Kohtulahend

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik H.L süüdistatakse selles, et tema soovides saada X Linnavalituselt toimetulekutoetust, kinnitas endal tekkinud kulu seoses küttepuude ostmisega, mille tõendamiseks võltsis oma elukohas X: - U.K nimelt kaheksa küttepuude ostu-müügilepingut ajavahemikul oktoober ja detsember 2003.a, jaanuar kuni mai ja september 2004.a; - U.K nimelt kümme ostuarvete kviitungit ajavahemikul oktoober 2004.a kuni mai 2005.a ning september ja oktoober 2005.a - seitse arve-kviitungit, millel puudus ettevõtja nimi ning müüja allkiri, ajavahemikul oktoober 2007.a kuni aprill 2008.a. Kirjutatud andmetest on sisult valed kirjeldus toimunud küttepuude müügi kohta, kuna tegelikkuses sellist tehingut H.L ja U.K vahel toimunud ei ole. Samuti kajastavad ilma ettevõtte nime ja allkirjata arve-kviitungid tegelikkusele mitte vastavalt küttepuude müüki. Lisaks on tõendamist leidnud H.L poolt U.K allkirja võltsimine. Samuti kihutas H.L K.I võltsima 2005.a lõpus, 2006.a ja 2007.a kütteperioodil kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal viimase töökohas AS-is X arvekviitungeid küttepuude ostmise kohta K.I ja rahvastikuregistri järgi tuvastamata isiku A.R nimelt. Selleks lasi ta K.I kanda enda ütluste järgi: - ajavahemikul november 2005.a kuni aprill 2006.a kuuele arve-kviitungile A.R nime ja elukoha x, ostusummad ja kauba nimetuse „küttepuud“ ning - ajavahemikul oktoober 2006.a kuni mai 2007.a kaheksale arve-kviitungile andmed küttepuude ostmise kohta X talust K.I käest küttepuude müügitehingut teostamata. Nimetatud arve-kviitungid on fiktiivsed ehk sisult valed, kuna tegelikkuses H.L küttepuid X talust K.I käest ei ostnud ning samuti ei ole toimunud tehingut H.L ja A.R vahel. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega omandatakse õigus kajastada oma kulusid ja mille võltsimisega kahjustati dokumendi puutumatust. Seega arvestades asjaolu, et süüdistatava poolt toime pandud kihutamised ehk osavõtja teod neelduvad täideviijana toime pandud tegudes, pani H.L õiguste omandamiseks kohase dokumendi võltsimisega toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse H.L selles, et tema töötades töölepingu nr x alusel alates 10.05.2006.a kuni kriminaalasja alustamise hetkeni köögitöölisena AS-s X ja saades nimetatud ettevõttest töötasu x krooni kuus, oli samal ajavahemikul, so 02.09.2002.a kuni 28.05.2008.a töötuna arvel Tööturuameti Pärnumaa osakonnas ning taotles X Linnavalitsuselt toimetulekutoetust. Selleks esitas H.L valeandmeid oma töötuse, sissetulekute ja küttepuude ostuks kulutatud summade kohta, saades X Linnavalituselt ajavahemikul juuni 2006.a kuni aprill 2008.a alusetult oma tööle asumist ja saadavat töötasu varjates igakuist

toimetulekutoetust kokku summas 35 315 krooni (2006.a 8960 krooni, 2007.a 18 939 krooni ja 2008.a 7416 krooni – vt lisa 2). Samuti esitas H.L toimetulekutoetuse taotlemisel X Linnavalitusele valeandmeid küttepuude kulu kohta, kasutades selleks järgmisi tegelikkusele mittevastavaid võltsitud dokumente: 20.10.2003.a otsuse aluseks olev 16.10.2003.a leping küttepuude müügi kohta /kd I tl 106/; 19.12.2003.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 115/; 19.01.2004.a otsuse aluseks oleva leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 167/; 23.02.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 163/; 22.03.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 158/; 20.04.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 154/; 21.05.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 150/; 20.09.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 134/; 20.10.2004.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 129/; 22.11.2004.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 124/; 22.12.2004.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I 120/; 20.01.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 226/; 18.02.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 219/; 17.03.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 214/; 19.04.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 209/; 19.09.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 188/; 20.10.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 181/; 21.11.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 177/; 19.12.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 172/; 19.01.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 231/; 20.02.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 237/; 20.03.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd II tl 4/; 24.04.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd II tl 8/.

