Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-4859

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Inno Nurmiku kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebus Tartu Maakohtu 5. märtsi 2012 määrusele.

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu Inno Nurmiku kaitsja advokaat Andres Veski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõisteti Inno Nurmik süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati 8 aasta ja 3 kuu vangistusega; KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistati 4 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa (213 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 3 kuud ja 16 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamise päevast, s.o 14.10.2007. I. Nurmiku karistusaja algus 14.10.2007 ja lõpp 29.04.2016.

Tartu Maakohtu 05.03.2012 määrusega jäeti Inno Nurmik Harju Maakohtu 26.06.2008 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole käesoleval ajal põhjendatud I. Nurmiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega. Määruse põhjenduste järgi välistavad I. Nurmiku korduvad kriminaalkaristused ja katseajal uue esimese astme kuriteo toimepanemine ning vanglas süstemaatiliselt toimepandud distsipliinirikkumised käesoleval ajal tema ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. Alles viimase aasta jooksul ei ole I. Nurmikut vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatud asjaolud kogumis näitavad tõsist probleemi distsipliinile allumises vabaduses ja ka vangla tingimustes oma elu korraldamiseks seaduskuulekal viisil. Maakohus leidis, et võttes arvesse veel I. Nurmiku poolt toime pandud kuritegude iseloomu ning kandmata karistuse suurt osa, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla enneaegseks ja põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud. Maakohus asus seisukohale, et seni ilmnenud positiivsetest protsessidest jääb tänase päeva seisuga väheks, et põhjendada I. Nurmiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elukoht ja töötamise võimalused olid tal olemas ka enne viimase, raske kuriteo toimepanemist ja ei ole hoidnud teda seaduskuulekal eluteel. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I. Nurmiku kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada I. Nurmik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on küll tõsi, et kuriteo, mille eest I. Nurmik karistust kannab, pani ta toime katseajal, mis iseenesest võib viidata asjaolule nagu oleks I. Nurmikul tõsiseid probleeme distsipliinile allumisega vabaduses, kuid arvestamata ei saa jätta seda, et I. Nurmik kannab reaalset vangistust esimest korda. Istungil selgitati välja, milline on olnud reaalse vangistuse mõju I. Nurmiku arusaamisele toimepandud kuriteost, selle raskusest, aga ka vabaduses viibides seadusekuuleka käitumise vajadusest, mis viitab otseselt sellele, et karistus (esimene reaalne vangistus) on sisuliselt oma eesmärgi täitnud. Maakohus on jätnud arvestamata need positiivsed asjaolud, mis õigustaksid I. Nurmiku ennetähtaegset vabastamist. I. Nurmikul on alaealine laps, kellel puudub ema hoolitsus ja kes on I. Nurmiku ema ehk siis oma vanaema hooldada. Arvestamata on jäänud ka I. Nurmiku positiivne käitumine vanglas, tema osavõtt erinevate programmide läbimisest, osalemine tööhõives. Nii vangla kui ka kriminaalhooldusosakond toetasid I. Nurmiku vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et kui karistusasutus (vangistatud isiku suhtes kõige objektiivsema info ja arvamuse andnud asutus) ja järelevalveasutus leiavad üksmeelselt, et isiku on võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabastada ja ta võib elada vabaduses, puudub kohtul alus jätta see isik vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. I. Nurmiku eelnev elukäik, millele on maakohus vangistusest ennetähtaegse vabastamisest keeldumise otsustamisel tuginenud, ei ole antud juhul asjaolu, mis kaalub üles tema arusaamise oma teo õigusvastasusest, kahetsuse toimunu üle ja valmisoleku edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused