Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

EDASIKAEBAMISE KORD

Võlgnik või võlausaldajad võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2.3 Andmed jaotiste alusel teostatud väljamaksete kohta Jaotisi välja makstud ei ole. 2.4 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. 2.5 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikul puudus pankrotivara, teistelt isikutelt raha saada ei ole. 2.6 Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel juhindunud seadusest ja võlausaldajate huvidest. 2.7 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II järgu võlausaldajate nõudeid tunnustati summas 130 974, 89 eurot ning väljamakseid tehtud ei ole Võlausaldaja

Tunnustatud nõue EEK Eesti Vabariik (Maksu- 2ja009 404, 00 Tolliameti kaudu) AS Eesti Väärtpaberikeskus 1 919, 00

P. H.

Tunnustatud nõue EUR 128 424, 32

Jaotise %

122, 65

0, 09

37 988, 76

2 427, 92

1, 85

2 049 311, 76

130 974, 89

100, 00

98, 05

2.8 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Ajutise haldur leidis, et AS Kuld ja Hõbe endine juhatuse liige S. B. võib olla süüdi maksejõuetuse tekitamises. Sellega seoses esitas Viru Maakohus 23.10.2006 prokuratuuri kuriteoteate, milles palus algatada kriminaalmenetlus S. B.e suhtes. Avalduse esitamise aluseks oli maksu- ja tolliameti läbiviidud revisjon, mille tulemusel tehti AS-le Kuld ja Hõbe juurdemääramine riigile tasumata jäetud maksunõuete osas. Kriminaalasja raames esitas haldur S. B.e vastu tsiviilhagi summas 1 311 945 krooni. 20.02.2008 kuulutati välja S. B.e pankrot. Haldur esitas pankrotimenetluses tsiviilhagi nõude ulatuses tingimusliku nõude. Nõudele vaidles vastu võlgnik ja võlausaldaja ning nõuet S. B.e pankrotimenetluses ei tunnustatud. Haldur ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks kuna nõue oli niikuinii tingimuslik ning oleks olnud sissenõutav juhul, kui S. B. oleks kriminaalmenetluses süüdi mõistetud. Lisaks sellele oli tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames juba esitatud. Kriminaalasja menetlemisel Harju Maakohtus osales haldur kolmel istungil tsiviilhageja esindajana ning esitas kohtule tsiviilhagi S. B.e vastu. Harju Maakohtu 12.02.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-627 mõisteti S. B. õigeks ja AS Kuld ja Hõbe tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. S. B. vaidles hagile vastu põhjendusega, et tema pankrotimenetluses on nõue tunnustamata. Seejärel esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu haldurile teadaolevalt tingimusliku nõude S. B.e vastu, sest esitatud süüdistus põhines ainult maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel ja tegeliku müügikäibe varjamises. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni nii prokuratuur kui ka tsiviilhageja esindajana haldur. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2010 määrusega tühistati Harju Maakohtu 12.02.2010 otsus täies ulatuses ning kriminaalasi saadeti Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Haldur jäi tsiviilhagi rahuldamise nõude juurde. 12.04.2011 tegi Harju Maakohus antud asjas uue otsuse, millega S. B. tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1 järgi). AS Kuld ja Hõbe tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. S. B. esitas Harju maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu 12.04.2011 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 27.07.2012. Haldur on seisukohal, et tsiviilhagi esitamine tsiviilkohtumenetluses pikendaks veel pankrotimenetlust ning positiivseks tulemuseks perspektiiv puudub. Haldur peab tõenäoliseks, et nõude esitamine loetakse aegunuks või ei mõisteta seda välja. Samuti nõuaks see täiendavaid rahalisi vahendeid, mistõttu leiab haldur, et võlausaldaja (Maksu- ja Tolliamet) võib tsiviilhagi 3 (5)

esitada ka iseseisvalt kui seda vajalikuks peab ning Maksu- ja Tolliameti esitatud nõuet võidakse tunnustada S. B.e pankrotimenetluses või on võimalik nõue esitada jätkuvalt võlgniku vastu pärast tema isikliku pankrotimenetluse lõppemist. Eeltoodust tulenevalt ei pea haldur mõistlikuks võlausaldajatel täiendavate vahendite tasumist pankrotimenetluse läbiviimiseks. 2.9 Pankrotimenetluse kulud Kohtukulud puuduvad. Halduri kulutused kriminaalasja menetluse raames on esitatud eespool (vt määruse p 2.1). 2.10 Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on halduri arvates AS Kuld ja Hõbe endise juhatuse liikme S. B.e poolt või tema juhtimisel teostatud tehingud ja toimingud, mille käigus esitati Maksu- ja Tolliametile valeandmeid ning Maksu- ja Tolliameti poolt koostati maksuotsus perioodi 1998 –oktoober 2002 kohta. Enne maksuotsuse jõustumist müüs S. B. aktsionärina oma aktsiad G. L. ja muutis äriühingu juriidilist aadressi. Uus juhatuse liige oli selgelt „tankisti“ teenust osutav isik. Seega pankroti väljakuulutamise ajal oli ühing juba alaliselt maksejõuetu ning tegevust polnud seal toimunud paari eelneva aasta jooksul. Haldur on seisukohal et AS Kuld ja Hõbe pankrotimenetlus tuleb lõpetada ning äriühing äriregistrist kustutada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4 (5)

Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning võttes aluseks PankS § 66 lg 1, kinnitab kohus pankrotihalduri kulutused kokku summas 1 776, 54 eurot, millest välja on maksmata 1 316, 41 eurot.

Kohtunik Evi Kool

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.