Nimetatud tegevuse tulemusena sai H.L ajavahemikul oktoober 2003.a kuni aprill 2006.a X Linnavalitsuselt alusetult toimetulekutoetust võltsitud küttepuude kuludokumentide alusel 9629 krooni (2003.a 950 krooni, 2004.a 4015 krooni, 2005.a 3143 krooni, 2006. a 1521 krooni – vt lisa 3). Seega H.L, ametiasutusele valeandmete esitamisega tulu saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.I süüdistatakse selles, et tema H.L kihutamisel võltsis 2005.a lõpus, 2006.a ja 2007.a kütteperioodil kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal oma töökohas AS-is X arve-kviitungeid küttepuude ostmise kohta nii temalt kui rahvastikuregistri järgi tuvastamata isikult A.R. Selleks kandis K.I H.L ütluste järgi: - ajavahemikul november 2005.a kuni aprill 2006.a kuuele arve-kviitungile A.R nime ja elukoha x, ostusummad ja kauba nimetuse „küttepuud“ ning - ajavahemikul oktoober 2006.a kuni mai 2007.a kaheksale arve-kviitungile andmed küttepuude ostmise kohta x K.I käest küttepuude müügitehingut teostamata. Nimetatud arve-kviitungid on sisult valed, kuna tegelikkuses H.L küttepuid x talust K.I käest ei ostnud ning samuti ei ole toimunud tehingut H.L ja A.R vahel. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega omandatakse õigus kajastada oma kulusid ja mille võltsimisega kahjustati dokumendi puutumatust.

Seega K.I, õiguste omandamiseks kohase dokumendi võltsimisega, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele H.L süüdi tunnistada ja mõista talle liitkaristuseks üks aasta vangistust, milline jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel kaheksateist kuulise katseaja jooksu täitmisele pööramata, kui H.L ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Prokurör tegi ettepaneku K.I süüdi tunnistada ja karistada rahalise karistusega summas 287 €. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja A.A ütluste kohaselt töötas ta aastatel 2003 kuni 2008 X Linnavalitsuses sotsiaalnõunikuna. H.L on saanud nende aastate jooksul linnavalitsuselt riiklikku toimetulekutoestust. Toimetulekutoetus koosneb seadusega ettenähtud toimetulekupiirist ja eluasemekuludest ühe inimese kohta. H.L kinnitas, et ta ei oma mingit sissetulekut. 2008.a. aprillis sai linnavalitsus informatsiooni, et H.L omab töökohta. Talle sai selgitatud, et sissetuleku saamisel tuleb seda toetuste maksmisel arvestada. H.L tõi linnavalitsusse dokumendid, mõnel korral, kui tal väga kiire oli, täitis tunnistaja tema eest avalduse, kuid andmete õigsust kinnitas H.L alati oma allkirjaga. Tööturuameti tõendite (I kd tl 7, 10) kohaselt oli H.L töötuna arvel Tööturuameti Pärnumaa osakonnas 2.09.2002.a. – 27.09.2006.a. ja 28.09.2006.a. kuni 28.05.2008.a. ning ta sellel ajavahemikul töötutoetust ei saanud. AS X ja H.L vahel on alates 10.05.2006.a. sõlmitud tööleping (I kd tl 12) töötasuga x krooni kuus. Palgatõendite (I kd tl 13, 14) on H.L-ile välja makstud ajavahemikul jaanuar kuni mai 2008.a. töötasu 14 596,40 krooni ja ajavahemikul jaanuar kuni detsember 2007.a. 31 609 krooni. Maksu- ja Tolliameti teatise (I kd tl 26-27) kohaselt on alates 01.01.2006.a. kuni 31.05.2008.a. deklareeritud AS X töötasud H.L-ile. Nimekiri H.L-ile eraldatud toimetulekutoetustest ja otsused koos toetuse taotlemiseks esitatud dokumentidega (I kd tl 29-237, II kd tl 1-121). 10.01.2002.a kehtestas X Linnavolikogu oma määrusega nr x eluasemekulude arvestamise tingimused ja korra x linnas (II kd tl 129-131). Rahvastikuregistri väljatrüki (kd II tl 132-133) kohaselt A.R nimelist isikut registrisse kantud ei ole ja U.K nimeline isik elab x. Ekspertiisimääruse kohaselt on eksperdi käsutusse antud 39 küttepuude arvet, H.L, K.I ja U. K allkirjaproovid (II kd tl 217-218). Ekspertiisiakti (II kd tl 219-226) kohaselt on ekspert andnud arvamuse, et osa arveid on kirjutatud ja H.L ja K.I poolt, osa arveid tõenäoliselt H.L poolt ja osa arvete kohta ei saa öelda, kas allkirjad neil on

