lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-627/84

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.03.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-627/84
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-627/30Tallinna Ringkonnakohus29.03.20101-09-627/59Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.04.2011

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-06-3213/33Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.09.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2012, Tallinn

Kriminaalasja number

1-09-627

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Irina Leetberg

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

21. veebruar 2012, Tallinn

Apelleeritud kohtuotsus

Sergei Bindese (Bindes) süüdistuses KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi Harju Maakohtu 12. aprilli 2011 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Sergei Bindes, kaitsja adv Vladimir Sadekov

Prokurör

Dmitri Teplõhh Sergei Bindes, isikukood 34903110229, elukoht: xxxxx; EV kodanik, emakeel vene keel, kõrgharidusega, töökoht xxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Leelo Viil

Kriminaalasi

Süüdistatav Kaitsja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 12. aprilli 2011 otsus kriminaalasjas nr 1-09-627 muutmata ja Sergei Bindese apellatsioon rahuldamata.
2.Välja mõista Sergei Bindeselt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 652,80 (kuussada viiskümmend kaks ja 80 senti) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Sergei Bindes“, 1-09-627, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 21. märtsil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 12. aprilli 2011 otsusega mõisteti S. Bindes üldmenetluses süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja karistati rahalise karistusega 40 miinimumpäevamäära suuruses summas, s.o 128 eurot. KarS § 73 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Bindes ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu, katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.04.2011. AS Kuld ja Hõbe tsiviilhagi summas 1 182 051 krooni jäeti Pankrotiseaduse § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskuludena mõisteti S. Bindeselt välja riigituludesse sundraha 417,03 eurot.
2.S. Bindesele oli esitatud süüdistus selles, et tema olles ajavahemikul 26.05.1997 – 27.01.2004 AS Kuld ja Hõbe (registrikood 10325105, registreeritud alates 01.01.1994 käibemaksukohustuslaseks, varasema nimega AS Sangla Ärikeskus) juhatuse ainuliige ja äriühingu juhatuse liikmena oli äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 alusel vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ning raamatupidamisandmete õigsuse eest. Samuti oli ta kuni 01.07.2002 kehtinud maksukorraldusseaduse § 12 lg 1 alusel vastutav äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide säilitamise ning maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest. Kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg 1 ja § 20 lg 1 sätestatu alusel vastutav AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest, jättis tahtlikult täitmata eelpool välja toodud, tema kui äriühingu juhatuse liikme, kohustused tagada õige maksuarvestuse pidamine, maksudeklaratsioonides õigete maksusummade deklareerimine ja tasumine. Nimetatud kohustused jättis S. Bindes täitmata selleks, et ASil Kuld ja Hõbe oleks võimalik maksta seaduses ettenähtust vähem käibe- ja tulumaksu. Maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides ning sotsiaal- ja tulumaksudeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil pani S. Bindes toime järgnevalt: S. Bindes ise ning tema teadmisel ja korraldusel ka AS Kuld ja Hõbe raamatupidamist teostanud J. R kajastasid AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning mai 2000 ja juuli 2000 – september 2002 kohta maksuhaldurile esitatud käibemaksudeklaratsioonides 18% määraga maksustatavat käivet 2 099 886 krooni ning käibemaksu 377 979 krooni võrra tegelikust käibest ning sellelt tasumisele kuuluvast käibemaksust vähem. Selleks kajastasid nad AS Kuld ja Hõbe raamatupidamisarvestuses tegelikust vähem sularahas toimunud käivet. 2000 mai, juuli ja augusti käibedeklaratsioonid olid allkirjastatud S. Bindese enda poolt ning 2000 septembri kuni 2002 septembri käibedeklaratsioonid olid S. Bindese teadmisel ja korraldamisel koostatud ning allkirjastatud J. R poolt. AS Kuld ja Hõbe Tallinnas, aadressil Kullasepa 5 asuvas kaupluse „Karat“ ja Punane 16 asuva kaupluse „Tasmo“ tegelik sularaha eest toimunud müügikäive perioodil mai 2000 ning juuli 2000 kuni september 2002 erines raamatupidamisarvestuses kajastatud müügikäibest järgnevalt:

AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastatud sularahas toimunud müügi käive Karat Tasmo Kokku mai.00 juuli.00 aug.00 sept.00 okt.00 nov.00 dets.00 jaan.01 veebr.01 märts.01 apr.01 mai.01 juuni.01 juuli.01 aug.01 sept.01 okt.01 nov.01 dets.01 jaan.02 veebr.02 märts.02 apr.02 mai.02 juuni.02 juuli.02 aug.02 sept.02

KOKKU

12805 83738 20161

15691

15487

15524

38314 11735 24515 10500 23920 14154 17800 30221 27813 25882 475977

13398 15432 15432

16789

15697

10088 12373

17198

15093

13498 32486 27681 28220 343916

26203 99170 35593

26502

15556 24006 18950 24424 15997 16953 17800 18305 31220 14636

16903 50687 20387 41713 19459 39014 21769 31298 62707 55493 54102 819893

Tegelik AS Kuld ja Hõbe sularahas toimunud müügi käive Vahe Karat Tasmo Kokku 122810 91050 93353 176576 48475 124647 122170 40021 36325 64177 88892 67762 63874 86132 135466 67207 69544 56672 365837 59425 94714 70425 40878 96690 43835 63875 55699 35519 2482050

13398 15432 15432

16789

15697

10088 12373

17198

15093

13498 32486 27681 122032 437729

136208 106482 108786 180195 65264 125197 128804 48336 45782 73114 95595 76926 73195 95403 151163 75178 74908 66760 378210 68077 111912 79384 55971 104304 57332 96360 83380 157552 2919779

110005

73192 173263 38762 121062 113248 24330 26832 48690 79598 59973 55395 77098 119942 60542 64929 49857 327523 47690 70199 59925 16958 82536 26035 33653 27886 103450 2099886

Lisaks sellele on S. Bindes kajastanud raamatupidaja J. R kaasabil alusetult AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ning oktoober – november 2001 kohta esitatud käibemaksudeklaratsioonides sisendkäibemaksu tegelikust 7764 krooni võrra suuremana. Nimelt, ajavahemikul oktoober – november 2001 on AS Kuld ja Hõbe 18% määraga maksustavalt käibelt S. Bindese teadmisel ja korraldusel arvestatud tasumisele kuuluvast käibemaksust alusetult maha sisendkäibemaksu summas 7764 krooni arvete alusel, milles näidatud kaupu ja teenuseid ei ole äriühing oma ettevõtluses kasutanud: − OÜ Kiiu Metall arve 25.10.2001 summas 6300 krooni, sealhulgas käibemaks 961 krooni; − AS Glaskek ostu–müügileping 29.10.2001 alusel väljastatud arve summas 9971 krooni, sealhulgas käibemaks 1 521 krooni; − AS Arens–Mööbel arve 08.11.2001 summas 10574 krooni, sealhulgas käibemaks 1 613 krooni; − AS Ehituslux arve 29.11.2001 summas 4500 krooni, sealhulgas käibemaks 686 krooni; − OÜ Rapsak arve 23.11.2001 summas 14140 krooni, sealhulgas käibemaks 2157 krooni; − AS KR Kaubanduse arve 26.11.2001 summas 5411 krooni, sealhulgas käibemaks 826 krooni.

AS Kuld ja Hõbe käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 385 743 krooni järgmiselt: 28.06.2000 esitatud 2000 maikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes käibemaksu vähem summas 19801 krooni; 22.08.2000 esitatud 2000 juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes käibemaksu vähem summas 1316 krooni; 21.09.2000 esitatud 2000 augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes käibemaksu vähem summas 13 175 krooni; 18.10.2000 esitatud 2000 septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 31 187 krooni; 17.11.2000 esitatud 2000 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 6977 krooni; 27.12.2000 esitatud 2000 novembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 21 791 krooni; 29.01.2001 esitatud 2000 detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 20 385 krooni; 27.02.2001 esitatud 2001 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 4379 krooni; 28.03.2001 esitatud 2001 veebruarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 4830 krooni; 30.04.2001 esitatud 2001 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 8764 krooni; 22.05.2001 esitatud 2001 aprillikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 14 328 krooni; 22.06.2001 esitatud 2001 maikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 10 795 krooni; 27.07.2001 esitatud 2001 juunikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 9 971 krooni; 27.08.2001 esitatud 2001 juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 13 878 krooni; 28.09.2001 esitatud 2001 augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes käibemaksu vähem summas 21 590 krooni;

J. R kaasabil

29.10.2001 esitatud 2001 septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 10 897 krooni; 05.12.2001 esitatud 2001 oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 14 169 krooni; 04.01.2002 esitatud 2001 novembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 14 256 krooni; 31.01.2002 esitatud 2001 detsembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 58 954 krooni;

28.02.2002 esitatud 2002 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 8584 krooni; 01.04.2002 esitatud 2002 veebruarikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 12 636 krooni; 29.04.2002 esitatud 2002 märtsikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 10 787 krooni; 27.05.2002 esitatud 2002 aprillikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 3 052 krooni; 01.07.2002 esitatud 2002 maikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 14 856 krooni; 23.07.2002 esitatud 2002 juunikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 4686 krooni; 02.09.2002 esitatud 2002 juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 6058 krooni; 30.09.2002 esitatud 2002 augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 5 020 krooni; 25.11.2002 esitatud 2002 septembrikuu käibedeklaratsioonis deklareeris S. Bindes J. R kaasabil käibemaksu vähem summas 18 621 krooni. Sellise tegevusega rikkus S. Bindes kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p-des 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg-s 1 ja § 20 lg-s 1 sätestatud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise nõudeid. Samuti kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 tulenevat nõuet, mille kohaselt on tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamised lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava kauba tasumist tõendava dokumendi alusel juhul, kui kaup on soetatud teiselt registreeritud maksukohuslaselt ning oma ettevõtluse tarbeks. Samuti esitas S. Bindes eesmärgiga tasuda vähem makse maksuhaldurile valeandmeid AS Kuld ja Hõbe mai 2000 ning juuli 2000 kuni septembri 2002 tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides, jättes alusetult arvestamata, deklareerimata ja tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu kokku 756 308 krooni. 2000 mai, juuli ja augusti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid olid allkirjastatud S. Bindese enda poolt ning 2000 septembri kuni 2002 septembri tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid olid S. Bindese teadmisel ja korraldamisel koostatud ning allkirjastatud J. R poolt. Tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st 3 saab residendist juriidilise isiku ettevõtlusega seotud kuluna käsitada üksnes selliseid väljamakseid, mille kohta on maksumaksjal olemas raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. S. Bindes ise ning tema teadmisel ja korraldusel ka AS Kuld ja Hõbe raamatupidamist teostanud J. R jättis maksustamisperioodidel mai 2000 ning juuli 2000 – oktoober 2002 AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises ja maksudeklaratsioonides kajastamata müügikäivet summas 2 099 886 krooni. Nimetatud müügist saadud 2 099 886 krooni ei ole sisse makstud äriühingu arvelduskontole ega ka kassasse. Seega on AS Kuld ja Hõbe teinud 2 099 886 krooni ulatuses väljamakseid, mille kohta äriühingul puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid

ning mille otstarbe ja saaja kohta puudub ka muu teave, millest nähtuks selle summa kasutamine AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks. Kuivõrd eelöeldust lähtuvalt on 2 099 886 krooni ulatuses teostatud väljamaksete näol tegemist TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes ettevõtlusega mitte seotud kuluga, pidanuks sellelt arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 737 798 (2 099 886 x 26/74) krooni. Lisaks sellele on maksustamisperioodidel oktoober – november 2001 AS Kuld ja Hõbe teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni, soetades Hugo Ule alltoodud tabelis nimetatud arvete alusel tema korteri remondiks vajalikke kaupu. Maksustamisperiood

Müüja

Arve rekvisiidid

Summa

Maksja

Oktoober 2001.a Oktoober 2001.a November 2001.a November 2001.a

OÜ Kiiu Metall AS Glaskek Fie Neeme Reinjärv AS Arents-Mööbel

6 300 9 972 1 785 10 574

AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe

November 2001.a

AS Ehituslux

4 500

AS Kuld ja Hõbe

November 2001.a November 2001.a

OÜ Rapsak AS KR Kaubanduse

Nr 151, 25.10.2001 Nr 19742, 29.10.2001 Nr 38, 21.11.2001 Nr 410159, 08.11.2001 Nr 2174748, 29.11.2001 Nr 15001, 23.11.2001 Nr 109889, 26.11.2001

14 140 5 410

AS Kuld ja Hõbe AS Kuld ja Hõbe

Kokku

52 681

H. Ul puudub igasugune puutumus AS Kuld ja Hõbe majandustegevusega ning samuti puudub muu informatsioon, mis viitaks, et nende kaupade näol võiks tegemist olla AS Kuld ja Hõbe ettevõtluse tarbeks soetatuga. Seega on nimetatud 52 681 krooni ulatuses teostatud maksete osas tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga TuMS § 51 lg 2 p-de 4 ja 5 mõttes, millelt pidanuks arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu kokku summas 18 510 (52 681 x 26/74) krooni. Kokku on S. Bindes jätnud arvestamata, deklareerimata ning tasumata AS Kuld ja Hõbe ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt tulumaksu summas 756 308 krooni. AS Kuld ja Hõbe tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena jäi maksudena laekumata 756 308 krooni järgmiselt: 12.06.2000 esitatud 2000 maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 38 650 krooni; 08.08.2000 esitatud 2000 juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 2569 krooni; 09.08.2000 esitatud 2000 augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 25 716 krooni; 06.10.2000 esitatud 2000 septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 60 876 krooni; 10.11.2000 esitatud 2000 oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 13 619 krooni; 06.12.2000 esitatud 2000 novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 42 535 krooni;

09.01.2001 esitatud 2000 detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 39 790 krooni; 09.02.2001 esitatud 2001 jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 8 549 krooni; 09.03.2001 esitatud 2001 veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 9428 krooni; 10.04.2001 esitatud 2001 märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 17 107 krooni; 08.05.2001 esitatud 2001 aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 27 967 krooni; 08.06.2001 esitatud 2001 maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 21 072 krooni; 10.07.2001 esitatud 2001 juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 19 463 krooni; 07.08.2001 esitatud 2001 juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 27 089 krooni; 06.09.2001 esitatud 2001 augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 42 142 krooni; 08.10.2001 esitatud 2001 septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 21 271 krooni; 08.11.2001 esitatud 2001 oktoobrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 28 530 krooni; 10.12.2001 esitatud 2001 novembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 30 310 krooni; 10.01.2002 esitatud 2001 detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 115 076 krooni; 14.02.2002 esitatud 2002 jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 16 756 krooni; 07.03.2002 esitatud 2002 veebruarikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 24 665 krooni; 10.04.2002 esitatud 2002 märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 21 055 krooni; 08.05.2002 esitatud 2002 aprillikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 5 958 krooni; 10.06.2002 esitatud 2002 maikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 28 999 krooni; 09.07.2002 esitatud 2002 juunikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 9147 krooni; 09.08.2002 esitatud 2002 juulikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 11 824 krooni; 10.09.2002 esitatud 2002 augustikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 9 798 krooni;

10.10.2002 esitatud 2002 septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis jättis S. Bindes J. R kaasabil deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 36 347 krooni; Kirjeldatud käitumisega rikkus S. Bindes alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 51 lg 1, § 54 lg 2 ja lg 4 tulenevaid nõudeid maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, esitada maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks oma asukohajärgsele Maksuameti kohaliku asutusele maksudeklaratsioon §-s 51 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul ja kanda § 51 alusel maksmisele kuuluv tulumaks Maksuameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Seega on S. Bindes maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitanud maksuhaldurile AS Kuld ja Hõbe maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata kokku 1 142 051 krooni. Sellega pani S. Bindes toime KarS § 386 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimetatud tegu on olnud karistatav kogu teo toimepanemise aja vältel. Enne karistusseadustiku jõustumist 01.09.2002 oli S. Bindese poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav KrK § 1481 lg 2 ja 10 kohaselt. Samuti on süüdistuses kirjeldatud käitumine olnud karistatav ka peale teo toimepanemist kuni tänase päevani. Alates 15.03.2007, mil kaotas kehtivuse KarS § 386, on kõnealune tegu karistatav KarS § 3891 lg 1 kohaselt.

