Kohtulahend

SÜÜDISTUS:

Samuti kihutas T.T M L võltsima 2005.a lõpus, 2006.a ja 2007.a kütteperioodil kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal viimase töökohas XX XXXX XXXX arve-kviitungeid küttepuude ostmise kohta M L ja rahvastikuregistri järgi tuvastamata isiku A R nimelt. Selleks lasi ta M Ll kanda enda ütluste järgi: - ajavahemikul november 2005.a kuni aprill 2006.a kuuele arve-kviitungile A R nime ja elukoha Märjamaa alev Kase talu, ostusummad ja kauba nimetuse „küttepuud“ ning - ajavahemikul oktoober 2006.a kuni mai 2007.a kaheksale arve-kviitungile andmed küttepuude ostmise kohtaXXX talust M L käest küttepuude müügitehingut teostamata. Nimetatud arve-kviitungid on fiktiivsed ehk sisult valed, kuna tegelikkuses T.T küttepuid XXX talust M L käest ei ostnud ning samuti ei ole toimunud tehingut T.T ja A R vahel. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega omandatakse õigus kajastada oma kulusid ja mille võltsimisega kahjustati dokumendi puutumatust. Seega arvestades asjaolu, et süüdistatava poolt toime pandud kihutamised ehk osavõtja teod neelduvad täideviijana toime pandud tegudes, pani T.T õiguste omandamiseks kohase dokumendi võltsimisega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.T selles, et tema töötades töölepingu nr 567 alusel alates 10.05.2006.a kuni kriminaalasja alustamise hetkeni köögitöölisena AS-s Taastusravikeskus Estonia ja saades nimetatud ettevõttest töötasu 3500 krooni kuus, oli samal ajavahemikul, so 02.09.2002.a kuni 28.05.2008.a töötuna arvel Tööturuameti Pärnumaa osakonnas ning taotles Sindi Linnavalitsuselt toimetulekutoetust. Selleks esitas T.T valeandmeid oma töötuse, sissetulekute ja küttepuude ostuks kulutatud summade kohta, saades Sindi Linnavalituselt ajavahemikul juuni 2006.a kuni aprill 2008.a alusetult oma tööle asumist ja saadavat töötasu varjates igakuist toimetulekutoetust kokku summas 35 315 krooni (2006.a 8960 krooni, 2007.a 18 939 krooni ja 2008.a 7416 krooni – vt lisa 2). Samuti esitas T.T toimetulekutoetuse taotlemisel Sindi Linnavalitusele valeandmeid küttepuude kulu kohta, kasutades selleks tegelikkusele mittevastavaid võltsitud dokumente. Nimetatud tegevuse tulemusena sai T.T ajavahemikul oktoober 2003.a kuni aprill 2006.a Sindi Linnavalitsuselt alusetult toimetulekutoetust võltsitud küttepuude kuludokumentide alusel 9629 krooni (2003.a 950 krooni, 2004.a 4015 krooni, 2005.a 3143 krooni, 2006. a 1521 krooni – vt lisa 3). Seega T.T, ametiasutusele valeandmete esitamisega tulu saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

T.T-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1, 3 sätteid ja määrati 18 (kaheksateist) kuulise katseaja. Katseaja algust arvati alates 16.03.2011.a.

APELLATSIOON:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6.2 Esitatud apellatsioonides taotleb apellant maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks viidata tõendite hindamise põhinõudele, mis kehtestab, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-177-05). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni kui ka kaitsja asjassepuutuvad väited. Siinjuures kolleegium märgib, et apellant ei ole apellatsioonis viidanud ühelegi tõendile, mille seaduslikkusele või usaldusväärsusele oleks kohus andnud süüdistatava arvamuse kohaselt ebaõige hinnangu. Samuti puuduvad viited kohtuliku uurimise puudulikkusele või ühekülgsusele. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemist. T.T on apellatsioonis märkinud, et kuna tal oli ahjuküttega korter ja kütet ta ka tegelikult ostis ja raha kulutas, pidi ta ka toimetulekutoetust saama. T.T-le süüdistuses etteheidetud tegude tegelikku toimepanemist pole apellant vaidlustanud. Tuvastamist on leidnud ja selles osas vaidlus ka puudub, et dokumentidele, millised T.T esitas kohalikule omavalitsusele, kanti süüdistatava poolt andmed, mis ei olnud sisult õiged, seega oli tegemist fiktiivsete dokumentidega. Võltsiti ka allkirju. T.T kirjutas vähemalt viiel korral U.K allkirja ja M.L kuuel korral A.R allkirja. Selleks puudus neil aga igasugune õigus. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et kõigi 31 arve- kviitungi ja 8 lepingu puhul oli tegemist majandustehingu toimumist kinnitavate tõenditega, mida muuhulgas kinnitab ka allkiri ja millised olid õiguste omandamiste alusteks. Seega on maakohtu poolt tuvastatud KarS § 344 lg 1 ettenähtud koosseis, dokumendi, mis oli kohane õiguse omandamiseks, võltsimine. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, millele viitas ka apellatsioonikohtus prokurör, et T.T on ise menetluse käigus kinnitanud ja seda pole ka vaidlustatud, et dokumentides kajastatud tehinguid ei toimunud. T.T apellatsioonis esitatu, et ta ikkagi ostis küttepuid, kuid selle kohta tal igasugused arve-kviitungid puuduvad, ei muuda võltsitud dokumente sisult õigeteks ega anna alust jõuda järeldusele, et kohalikule omavalitsusele esitati õigeid andmeid. Dokumentidel kajastatud andmed olid valed, väljamõeldud ja võltsitud ametlikud dokumendid esitas T.T kohalikule omavalitsusele toetuse saamise eesmärgil.

Seega on kohus seaduslikult tuvastanud T.T käitumises ka KarS § 280 lg 1 objektiivse ja ka subjektiivse koosseisu.

kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 139,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esimese astme kohtuotsuse T.T süüdimõistmise ja temale karistuse mõistmise osas muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad T.T süüdistusasjas määratud kaitsja Avo Pärmann’i tasu T.T kanda.

Pavel Gontšarov

Meelika Aava

Sten Lind

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.