Kohtulahend

1-11-13100 Vastavalt KrMS § 256 lg 2 välja mõista Marina Grišinalt riigituludesse menetluskulud: sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 51 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 85 (kaheksakümmend viis) eurot 44 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 29.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 (kuuskümmend üheksa) senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Marina Grišina osaliselt menetluskulude tasumisest. Menetluskulud puksiirteenistuse eest summas 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti ning kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 29.11.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 69 (kuuskümmend üheksa) senti jätta riigi kanda. KarS § 66 lg 1, 3, KrMS § 423, § 424 alusel määrata Marina Grišinale menetluskulude summas 294.40 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 24.53 eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Marina Grišina, 1-11-13100, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 22.12.2011.a

I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS

Marina Grišina ́t süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 27.11.2011.a kell 00.05 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Ranna tn 35 maja juures, juhtis mootorsõidukit KIA PREGIO registrimärgiga 774 AOV. Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seeria nr ARAF-0027 tuvastati Marina Grišina väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,96 mg/l +/- 0,09 mg/l, s.t vähemalt 0,87 mg/l, seega pani ta toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

II KOHTUISTUNG

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi täielikult. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid:

1-11-13100 Tunnistaja xxx ülekuulamise protokoll lk 1 – 7 Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll Kahtlustatava Marina Grišina ülekuulamise protokoll Karistusregistri väljavõte Tõend Arve nr 217

lk 9-10 lk 13 – 17 lk 23-24 lk 25 lk 26

Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et Marina Grišina süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Liiklusseaduse § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 punktis 1 sätestatu kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna Marina Grišinal tuvastatud alkoholijoove - vähemalt 0.87 mg/l kohta ületab Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud piirmäärasid, millistel oleks veel kohaldatav väärteomenetlus, siis on Marina Grišina alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 424 järgi. Kohus peab märkima, et, kuigi süüdistuses on ekslikult märgitud sõiduauto märk ning tänav, kus Grišina oli peatatud politsei poolt, see ei anna alust tema õigeksmõistmiseks, sest see, et Grišina juhtis sõiduautot joobeseisundis, on tõendamist leidnud ning Grišina käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Antud kuriteo toimepanemine Grišina poolt on tõendatud: Tunnistaja Vladimir Kirillovi ütlustega (lk 1-7), mille kohaselt 27.11.2011 kell 01.45 paiku viibis ta teenistuses politseipatrulli koosseisus ja peatasid kahtlaselt sõitva sõiduauto Mercedes-Benz, mis liikus mööda Tallinna maanteed Sillamäe. Sõiduautot juhtis Marina Grišina. Alkomeeter tuvastas tal positiivse tulemuse ning hiljem, tõendusliku alkomeetri abil, tuvastati Grišinal 0.96+- 0.09 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 9,10), mille kohaselt 27.11.2011 kell 01.44 kasutati Grišina suhtes indikaatorivahendit Alcoquant ning kontrolli tulemusena on tuvastatud, et Grišina poolt väljahingatavas õhus on 0.94 mg/l alkoholi; 27.11.2011 kell 01.59 kasutati Grišina suhtes tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110, mille mõõtetulemus on vähemalt 0.87 mg/l. Marina Grišina tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi (lk 13-17) ning eeluurimisel seletas, et 26.11.2011 kella 18.00-19.00 paiku ta jõi umbes pool pudelit kanget veini. Ta ei tahtnud jätta oma sõiduautot tänavale kuna tundis muret selle ohutise eest. Istus rooli taha ja sõitis Tallinna maantee poole. Maanteel peatas teda politsei, kes tuvastas tema alkoholijoove. Kahetseb tehtut.

III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

1-11-13100 Mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis Marina Grišina otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – Grišina oli teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Grišina karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Grišina karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta oli varem (01.02.2011) karistatud rahatrahviga sõiduauto juhtimise eest joobeseisundis, mille pärast pani ta ikka toime uue samalaadse süüteo. Lähtudes ülaltoodust ning samuti Marina Grišina süü ulatusest – otsese tahtlusega toime pandud teise astme kuriteo asjaoludest, õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada Grišinat edasiselt hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest, peab kohus vajalikuks karistada teda vangistusega alla selle keskmist määra. Võttes arvesse seda, et Grišina ülalpidamisel on haige alaealine laps ning seda, et ta on varem kohtulikult karistamata, peab kohus võimalikuks kohaldada Grišina suhtes KarS § 73 lg 1 sätted ning mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Grišina ei pane toime katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Samas on kohus seisukohal, et selleks, et aidata Grišinal, kes on 2010-2011 jooksul karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest viiel korral, paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida (samuti võttes arvesse seda, et ta oli varemgi karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest) on vaja kohaldada tema suhtes ka KarS §50 lg 1 p 1 sätteid ning mõistab Grišinale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Lisakaristuse kehtivuse alguse määramisel võtab kohus arvesse Grišina poolt viimases sõnas öeldut, et tal on haige laps, kellega on vaja sõita operatsioonile 2012.veebruaaris, millega seoses tal on äärmiselt vaja kehtivat juhiluba 2012.märtsini. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.