3.Maakohus leidis, et KarS §-s 386 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise objektiivne koosseis on S. Bindese käitumises tõendatud. S. Bindes on maksuhaldurile tahtlikult esitanud valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. Toimepandud kuriteod on vaadeldavad jätkuvate kuritegudena, mistõttu on õigustatud kuritegude tagajärjel toimepandud tegude tagajärjel tekitatud kahju summeerimine. Igakuine, pidev valeandmete esitamine viitab sellele, et teod on toime pandud ühtse tahtlusega. Kuna niisuguste tegude vahel esineb orgaaniline seos, st nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga - tahtlikult, moodustavad nad oma kogumis ühe kuriteo. Kohus asus seisukohale, et S. Bindes on maksude väärarvutuse toime pannud kavatsetult, varjates teadlikult maksuhalduri ees AS Kuld ja Hõbe müügitulu, eesmärgiga jätta erinevate maksuseaduste alusel vajalikud maksed tegemata ning muutes tegelikke müügiandmeid ja väljastades tegelikkusele mittevastavad müügiaruanded raamatupidajale, mille tulemusena ei kajastunud kõik müügitehingud AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises. Samal eesmärgil jättis S. Bindes sõlmimata töötajatega töölepingud ega kajastanud nende töötasu raamatupidamises, samuti ei pidanud kinni ega kandnud üle vajalikke makse. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav S. Bindes ja kaitsja V. Sadekov, kes paluvad süüdimõistev kohtuotsus täies ulatuses tühistada ja S. Bindes KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi õigeks mõista. Menetluskulud palub S. Bindes jätta riigi kanda.
5.Süüdistatava S. Bindese apellatsiooni motiivide kohaselt on kohtuotsus vastuoluline ja põhineb valdavas osas eeldustel, kohus on hinnanud tõendeid erapoolikult ja selektiivselt, jättes suure osa olulise tähendusega tõenditest arvestamata. Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid konkreetseid maksuõiguse norme ta rikkunud on, milles konkreetselt tema tegu seisneb ning millega on tuvastatud talle omistatud käitumises süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Apellatsiooni põhiväited on järgmised: - kohus on ajavahemikul, mis jäi kohtuotsuse kuulutamise ja apellatsioonitähtaja saabumise vahele, rikkunud tema kaitse- ja kaebeõigust sellega, et ei arvestanud tema 14.04.2011 taotlusega kaitsja määramiseks riigi kulul apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esindamiseks ringkonnakohtus, kuivõrd kliendileping AB-ga L. Olovjanišnikov nägi ette vandeadvokaat V. Sadekovi tegevuse kaitsjana üksnes esimese astme kohtu otsuseni. Saades kohtult riikliku kaitsja määramisest

keeldumise, puudub tal ülevaade, kas V. Sadekov koostab apellatsioonkaebust ning milline võiks olla selle sisu. - kohus jättis menetlusõigust rikkudes vastu võtmata asjas tähendust omavad tõendid, millised esitab apellant uuesti ringkonnakohtule. - kohus jättis vastamata apellandi pöördumisele tõendite lubatavuse ja nende kogumise protokolli kohta osas, mis väidetavalt on maksuhaldurile esitanud J.. R, kuna nende väljaandmiseks ta korraldust andnud ei ole. süüdistuse ja maakohtu versioon AS Kuld & Hõbe müügiaruandluse ning kaupluste müügikorraldusest on väär ja tõendamata ning see on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. - maakohus ei ole millegagi põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt tema poolt igapäevaselt esitatud päevaaruanded ja saatelehed J. Rni ei jõudnud. - AS Kuld & Hõbe käivet ei ole võimalik tuvastada kaupluste Karat ja Tasmo käibe alusel, kuna tegemist oli erinevate, seal oma kaupu müünud juriidiliste isikute käibega. - vihikud ei ole usaldusväärsed tõendid ning nende pidamise põhjused, sisu ja funktsioon on siiani ebaselged. Nende olemasolust apellant teadlik ei olnud ja nende alusel ei ole AS Kuld & Hõbe müügiarvestust toimunud. - kuivõrd apellant esitas deklaratsioone maksuhaldurile kuni 2000 augustini, on apellandile omistatavad süüteod aegunud. - puutuvalt U. Uga seotud episoodi märgib apellant, et see on eraldiseisev tegu, mida ei saa käsitleda temale omistatavate tegudega ühtse teona, seetõttu puudub selles koosseisuline tunnus- suur kahju ja tegu on aegunud.