kirjutatud H.L poolt. Süüdistatav K.I andis kohtus ütlusi, et H.L pöördus tema poole viie kuni seitsme arvega. Ta ise ei osanud neid täita ja ta aitas H.L neid täita. Ta andis ka H.L-ile abina mõned puidust kaubaalused. Puid ta H.L-ile müünud ei ole. A.R nime ütles talle H.L. Arved kirjutas ta H.L-ile näidisteks. H.L ütles, et tal läheb neid arveid vaja X Linnavalitsusele esitamiseks toetuste saamiseks. Süüdistatava H.L ütluste kohaselt esitas ta X Linnavalitsusele toimetuleku toetuste saamiseks andmeid. Mõnel korral täitis taotlust ka A. A, kuid tema kirjutas avaldusele ise alla ja sellega kinnitas andmete õigsust. X Linnavalitsusele ta ei teatanud, et saab sissetulekut. Ühel korral ta küll avaldas, et käib poole kohaga tööl, kuid midagi täpsemalt ei rääkinud. Küttepuude arveid esitas seetõttu, et tal oli õigus see raha tagasi saada. Ta ostis korra või kaks aastas küttepuid, kuid arveid tuli esitada iga kuu. Küttepuude müüja arveid ei tahtnud anda ja seetõttu kirjutas ta ise arve iga kuu või lasi kirjutada. Kohtu seisukoht H.L-ile heidetakse ette dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimist. Samuti võltsimisele kihutamist ning ametiasutusele valeandmete esitamisega tulu saamist. K.I-le heidetakse ette dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimist. KarS § 344 lg 1 sisalduva süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond. Objektiivne süüteokoosseis seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokument on akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid. KarS § 280 lg 1 sisalduva süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik võim. Objektiivse koosseisu moodustab ametiasutusele valeandmete esitamine. Hinnates uuritud tõendeid kogumis loeb kohus tõendatuks, et H.L , soovides saada X Linnavalituselt toimetulekutoetust, kinnitas endal tekkinud kulu seoses küttepuude ostmisega, mille tõendamiseks võltsis oma elukohas X U.K nimelt kaheksa küttepuude ostumüügilepingut ajavahemikul oktoober ja detsember 2003.a, jaanuar kuni mai ja september 2004.a; U.K nimelt kümme ostuarvete kviitungit ajavahemikul oktoober 2004.a kuni mai 2005.a ning september ja oktoober 2005.a., seitse arve-kviitungit, millel puudus ettevõtja nimi ning müüja allkiri, ajavahemikul oktoober 2007.a kuni aprill 2008.a. H.L enda ütlustega leidis tõendamist, et kirjutatud andmetest on sisult valed kirjeldus toimunud küttepuude müügi kohta, kuna tegelikkuses sellist tehingut H.L ja U. K vahel toimunud ei ole. Samuti kajastavad ilma ettevõtte nime ja allkirjata arve-kviitungid tegelikkusele mitte vastavalt küttepuude müüki. Ostu-müügilepingute blanketi, mida H.L paljundas, tõi talle puude tegelik müüja, kelle nime ta aga ei tea. Arve-kviitungite blanketid ostis H.L raamatupoest. H.L ütluste kohaselt küttepuude müüja nime, U.K, ja aadressi, x, mõtles ta välja ja kirjutas omakäeliselt ostu-müügilepingutele ja arve-kviitungitele, sh viimastel võltsides ka allkirja.

