1-10-7299/70 - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.22.02.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 257, § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millest pöörati täitmisele 1 aasta vangistust ja tingimisi jäeti täitmisele pööramata 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust katseajaga 3 aastat. Väärteokorras on teda karistatud 22-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksei Poljanskit vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 28.01.2012.a kartseriga tätoveeringute tegemise eest. Vabanedes asub elama endisesse elukohta XXX. Kinnipeetavaga on korduvalt vesteldud osalemisest sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, mille läbimist A. Poljanski ei ole pidanud vajalikuks. Vabaduses võimalus tööle asuda tööle XXX. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 9300 euro. Karistusregistri andmetel on A. Poljanskit kahel korral väärteo korras karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 17%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Aleksei Poljanski ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Aleksei Poljanskil vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks korduv karistatus, varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; heastada kuritegudega tekitatud kahjud (vähemalt 30 eurot kuus), asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning osaleda sotsiaalabiprogrammis „Õige hetk“. Aleksei Poljanski seletas kohtuistungil, et antud hetkel on elus aeg, kus on aru saanud, et on valmis tagasi minema normaalsesse ühiskonda. On olnud vangis üle poole aja ja sellises jäigas vanglas esmakordselt, enne seda oli laager tüüpi vanglas. Esmakordselt sellises vanglas, mis tema jaoks šokk. Aasta tagasi juhtus, et tema naine varastati paljaks nii, nagu tema oli varem teinud teistele kannatanutele. See tõukas eneseanalüüsile ja elu mõtestamisele. Tajus enda peal seda mida olin teinud teistele. Suurema osa karistusest on viibinud seltskonnas, kellel karistused raskemate tegude eest. On järele mõelnud vanglas ja jõudis selleni, et ei taha enam vanglas viibida. Toetavad naine, laps ja lähedased. Tööandja hoiab veel töökohta. On kõik võimalused selleks, et alustada uuesti elu, on selleks soov olemas. On laps ja tõdemus sellest annab stiimuli elada vabaduses. Palub võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks, et saaks ennast rehabiliteerida. Kahetseb tõeliselt seda mida on toime pannud. Leiab, et on vajalik kogu materiaalne kahju kannatanutele hüvitada. 3 aasta jooksul on võimeline kõik hagid tasuma. Oma erialal palju ei teeni, aga tahab saada juhiloa ja selles valdkonnas teenida. Laps saab 3-aastaseks. Oli vabaduses kui laps sündis ja kahjuks ei suutnud hinnata sel hetkel mis on tähtsam. Distsiplinaarkaristuse sai jumalteenistuse takistamise eest. Asi oli nii, et tuli kirikusse koos teiste kinnipeetavatega ja läks mingil hetkel WC-sse, tagasi tulles oli möödunud mõni minut ja kõik hakkasid laulma. Küsis kõrvalseisja käest tasakesi, mida nad laulavad. Korrapidaja nägi seda ja seda peeti rikkumiseks. Selgub, et kirikus ei tohi kinnipeetavad omavahel suhelda, selles seisnes rikkumine. Ei olnud esimest korda kirikus. Sellist situatsiooni ei olnud varem olnud, et oleks teenistuse ajal WC-s käinud. Oli alati tähelepanelik olnud. Teine rikkumine oli sigarettide hoidmise eest. Tunnistan, et unustasin sigaretid, mis tal olid. Vangla riietusel ei ole taskuid ja kui tuli jalutuskäigult, siis ei olnud sigarette panna kuhugi, 6 sigaretti oli. Pani need kilekotti ja püksivärvli vahele. Kui läks tagasi jalutuskäigult, siis unustas nende olemasolu. Toimus läbiotsimine ja avastati suitsud. Kolmas distsiplinaarkaristus on tätoveeringute tegemise eest, mille eest karistati kartseriga. Kuritegu, milles süüdistatakse, mis puudutab relva, siis relv kuulus vennale ja oli temal keldris lahtivõetud kujul. Ta ei teadnud, et on töökorras. Tahtsin neist vabaneda, visata prügimäele. Sel hetkel teda kinni võetigi.

Ei tea öelda, kas talle on vaja sotsiaalprogramme, seda otsustavad spetsialistid. On ise ennast analüüsinud ja aru saanud kõike seda, mida sotsiaaltöötajad võivad öelda. Sotsiaaltöötajad on öelnud, et mulle ei ole vaja programme, aga ta on valmis neid läbima kui vaja. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksei Poljanski tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: teda on kriminaalkorras karistatud kolm korda ja ta on ka varem kandnud reaalset vanglakaristust, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud; · ta on varasemalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole tema suhtes olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal; · tal on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta ka range järelevalve tingimustes ei suuda distsipliinile alluda ning kuivõrd ennetähtaegse vabastamise üheks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest, siis tema vastavust nendele tingimustele peab näitama just käitumine vanglas karistuse kandmise ajal; · eelmise kriminaalhoolduse ajal rikkus korduvalt registreerimisnõuet ja ei olnud eriti koostööaltis, mis seab kahtluse alla kriminaalhoolduse eduka kulgemise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral; · riskide maandamiseks sotsiaalprogrammis Õige Hetk osalemist pole pidanud vajalikuks, kuigi temaga on sel teemal korduvalt vesteldud; vabaduses on küll tagatud elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht, kuid varasemalt pole need olnud sellisteks asjaoludeks, mis oleksid mõjutanud teda sel viisil, et ta oleks loobunud kuritegude toimepanemisest ning lisaks on ta kuritegusid toime pannud koos oma kasuvenna K.P. ; Seega prevaleerivad Aleksei Poljanski puhul negatiivsed asjaolud. Kaitsja leiab, et Aleksei Poljanski vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on nii formaalsed kui ka materiaalsed alused. Distsiplinaarkaristused on määratud küllaldase objektiivse aluse puudumisel. Kirikus kohatu käitumise korral piirdutakse tavaliselt vestlusega. Aleksei Poljanskil on tahe vabanemiseks ja tal on vabaduses tegevus. Ta on nõus võtma endale kohustusi ja neid täitma. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Aleksei Poljanski tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks tekkis KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 29.02.2012. a. Aleksei Poljanski tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on ka materiaalseid aluseid, elu- ja töökoha olemasolu. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on KarS § 76 lg 3 järgi oluline osa isikul endal, tema eluviisidel, käitumisel karistuse kandmise ajal ning nendel tagajärgedel, mis võivad kaasneda vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega.. Aleksei Poljanskit iseloomustab vaatamata tema noorele eale kuritegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Vargused korduvad. Varguste kõrval on õiguskorraga kaitstud muude erinevate õigushüvede vastu suunatud kuriteod. Aleksei Poljanski väitel ei ole varasem vangistus teda mõjutanud vabama režiimi tõttu. Karistuse kandmise ajal on Aleksei Poljanskil distsiplinaarkaristused, mis iseloomustavad tema käitumist karistusajal. Mitte millegagi ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht distsiplinaarkaristuse määramise subjektiivsetest asjaoludest. Distsiplinaarkaristuse aluseks olnud asjaoludest ja kinnipeetava kohtuistungil antud seletustest järeldab kohus, et