6.Kaitsja arvates on süüdimõistev otsus põhjendamata ning kuulub materiaal-ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele. Vaidlustatud osas rikkus kohtuotsus in dubio pro reo printsiipi, kuna kõrvaldamata on mõistlikud kahtlused, otsus on vastuoluline ja ebaselge. Kohus ei ole täpselt tuvastanud seost süüdistatava tegevuse ja saabunud tagajärgede vahel. Kaitsja apellatsiooni põhiväited on järgmised: - et kauplused Karat ja Tasmo ei kuulunud AS-le Kuld ja Hõbe (kuigi müüsid osaliselt selle firma kaupa), ei kajasta finantsaruanded seetõttu AS Kuld ja Hõbe käivet ning seega ei ole võimalik rääkida mingisugustest varjatud käivetest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti (rendilepinguid selle kohta, millised juriidilised isikud antud kaupluste ruume rentisid, kauplemislubasid, millised annaksid võimaluse teha järeldusi antud kaupluste kuuluvuse osas ega muid dokumente antud kauplustes müüdud kauba kuuluvuse osas), millised kinnitaksid kaupluste Karat ja Tasmo kuuluvust AS-le Kuld ja Hõbe. - ei ole selge miks kohus on otsuses leidnud, et ühes kaupluses võib tegutseda vaid üks firma. - süüdistatav S. Bindes esitas kohtule dokumendi, et kaup, mis varastati kauplusest Tasmo, kuulus firmale Bindes S and Co. Et Punane 16 tegutses mitu firmat, s.h ka AS Kuld ja Hõbe, ei saa mingil juhul väita, et kogu antud kaupluse müügikäive oleks pidanud kajastuma vaid AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises. - kaupluses Karat teisel korrusel müügil olnud maalid ja teised asjad olid võetud realiseerimiseks ega kuulunud AS-le Kuld ja Hõbe, samuti müüdi seal kaupa, mis kuulus teistele S. Bindesele kuuluvatele firmadele. Seega, ei saa väita, et kaupluse Karat (2 korrus) müügikäive oleks pidanud kajastuma vaid AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises. - ümber ei ole lükatud S. Bindese väide, et kauplused Karat ja Tasmo realiseerisid erinevate juriidiliste isikute kaupa, mistõttu pidi käive olema kajastatud ka erinevate juriidiliste isikute raamatupidamises. - prokuröri poolt esitatud tõendid ei selgita ega tõenda kui suur käibeosa müügikäibest kuulus AS-le Kuld ja Hõbe ja kui suur osa teistele firmadele. Et kaitsja esitas dokumendi, mis tõendas kauba päritolu kinnitavate saatelehtede vargust, ei saa teha meelevaldseid järeldusi, et need ei kajastanud kauba kuuluvust mitmele juriidilisele isikule. Süüdistuse poolt esitatud vihikuid ega käsikirjalisi

märkmeid ei ole võimalik käsitleda tõendina AS Kuld ja Hõbe reaalse käibe tõendamiseks, kuna nendes kajastati peale müügi ka muud kauba liikumist. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et antud vihikud oleksid olnud raamatupidamisannete ja aruandluse aluseks. - kuigi OÜ Amber Tree, Amber Rain, Amber Way Amber Room, Blackstar, Bindes S and Co ja Mailis Viktooria ei näidanud käivet kauplustes Karat või Tasmo, ei tähenda, et nad seal ei tegutsenud. Tõendada oleks saanud seda süüdistatava seletuse kohaselt raamatupidamise dokumentidega, mis aga osaliselt olid varastatud. - AS Kuld ja Hõbe reaalset käivet ei saa vihikute alusel tuvastada, kuna süüdistatav nende olemasolust ei teadnud, seda ei saa tuvastada ka käesoleval ajal, kuna ei ole teada, kas kõik andmed nendes vihikutes olid õigesti kajastatud ja seotud AS-ga Kuld ja Hõbe. Vihikute andmete alusel ei saa tuvastada ka kaupade kuuluvust erinevatele firmadele. - tõendatud ei ole, et aadressil Punane 16 kaupluses tegutses ainult AS Kuld ja Hõbe. - puutumuses H. U episoodiga eeldab antud koosseis suurele kahjule vastava summa maksudena laekumata jäämist. Tulenevalt teatisest oli kuriteo toimepanemise ajal suureks kahjuks 160 000 krooni, maksudena jäi antud juhul laekumata vaid 18 510 krooni. Seega kuulub S. Bindes temale esitatud süüdistuses KarS § 386 lg 1 järgi õigeks mõistmisele.

7.Ringkonnakohtu istungil loobus S. Bindes adv V. Sadekovi poolt esitatud apellatsioonist. Prokurör leidis, et süüdistatava apellatsioon ei anna alust seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. Palub jätta kohtuotsus muutmata ja S. Bindese apellatsioon rahuldamata. S. Bindes toetas enda apellatsiooni, palub süüdimõistev otsus tühistada ja ennast õigeks mõista. Süüdistatava kaitsja toetas S. Bindese apellatsiooni, leides, et S. Bindese süü ei ole usaldusväärselt tõendatud, kuivõrd vihikud ei ole õiguslikud raamatupidamisdokumendid. Kaitsja taotleb kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Ehkki kohtuotsuse (18-l lehel) lugemine võib olla aeganõudev, on kohtu seisukoha kujunemine otsuse lugejale jälgitav ja arusaadav. Maakohtu otsus ei põhine valdavas osas eeldustel nagu apellant ekslikult leiab, kohus on andnud hinnangu kõikidele asjas kogutud tõenditele ja neid analüüsides selgitanud, millistele tõenditele tuginedes on tuvastatud S. Bindese käitumises KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi esinev kuriteokoosseis. Asjaolu, kas apellant otsuses toodud põhjendustega nõustub või mitte, ei mõjuta kohtuotsuse motiveerituse küsimust. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida sedagi, et apellatsioonis korratakse peaaegu samu väiteid, mis on esitatud juba maakohtus ja millised on vaidlustatud otsusega ümber lükatud. Apellatsioonis esitatud väited ei lükka ümber maakohtu otsuse põhjendusi, need vaid kordavad apellandi varasemaid seisukohti.
9.Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad.

Kohtukolleegium leiab, et kohus on KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja põhjendanud, miks ta süüdistatava S. Bindese esitatud süüdistuses süüdi tunnistab. Kohtukolleegiumil puudub faktilistest asjaoludest tulenevalt alus kogutud tõendeid teisiti hinnata. Nõustudes täielikult maakohtu põhjendustega süüdistatava süü ja tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, ei pea kohtukolleegium vajalikuks neid oma otsuses korrata, vaid esitab oma seisukohad apellatsiooni väidete osas.

10.Milliseid maksuõiguse norme on S. Bindes rikkunud ja milles tema süütegu seisneb, nähtub nii süüdistusest kui kohtuotsusest. Vaidlust ei ole selles, et S. Bindes oli 26.05.1997 - 27.01.2004 AS-i Kuld ja Hõbe, varasema nimega AS Sangla Ärikeskus (registrikood 10325105, registreeritud alates 01.01.1994 käibemaksukohustuslaseks,) juhatuse ainuliige ja äriühingu juhatuse liikmena oli ta äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 alusel vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ning raamatupidamisandmete õigsuse eest. Samuti oli ta kuni 01.07.2002 kehtinud maksukorraldusseaduse § 12 lg 1 alusel vastutav äriühingu tegevuse arvestuse, dokumentide säilitamise ning maksuhaldurile maksudeklaratsioonide esitamise eest. Kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse § 10 p 1, 2, 3, 4 ning alates 01.01.2002 kuni 01.05.2004 kehtinud käibemaksuseaduse § 11 lg 1 ja § 20 lg 1 sätestatu alusel oli ta vastutav AS-i Kuld ja Hõbe ettevõtluse tulemusena tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise, käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Tuvastatud on, et ülalnimetatud äriühingu juhatuse liikme kohustused - õige maksuarvestuse pidamise, käibemaksu-, sotsiaal- ja tulumaksudeklaratsioonides õigete maksusummade deklareerimise ja tasumise tagamise jättis S. Bindes tahtlikult täitmata selleks, et AS-il Kuld ja Hõbe oleks võimalik maksta seaduses ettenähtust vähem käibe- ja tulumaksu ning mille tagajärjel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni. Igakuine, pidev valeandmete esitamine viitab sellele, et teod on toime pandud ühtse tahtlusega, orgaaniliselt seotud ja suunatud sama objekti vastu, põhjustades ühtse kuritegeliku tagajärje. Maakohtu seisukoht, et S. Bindese teod moodustavad kogumis ühe kuriteo ja on toime pandud sama süüvormiga - tahtlikult, on õige. Samuti on maakohus tuvastanud ja otsuses põhjendanud S. Bindesele inkrimineeritava süüteoskoosseisu subjektiivsete tunnuste esinemise. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi tahtlust kõigi süüteo objektiivse koosseisu asjaolude osas. Kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, on süüteokoosseis täidetud. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et S. Bindes varjas teadlikult maksuhalduri ees AS-i Kuld ja Hõbe müügitulu, eesmärgiga jätta erinevate maksuseaduste alusel vajalikud maksed tegemata. Muutes 2000 mai, juuli ja augusti ning ajavahemikul 2000 september kuni 2002 septembrini AS-i Kuld ja Hõbe tegelikke müügiandmeid, jäid osad müügitehingud S. Bindese tegevuse tagajärjel raamatupidaja J. Rle esitamata ja AS-i Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastamata. Kohtukolleegium nõustub, et selline äriühingu juhatuse ainuliikme tegevus viitab kavatsusele jätta tasumata ka vajalikud maksud konkreetses maksuseaduses ettenähtud suuruses.
11.Kohtuistungil uuritud tõenditega (eelkõige Kullassepa 5 II korrusel asuva kaupluse Karat kui ka Punane 16 asuva kaupluse Tasmo majandustehingute kajastamine raamatupidamises) on leidnud tuvastamist, et AS-i Kuld ja Hõbe tegevus toimus just nimelt eeltoodud aadressidel. Makseterminalid asusid erinevatel aadressidel: kassa 001 kuulus AS-ile Kuld ja Hõbe, aadressil Kullassepa 5, käive on kajastatud pearaamatus 100% ulatuses ja kassa 003 kuulus AS-ile Kuld ja Hõbe, aadressil Punane 16 käive on kajastatud pearaamatus 100% ulatuses. Mõlema makseterminali kaudu tasutud summad laekusid AS-i Kuld ja Hõbe SEB arveldusarvele ja on kajastatud AS-i Kuld ja Hõbe pearaamatus

müügituluna 100% ulatuses. (II kd, lk 43-107). Apellandi väidet, et AS Kuld ja Hõbe asus üksnes aadressil Kullassepa 5 kaupluses Karat ning kaupluses Tasmo aadressil Punane 16 tegutses ettevõte Bindes S & KO ei kinnita aga ükski kohtuistungil hinnatud tõend. Nimelt nähtub AS Kuld ja Hõbe kassaraamatust, et süüdistuses kajastatud kuudel kajastas AS Kuld ja Hõbe oma raamatupidamises ja kaardimaksete aruandluses (VISA kaustad) kaupade müüki kahes kaupluses, mis on tähistatud tähistega K5 ja P16. Tunnistaja J. R ütlustega on tõendatud, et tähis K5 tähendab kauplust Kullassepa 5 ja P16 tähendab kauplust Punane 16 ja raamatupidamises eristatigi käivet kaupluste lõikes. Ühegi teise tähisega ehk teisel aadressil asuva kaupluse realisatsioonikäivet maakohus AS-i Kuld ja Hõbe raamatupidamisarvestusest ei tuvastanud.