Küttepuude maksumuse kirjutas H.L samuti omakäeliselt, olles eelnevalt välja arvutanud summa, mis tal küttepuude eest oleks õigus X Linnavalitsuselt saada. Tegelikkuses H.L kinnitas, et ta U. K-lt küttepuid ei ostnud ega tunne selle nimelist isikut. Eesti Vabariigi Rahvastikuregistri andmetel elab Eesti Vabariigis üks U.K nimeline isik, kes elab x ega pole x kunagi elanud. H.L kinnitas kohtuistungil, et allkirju arvetele kirjutasid tema tuttavad, keda ta ei suuda enam meenutada. Ostu-müügilepingud ja arve-kviitungid, mis olid täidetud U.K nimelt, esitas H.L 2003.a, 2004.a ja 2005.a ning tema enda poolt võltsitud arve-kviitungid, millel puudus ettevõtja nimi ning müüja allkiri ning mis kajastavad tegelikkuses mitte toimunud küttepuude müüki, esitas H.L 2007.a ja 2008.a kütteperioodi jooksul igakuiselt X Linnavalitsusele eesmärgiga saada X Linnavalitsuselt toimetulekutoetust, mille hulka kuulub ka küttepuude kompensatsioon. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud H.L poolt U. K allkirja võltsimine. Nimelt andis käekirjaekspertiisi teostanud ekspert arvamuse, et allkirjad U. K nimelt arve-kviitungitel tähistusega 1-3, 6 ja 10 ei ole kirjutanud U. K poolt vaid tõenäoliselt on need kirjutatud H.L poolt. Vastavalt X Linnavolikogu 10.01.2002.a määrusega nr x kehtestatud piirmääradele maksis X Linnavalitsus H.L-ile igakuiselt toimetulekutoetust, võttes aluseks H.L poolt esitatud küttepuude ostu tõendavad võltsitud dokumendid alljärgnevalt: - 20.10.2003.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu kuupäevaga 16.10.2003.a, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 357 krooni (I kd tl 104 ja 106); - 19.12.2003.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 600 krooni (I kd tl 113 ja 115; - 19.01.2004.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 600 krooni (I kd tl 165 ja 167); - 23.02.2004.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni /kd I tl 161 ja 163/; - 22.03.2004.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni (I kd tl 156 ja 158); - 20.04.2004.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 610 krooni (I kd tl 152 ja 154); - 21.05.2004.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 600 krooni (I kd tl 148 ja 150); - 20.09.2004.a otsuse aluseks oleva ostu-müügi lepingu, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 321 krooni (I kd tl 131 ja 134); - 20.10.2004.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 355 krooni (I kd tl 127 ja 129); - 22.11.2004.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 490 krooni (I kd tl 122 ja 124); - 22.12.2004.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 605 krooni (I kd tl 117 ja 120); - 20.01.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni (I kd tl 222 ja 226); - 18.02.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni (I kd tl 218 ja 219); - 17.03.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni (I kd tl 212 ja 214);

- 19.04.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni (I kd tl 207 ja 209); - 17.05.2005.a otsuse juurde lisatud arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 670 krooni (I kd tl 202 ja 203); - 19.09.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 325 krooni (I kd tl 185 ja 188); - 20.10.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki U. K poolt summas 355 krooni (I kd tl 180 ja 181); - 23.10.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 325 krooni (II kd tl 86 ja 89); - 19.11.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 355 krooni (II kd tl 91 ja 95); - 19.12.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 605 krooni (II kd tl 96 ja 100); - 21.01.2008.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 670 krooni (II kd tl 102 ja 105); - 18.02.2008.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 620 krooni (II kd tl 107 ja 110); - 14.03.2008.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 620 krooni (II kd tl 114 ja 115); - 25.04.2008.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki H.L-ile summas 610 krooni (II kd tl 119 ja 120). Samuti leidis kohtus tõendamist, et H.L kihutas K.I võltsima ja K.I võltsis H.L kihutamisel 2005.a lõpus, 2006.a ja 2007.a kütteperioodil kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata ajal viimase töökohas AS-is X arve-kviitungeid küttepuude ostmise kohta K.I ja rahvastikuregistri järgi tuvastamata isiku A. R nimelt. Selleks pöördus H.L K.I poole ja lasi K.I kanda enda ütluste järgi ajavahemikul november 2005.a kuni aprill 2006.a kuuele arve-kviitungile A. R nime ja elukoha x, ostusummad ja kauba nimetuse „küttepuud“ ning ajavahemikul oktoober 2006.a kuni mai 2007.a kaheksale arve-kviitungile andmed küttepuude ostmise kohta x talust K.I käest küttepuude müügitehingut teostamata. Kõigi eelloetletud dokumentide näol on tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega omandatakse õigus kajastada oma kulusid ja mille võltsimisega kahjustati dokumendi puutumatust, seega on need dokumentideks KarS § 344 lg 1 tähenduses. Nii H.L kui K.I ütlustega leidis kohtus tõendamist, et nimetatud arve-kviitungid on fiktiivsed ehk sisult valed, kuna tegelikkuses H.L küttepuid x talust K.I käest ei ostnud ning samuti ei ole toimunud tehingut H.L ja A.R vahel. K.I ütlustega kohtus leidis tõendamist, et H.L tuli tema juurde ja palus abi, ta oli täbaras olukorras, tahtis tööd, kütet ja abi arvete-saatelehtede vormistamisel. H.L ütles talle, et arvete peale tuleb kirjutada müüja nimeks A.R ja aadressi. K.I mäletab ka, et kirjutas vähemalt ühele arvele allkirja alla. H.L tahtis küttepuude ostu arveid, et toetust saada. K.I ütlustega on tõendatud, et x talust ei toimunud mingit küttepuude müümist H.L-ile . Need arved kirjutas ta H.L-ile, et viimane saaks linnavalitsusest toestust. H.L ja K.I ütluste ning rahvastikuregistri andmete kohaselt A.R nimelist isikut olemas ei ole. Käekirja ekspertiisiakti kohaselt allkirjad A. R nimelt arve-kviitungitel tähistustega 11, 12 ja 16-19 ja käsikirjalised tekstid „A.R, x, Küttepuud, 410, 490, 605, 620, 670“ arve-kviitungitel tähistusega 11, 12, 16-18 ja käsikirjalised tekstid „x“ arve-kviitungitel tähistusega 13-15 ja 22-26 ning allkirjad müüja nimelt arve-kviitungitel tähistusega 13-15 ja

