Kohtulahend

Selleks, et aidata M. Grišinal, kes on 2010-2011 jooksul karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest viiel korral, paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida (samuti võttes arvesse seda, et ta oli varemgi karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest) on vaja kohaldada tema suhtes ka KarS § 50 lg 1 p 1 sätteid ning mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Lisakaristuse kehtivuse alguse määramisel võttis kohus arvesse M. Grišina poolt viimases sõnas öeldut, et tal on haige laps, kellega on vaja sõita operatsioonile veebruaris 2012.a, millega seoses tal on vaja kehtivat juhiluba märtsini 2012.a. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Grišina esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Kui ringkonnakohus ei tee õigeksmõistvat otsust, siis palub M. Grišina tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus võttis apellandilt ära kuueks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse ning teha uus kohtuotsus, millega kergendada M. Grišinale mõistetud lisakaristust ja määrata lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. Apellatsiooni kohaselt tuvastas kohus, et süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto mark ning tänav, kus M. Grišina pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses nr 3-1-1-60-08 rõhutanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada, sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui süüdistusfunktsiooni kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise piirid, millest kohus väljuda ei saa. Samuti on Riigikohus 28.11.2005 otsuses nr 3-1-1-130-05 leidnud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Kui isik anti kohtu alla ja mõisteti maakohtus süüdi puudulikus, s.o konkretiseerimata süüdistuses, sest tema teole on antud ebatäpne õiguslik kvalifikatsioon, siis on rikutud süüdistatava kaitseõigust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu 25.02.2003 otsus nr 3-1-1-122-03 punkt 11). Süüdistatav peatati politsei poolt 27.11.2011 kell 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Tallinna maanteel, sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX XXX juhtimisel. Süüdistuse tekstis peavad need asjaolud olema kajastatud täpselt. Kohtu järeldus, et M. Grišina juhtis 27.11.2011 kella 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Ranna tn 35 maja juures mootorsõidukit KIA PREGIO, registrimärgiga XXX XXX joobeseisundis ning seega pani toime KarS § 424 ettenähtud kuriteo, ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Apellant taotleb ka lisakaristuse kergendamist, kuna juhiload on apellandile vajalikud järgnevatel põhjustel:

28.11.2011 kahtlustatavana antud ütlustes M. Grišina tunnistas, et 27.11.2011 kella 01.00 paiku juhtis ta sõiduautot Mercedes-Bens reg. nr XXX XXX alkoholijoobes ning ta peeti Sillamäe linnas Tallinna maanteel kinni (tl 17). M. Grišinal esinenud alkoholijoove on ettenähtud korras tuvastatud (27.11.2011 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, tl 9). 2.2 Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on vaieldamatult tuvastatud M. Grišina poolt KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise asjaolud (aeg, koht, sõiduk, joove). 2.3 Prokuröri abi Pavel Gordijevski poolt 29.11.2011 koostatud ning maakohtusse saadetud süüdistusaktis on kuriteo asjaolud samuti õigesti kajastatud. Samas tuleb märkida, et süüdistusakti lõpposas toodud süüdistuse sisust nähtuvalt süüdistatakse M. Grišinat selles, et tema, olles alkoholijoobes, 27.11.2011 kell 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Ranna tn 35 maja juures, juhtis mootorsõidukit KIA PREGIO reg nr XXX XXX . Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0027 tuvastati M. Grišina väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,96 mg/l +/- 0,09 mg/l, st vähemalt 0,87 mg/l. Seega pani M. Grišina toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so kuriteo KarS § 424 järgi (tl 30-31). 2.4 Maakohtus arutas käesolevat kriminaalasja 29.11.2011 kiirmenetluses lühimenetluse sätete kohaldamisega. Maakohus, tunnistades M. Grišina süüdi talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi, jõudis järeldusele, et M. Grišina süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Samas kohus märkis, et kuigi süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto mark ning tänav, kus M. Grišina politsei poolt peatati, ei anna see alust tema õigeksmõistmiseks, kuna tõendatud on asjaolu, et M. Grišina juhtis sõiduautot joobeseisundis. Samuti puuduvad tema käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud (kohtuotsuse lk 3). 2.5 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga eeltoodud seisukohaga. Puutuvalt apellandi osundusse süüdistuse tekstis kõigi faktiliste asjaolude täpsusest ja selgusest, tuleb märkida, et vaieldamatult on nimetatud nõue vajalik tagamaks isiku kaitseõigust. Vastasel juhul puudub kriminaalmenetlusele allutatud isikul võimalus end efektiivselt esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Ringkonnakohus möönab, et M. Grišina suhtes koostatud süüdistusakis toodud süüdistuse sisu ei ole kajastatud korrektselt - eksitud on M. Grišina poolt juhitud sõiduki margis, kinnipidamise kellaajas ning sõiduki peatamise kohas (tänava nimetus). Vaatamata nimetatud minetustele, on siiski võimalik asuda seisukohale, et M. Grišina kaitseõigust ei ole rikutud. Ringkonnakohus tõi eelnevalt välja tõendid, millest nähtuvad M. Grišinale etteheidetava kuriteo kõik faktilised asjaolud (sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kiirmenetluse protokoll, kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolud). Nimetatud tõenditest nähtuvalt saab vaieldamatult järeldada, et M. Grišinale olid teada kõik tuvastatud asjaolud ning ta tunnistas end süüdi. Ka maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt sai süüdistatav M. Grišina aru süüdistuse sisust, tunnistas end süüdi, nõustus lühimenetlusega ning ütlusi anda ei soovinud. Ka M. Grišina kaitsja pidas süüdistust põhjendatuks (tl 33-35). Seega oli süüdistatavale tagatud võimalus end esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Märkimist väärib ka asjaolu, et maakohtus ei ole süüdistatav ega tema kaitsja süüdistuse teksti minetustele pidanud vajalikuks osundada, mis omakorda annab aluse järeldada, et M. Grišina kaitseõigust ei ole rikutud.

2.6 Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt ei ole M. Grišina taotlus tema õigeksmõistmisest põhjendatud ning M. Grišina süüdimõistmine KarS § 424 järgi tuleb jätta muutmata.

3.1.4 Puutuvalt apellatsioonis toodud põhjendustesse juhtimisõiguse vajalikkusest M. Grišinal haige lapse ja pensionärist ema eest hoolitsemisega seonduvalt, samuti M. Grišina enda Narvas õppimisega seoses, märgib ringkonnakohus, et nimetatud põhjused ei ole sellised, mis kaaluksid üles M. Grišina suhtes kohaldatud ajutise kitsenduse vajalikkuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Ringkonnakohus rõhutab, et sellise otsustuseni on antud juhul viinud M. Grišina enda jätkuv mitteõiguspärane käitmine. Samuti tuleb märkida, et pereliikmete eest on võimalik hoolitseda ning haridust omandada ka juhtimisõigust omamata, leides selleks alternatiivsed liikumisvõimalused eelkõige haige lapse eest hoolitsemise vajaduse tõttu.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.