. Harri ütlused on üldse ebausaldusväärsed. Leitud taimedele tehti samuti ekspertiis ning ekspertarvamuse (II dk tlk 48) kohaselt leitud kanepivarte THC sisaldus on 0.51% ja peenestatud kanepi THC sisaldus on 2.9%. Seega on Gert Kiviselja antud ütlused õiged selles osas, et tegemist oli väga kehva materjaliga, kuid kuna THC sisaldus on leitud kanepil üle 0.2%, siis see on piisav keskmisele isikule joobe tekitamiseks ning arvutuslikult saaks sellest kogusest joobe 219 isikut, mis on enam kui 10-le isikule joobe tekitamine. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud esitatud süüdistus täielikult. Kuivõrd D. Harri ja G. Kiviselg tegutsesid süüdistuses toodud kanepi käitlemises kooskõlastatult ja kokkuleppel, on realiseeritud objektiivne koosseis isikute grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Kuivõrd kanepikasvatamine ja sellest kasvatusest saadu omamine on vaadeldav kõik ühe tegevusena, siis KarS § 188 lg 2 p 1 koosseisu realiseerimine ei muuda käesolevas episoodis G. Kiviselga veel KarS § 184 lg 2 p 2 tähendatud isikuks. Kanepi lehtede puru hoidmine on G. Kiviselja poolt realiseeritud kavatsetusega. Asjaolu, et G. Kiviselg ütles, et ta ei teadnud, et kanepivarsi suitsetatakse, on nende hoidmine siiski vaadeldav kaudse tahtlusena, kuna D. Harri palus neid varsi hoida tal oma elukohas, seega pidi ta möönma, et tegemist on ilmselt keelatud kanepiga. Kogumis on aga tegu siiski toime pandud kavatsetusega. Õigusvastasust ja süüd valistavad asjaolud puuduvad, järelikult kohus tunnistab G. Kiviselja antud süüdistuses süüdi Kokkuvõttes, kohus tunnistab G. Kiviselja süüdi esitatud süüdistustes KarS § 188 lg 2 p 1 ja KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Antud koosseisud moodustavad ideaalkogumi, sest kanepikasvatamise eesmärk oligi, et seda hoida ja käidelda G. Kiviselja elukohas enne selle võimalikku edasist käitlemist D. Harri poolt. Lk 113 / 130

2.Kohus tunnistas D. Rõhlinski süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel D. Rõhlinski puhul esinevad kergendavad asjaolud, ta on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud, samuti on suuresti aidanud oma ütlustega menetlusele kaasa. Ta on Tallinna Polütehnikumis 4. kursuse üliõpilane. Nimetatud D. Rõhlinski kergendavad asjaolud ühtlasi iseloomustavad teda eripreventiivsest aspektist positiivselt. Üldpreventiivsest aspektist, riik peab reageerima aga piisava karistusega, sest kuritegu on soorititatud. Kohus arvestab eeltoodut oluliselt karistuse mõistmisel. Süüdistuse järgi tuvastamist leidnud tegusid ei saa olematuks teha, kuid ta on oma suhtumist õiguskorda muutnud, ta ei õigusta neid halbu tegusid, vaid kahetseb juhtunut ja sisuliselt kinnitab, et selliseid asju enam ei kordu. D. Rõhlinski oli vahelüliks A. Eborovi ja järgmiste edasimüüjate vahel. Käideldud kanepi koguseks on 1135 grammi, kuid käideldud doose tuvastati 1435, vahe tuleb vahendusest. Eeltoodu alusel tuleb D. Rõhlinski süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle sanktsiooni järgi minimaalne karistus, s.o 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 02.03.2011.a. kuni 01.08.2011.a, s.o 4 kuud ja 29 päeva. Ärakandmata karistus on seeläbi 2 aastat, 7 kuud ja 1 päev vangistust. Arvestades seda, et D. Rõhlinskit võib eripreventiivses mõttes iseloomustada positiivselt, siis vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 mõistetud vangistust tuleb tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Dmitri Rõhlinski ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht. D. Rõhlinskile kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9.Kohus tunnistas D. Harri süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2, KarS § 188 lg 2 p 1 ja 2 ja KarS § 213 lg 1 alusel D. Harril puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Esitatud süüdistustes ei ole D. Harri end süüdi tunnistanud, sealjuures KarS § 213 lg 1 toimepanemist pelgalt möönab. Ta on varem narkosüüteo eest karistatud, samuti on teda karistatud erinevat liiki kuritegude ja väärtegude eest. Samas D. Harri poolt uute ning mitmete samaliigiliste kuritegude toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele rangete karistusmeetmete kohaldamist. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Isik ei ole oma suhtumist muutnud, siis tuleb teda piisava karistuse läbi sundida oma suhtumist muutma. Eelnev karistatus näitab süüdimõistetu täiesti hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse. Asjaolu, et D. Harri õppis enne vahistamist kõrgkollis, ei anna talle siiski veel positiivset eripreventiivset prognoosi, sest eeltoodud kaalukad argumendid näitavad, et vaatamata varasemale karistatusele, ei ole ta oma suhtumist õiguskorda vähemalgi määral – vajalik on muidugi üksnes küllaldasel määral – muutnud. Seega haritud inimeseks kujunemisel ei ole ta näinud võimalust loobumaks kuritegude toimepanemisest jäädavalt. D. Harri pigem aga õigustab oma tegevust, mis siiski näitab ka süvenenud karistamatuse tunnet. Vabaduses ei ole ta oma väärtushinnanguid vajalikus pidanud korrigeerida. Käesolevaga mõistetav karistus peab aga isikule andma nüüd juba küllaldase signaali, et riik suhtub rangelt õiguskorra korduvasse kavatsetusega rikkumisse. D. Harri süü suuruse hindamisel on oluline seegi, et ta on narkootiliste ainete käitlusesse kui kriminaalsesse tegevusesse tõmmanud kaasa mitmeid teisi isikuid ja ta pole seetõttu üksiktoimepanija ning tema tegevuse negatiivne mõju ulatub temast kaugemale. Kuivõrd D. Harri kasvatas kanepit ka selle käitluseks, s.t kas edasiandmiseks teiste isikutega koostarvitamiseks või ka müümiseks, siis vastavalt olid ka nt G. Kiviselja elukohas kasvanduses kasvatatud kanep pakendatud. Seetõttu tuleb karistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 alustel mõista ideaalkogumina, sest sellist tegevust nägi D. Harri ette ühe teo ja eesmärgina, millest ühte tegu (kanepi kasvatus) ilma teiseta (kanepi edasiandmise/müügita) ei saa nö ära mõelda. D. Harril oli kompleksne ehk mitut kriminaalset tegevust korraga haarav ja arvestav tegevus tuvastatud süüdistuste järgi. Kohus lähtub kuritegude ideaalkogumi eest Lk 126 / 130

Kohtulahend

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

ANDREY EGOROV

DMITRI RÕHLINSKI

OSKAR LIBLIK

ILJA VELIKIHH

RANEL KUUSEMETS

KRISTIAN TAMMSAAR

MARGO MEIGO

ARVO SULU

DENIS HARRI

GERT KIVISELG

MAREK KLAUS

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

RESOLUTSIOON