22-26 on kirjutatud K.I poolt. x talu nimelt kirjutatud arve-kviitungid allkirjastas K.I enda allkirjaga, kuid kinnitas kohtuistungil, et tegelikult mingit ostu-müüki ei toimunud. Sama kinnitas kohtuistungil ka H.L. K.I , küttepuude müügitehingut teostamata, võltsis kuus arve-kviitungit A. R nimelt ja kaheksa arve-kviitungit enda nimelt küttepuude ostmise kohta x talust. Kohtuistungil K.I ütles, et ta teadis, et H.L esitab need arve-kviitungid X Linnavalitsusele toetuse saamiseks. Seega teadis K.I, et võltsitud dokumentidega H.L omandab õigusi – saab X Linnavalitsuselt toimetulekutoetust. Võltsitud arve-kviitungid esitas H.L 2005.a lõpus, 2006.a ja 2007.a kütteperioodi jooksul igakuiselt X Linnavalitsusele eesmärgiga saada toimetulekutoetust alljärgnevalt: - 21.11.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki A.R poolt summas 490 krooni (I kd tl 174 ja 177); - 19.12.2005.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki A.R poolt summas 605 krooni (I kd tl 170 ja 172); - 19.01.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki A.R poolt summas 670 krooni (I kd tl 228 ja 231); - 20.02.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki A.R poolt summas 620 krooni (I kd tl 233 ja 237); - 20.03.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki A.R poolt summas 620 krooni (II kd tl 1 ja 4); - 24.04.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki A.R poolt summas 410 krooni (II kd tl 6 ja 8); - 19.10.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 325 krooni (II kd tl 31 ja 35); - 17.11.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 355 krooni (II kd tl 36 ja 40); - 15.12.2006.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 490 krooni (II kd tl 41 ja 44); - 18.01.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 605 krooni (II kd tl 46 ja 49); - 22.02.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 670 krooni (II kd tl 51 ja 55); - 19.03.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 620 krooni (II kd tl 56 ja 60); - 20.04.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 610 krooni (II kd tl 61 ja 63); - 21.05.2007.a otsuse aluseks oleva arve-kviitungi, mis kajastab tegelikkusele mittevastavalt küttepuude müüki x talust summas 410 krooni (II kd tl 66 ja 70). Antud kuritegude puhul on tõendamist leidnud, et H.L ühelt poolt kihutas dokumendi võltsimisele, teiselt poolt aga ka ise võltsis dokumente eesmärgiga saada toetust. Kuivõrd kuriteole, dokumendi võltsimisele, kihutamine on hõlmatud H.L poolt teise kuriteo, dokumendi võltsimisega, siis tuleb tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida KarS § 344 lg 1 järgi, e. teisisõnu dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisena. Subjektiivsest küljest eeldavad antud kuriteod tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. T.