12.Apellandi väited, et tema ei olnud vihikute pidamisest teadlik ja kauplustest Tasmo ja Karat võetuse käigus saadud vihikuid (I kd, lk 159, 161) ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks süüdistuse märgitud ajal AS-i Kuld ja Hõbe müügikäibe tuvastamisel, ei põhine asjas kogutud tõenditele, on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Nii on tunnistajad I. Jermolina, J. Migunova ja I. Dranitsyna oma ütlustega kohtuistungil kinnitanud, et nendes vihikutes kajastasid kaupluste Karat ja Tasmo müüjad päevade lõikes iga ehte müügi eraldi (kaubakood, kaal, müügihind, sularahas või sularahata müük) grupeeritud jaotusega (kuld, hõbe muu). Lisaks märgiti müüja poolt päeva kassaaruandesse/vahearuandesse kassa algsaldo, päeva läbimüük sularahas, kaartidega, väljaminekud (inkassatsioon, palga väljamaksed). Tunnistajate kinnitusel peeti vihikuid juba enne nende tööle asumist ja sellist töökorraldust S. Bindese äriühingule kuuluvates kauplustes kinnitas ka tunnistaja J. R. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et ära võetud vihikuid, mis kajastavad AS-i Kuld ja Hõbe müügikäivet, võib kasutada tõenditena KrMS § 63 lg 2 mõttes. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-39-04 avaldatud põhimõtetega, mille kohaselt saab maksumaksjalt ära võetud vihikuid, hoolimata raamatupidamise eeskirjade eiramisest, põhimõtteliselt vaadelda maksumaksja raamatupidamisena.
13.Ülalnimetatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et 1.06.2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 3 alusel võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Vastavalt MKS §-le 94 on maksuhalduril õigus määrata maksusumma hindamise teel, kusjuures maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada (lg 1) ja hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid (lg 2). Nimetatud lahendis (p. 9) asus Riigikohus seisukohale, et äriühingult ära võetud vihikuid on põhimõtteliselt võimalik vaadelda maksumaksja raamatupidamisena, sest sisaldavad olulisi märkmeid osaühingu tulude ja kulude kohta.
14.Võrreldes käesolevas asjas vihikute põhjal tuvastatud sularahaga ja kaardimaksetega toimunud käivet käibega, mis on leidnud kajastamist AS-i Kuld ja Hõbe kassaraamatus ja pearaamatus, on selgelt tuvastatav, et kassaraamatus oli kaupluste Karat ja Tasmo müügikäivet kajastatud tegelikust kokku 2 099 886 krooni võrra vähem. MKS § 56 lg-d 1 ja 2 kohustavad maksukohustuslast teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud, pidama maksuarvestust, esitama ja säilitama tõendeid. MKS § 58 paneb maksukohustuslasele kohustuse säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul. Kohtukolleegiumi arvates ei ole AS Kuld ja Hõbe maksumenetluses täitnud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt. Tõendatud on, et S. Bindes jättis täitmata TJIMA korraldused 10.12.2002 ning

15.01.2003 esitada AS-i Kuld ja Hõbe kaupluste kauplemisload, igapäevast realisatsiooni tõestavaid algdokumente, töötajate töögraafikuid, laoarvestuse ja kaupluste kaubaarvestuse algdokumente, samuti kõik äriühingu müügitehinguid tõendavad dokumendid perioodi 1998 - oktoober 2002 kohta. 24.01.2003 avalduses Tallinna Politseiprefektuurile ei ole S. Bindes aga AS-i Kuld ja Hõbe müügidokumendite vargusest teatanud, 18.03.2003 avalduse kohaselt varastati 24.01.2003 A. Bondarenko autost väidetavalt aga just need äriühingu sularaha realisatsiooni tõendavad algdokumendid, mida nõudis maksuhaldur. Eeltoodu alusel, kuigi seda asjaolu vaidlustatud ei ole, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga selles, kas dokumentide vargus füüsiliselt üldse toimus. Arusaamatuks jääb, miks ei esitanud AS Kuld ja Hõbe peale varguse episoodi kohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et ettevõte oleks näidanud üles hoolsa ettevõtte kohustust.

15.Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega ka selles, et AS Kuld ja Hõbe müügikäivet ei ole võimalik tuvastada kaupluste Karat ja Tasmo käibe alusel, kuna tegemist oli erinevate, nendes kauplustes oma kaupu müünud juriidiliste isikute käibega. Maakohus on õigesti tuvastanud, et raamatupidamises on kajastatud AS-i Kuld ja Hõbe käive kauplustest Tasmo ja Karat, samas ei ole S. Bindes oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule muid käibe jagamist tõendavaid dokumente, millest nähtuks, et AS Kuld ja Hõbe oleks süüdistuses märgitud ajal käibe realisatsiooni teiste äriühingutega (Amber Way OÜ, Blackstar OÜ, Amber Room OÜ, Amber Rain OÜ, Amber Tree OÜ, Bindes S & Ko OÜ, OÜ Mailis-Viktoria) jaganud. Samuti ei tulene bilansivälise vara olemasolu AS-i Kuld ja Hõbe 2000 ja 2001 majandusaastate aruannetest (1 kd tl 201 – 220).
16.Kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 ja lg 6 kohaselt on tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamised lubatud üksnes käibemaksuseaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastava kauba tasumist tõendava dokumendi alusel juhul, kui kaup on soetatud teiselt registreeritud maksukohuslaselt ning oma ettevõtluse tarbeks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on S. Bindes raamatupidaja J. R kaasabil alusetult AS Kuld ja Hõbe raamatupidamises kajastanud ja oktoobernovember 2001 käibemaksudeklaratsioonides esitanud sisendkäibemaksu tegelikust 7764 krooni võrra suuremana ja teinud maksustamisperioodil ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 52 681 krooni, soetades H. Ule erinevaid kaupu, millelt pidanuks arvestama, deklareerima ja tasuma tulumaksu summas 18 510 krooni. Et tegemist oli mööbli jm soetamisega U. Ule, kellel oli töösuhe mitte AS-ga Kuld ja Hõbe, vaid OÜ-ga Bindes S & KO (I kd, lk 168), on möönnud ise ka S. Bindes, kinnitades sellega ühtlasi ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellandi seisukohaga, et U. Uga seotud episood ei moodusta ühtset tegu maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides ning sotsiaal- ja tulumaksudeklaratsioonides teadvalt valeandmete esitamise mõttes maksukohustuse vähendamise eesmärgil.
17.Vastuseks S. Bindese kaitsja poolt apellatsioonikohtu istungil esitatud taotlusele kriminaalmenetluse lõpetamiseks kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega märgib kohtukolleegium järgmist. KrMK § 2742 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul käesoleva seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Süüdistatav kaitsja taotlust ei toeta, vaidleb sellele sisuliselt ka vastu, leides, et talle süüks arvatud tegusid ta toime pannud ei ole. Et kohtukolleegium nõustub kohtu poolt tuvastatuga selles, et S. Bindese poolt toimepandud teod on vaadeldavad jätkuvate kuritegudena, puudub seadusest tulenev alus kohaldada nendele süütegudele ka KarS § 81 lg 1 p 1 kohaselt süüteo aegumist. KarS § 81 lg 4 järgi arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest, s.o süüdistuse kohaselt AS-i Kuld ja Hõbe käibedeklaratsioonides 25.11.2002 S. Bindese poolt ja J. R kaasabil 2002 septembrikuu eest käibemaksu esitamine 18 621 krooni

väiksemas summas. Seega möödub kümme aastat S. Bindese poolt toime pandud esimese astme kuriteo toimepanemisest alles 25.11.2012 ja S. Bindesele inkrimineeritavad teod ei ole aegunud. Täiendavalt leiab kohtukolleegium, et taotluses esitatud viited mitmetele EIÕK lahenditele (Sulcas v. Leedu, Kulik v. Poola) ebamõistlikult pika menetlusaja kohta ei ole kohtukolleegiumi arvates käesolevas asjas kohalduvad ega ammugi mitte võrreldavad. Käesolevas asjas alustati menetlust 6.11.2006, S. Bindes allutati menetlusele ja kahtlustus esitati talle 2007 veebruaris ning asi saadeti menetlemiseks kohtusse 2009 aastal. Seega viidi keerulise maksuasja menetlus, arvestades, et kuritegu pandi toime 2 aasta jooksul, läbi suhteliselt kiiresti. Maakohus on juba S. Bindesele karistuse mõistmisel ja karistusliigi valikul arvestanud asjaoluga, et süüdistuses käsitletud kuritegude periood jäi ajavahemikku 1999-2001 ja et S. Bindes ei ole alates menetluse alustamisest uusi õiguserikkumisi toime pannud, pidanud võimalikuks karistada teda rahalise karistusega sanktsiooni miinimumi lähedaselt, jättes mõistetud rahalise karistuse KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. Seega ei ole menetlusaeg käesolevas asjas olnud ebamõistlikult pikk ja kaitsja taotluse rahuldamiseks esitatud asjaoludel kohtukolleegiumi arvates alus puudub.

18.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja hüvitamise kulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustab kaitsja tasu apellatsioonimenetluses kokku 652,80 eurot, millest õigusdokumentide koostamiseks kulus kaitsjal 1,5 h, tutvumiseks mahuka toimiku materjalidega 3 h, ettevalmistuseks kohtuvaidlusteks 1,5 h ja esinemiseks kohtuistungil 2,5 h. Et kriminaalmenetluse esemeks on majandusalane süütegu, kuulub RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra p 5 alusel kohaldamisele erikoefitsent 2,0. Taotletavale summale lisandub käibemaks. Kohtukolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Bindes ja tema kaitsja maakohtus, kelle apellatsioonist süüdistatav ringkonnakohtus loobus. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Ringkonnakohus määras S. Bindesele uue kaitsja apellatsioonimenetluses. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. Kohtukolleegiumi arvates on kaitsja taotluses esitatud tasu suurus apellatsioonimenetluses mõistlik ja põhjendatud, arvestades asjaoluga, et tegemist on mahuka majandusalase süüteoga, mille materjalid on koondatud kaheksasse kohtutoimikusse ning mille läbitöötamiseks kulutatud aega vastab taotluses toodud ajale. Kaitsja on koostanud lisaks taotluse menetluse lõpetamiseks. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahendi, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2012 otsusega esitatud apellatsiooni rahuldamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jäi apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda.
19.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
12.aprilli 2011 otsus S. Bindese suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Urmas Reinola

Pavel Gontšarov

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.