H.L soovis dokumente võltsides omandada õigusi, e. teisisõnu tõendada olematuid kulutusi, seega pani süüteod toime otsese tahtlusega. K.I pani õiguste omandamiseks kohaste dokumentide võltsimise samuti toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et H.L esitab võltsitud dokumendid toetuste saamiseks X Linnavalitsusele. Kohtuliku uurimise käigus leidis tööturuameti tõendite, töölepingu, palgatõendite, Maksu- ja Tolliameti teatisega tõendamist, et H.L , töötades töölepingu nr x alusel alates 10.05.2006.a kuni mai 2008.a. köögitöölisena AS-s X ja saades nimetatud ettevõttest töötasu x krooni kuus, oli samal ajavahemikul, so 02.09.2002.a kuni 28.05.2008.a töötuna arvel Tööturuameti Pärnumaa osakonnas ning taotles X Linnavalitsuselt toimetulekutoetust. Selleks esitas H.L valeandmeid oma töötuse, sissetulekute ja küttepuude ostuks kulutatud summade kohta. AS X palgatõendite kohaselt on H.L-ile välja makstud ajavahemikul jaanuar kuni mai 2008.a. töötasu 14 596,40 krooni ja ajavahemikul jaanuar kuni detsember 2007.a. 31 609 krooni. Temaga oli sõlmitud tööleping alates10.05.2006.a. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on alates 01.01.2006.a. kuni 31.05.2008.a. deklareeritud AS X töötasud H.L-ile. H.L ütlustega on tõendatud, et ta esitas X Linnavalitsusele igakuiselt taotlusi toimetulekutoetuste saamiseks. Selleks lisas ta taotlusele küttepuude ostu arveid ja kinnitas oma allkirjaga taotlusel, et taotlusesse kantud andmed on õiged. Linnavalitsusele ta ei teatanud, et töötab AS X. Oma tegevuse tulemusena sai H.L X Linnavalitsuselt ajavahemikul oktoober 2003.a kuni aprill 2006.a alusetult toimetulekutoetust võltsitud küttepuude kuludokumentide alusel kokku summas 9629 krooni (2003.a 950 krooni, 2004.a 4015 krooni, 2005.a 3143 krooni, 2006. a 1521 krooni). Samuti sai H.L ajavahemikul juuni 2006.a kuni aprill 2008.a alusetult oma tööle asumist ja saadavat töötasu varjates igakuist toimetulekutoetust kokku summas 35 315 krooni (2006.a 8960 krooni, 2007.a 18 939 krooni ja 2008.a 7416 krooni): nr korraldus kuupäev toetus

21.juuni

27.juuli

22.aug

26.sept

26.okt

21.nov

21.dets

23.jaan 27.veebr 27.märts 17.apr 22.mai 21.juuni 24.juuli 28.aug 25.sept 23.okt 27.nov 20.dets

taotluses tulu kulu

sh küte kd/tl

tegelik

214 II/35

321 II/40

399 II/44

II/49

II/55

II/60

II/63

II/70

214 II/89

324 II/95

299 II/100

18939

22.jaan 19.veebr 25.märts 29.apr

kokku:

II/102

II/107

II/114

II/119

35315

Samuti esitas H.L toimetulekutoetuse taotlemisel X Linnavalitusele valeandmeid küttepuude kulu kohta, kasutades selleks järgmisi tegelikkusele mittevastavaid võltsitud dokumente: 20.10.2003.a otsuse aluseks olev 16.10.2003.a leping küttepuude müügi kohta /kd I tl 106/; 19.12.2003.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 115/; 19.01.2004.a otsuse aluseks oleva leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 167/; 23.02.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 163/; 22.03.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 158/; 20.04.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 154/; 21.05.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 150/; 20.09.2004.a otsuse aluseks olev leping küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 134/; 20.10.2004.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 129/; 22.11.2004.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 124/; 22.12.2004.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I 120/; 20.01.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 226/; 18.02.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 219/; 17.03.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 214/; 19.04.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 209/; 19.09.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 188/; 20.10.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude müügi kohta U.K-lt /kd I tl 181/; 21.11.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 177/; 19.12.2005.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 172/; 19.01.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 231/; 20.02.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd I tl 237/; 20.03.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd II tl 4/; 24.04.2006.a otsuse aluseks olev arve-kviitung küttepuude kohta A.R-ilt /kd II tl 8/.

Nimetatud tegevuse tulemusena sai H.L ajavahemikul oktoober 2003.a kuni aprill 2006.a X Linnavalitsuselt alusetult toimetulekutoetust võltsitud küttepuude kuludokumentide alusel 9629 krooni (2003.a 950 krooni, 2004.a 4015 krooni, 2005.a 3143 krooni, 2006. a 1521 krooni): nr korraldus kuupäev 2003.a

21.okt

25.nov

23.dets

2004.a 20.jaan 25.veebr 23.märts 20.apr

toetus

taotluses tulu kulu

sh küte

kd/tl

tegelik

I/106

I/115

I/167

I/163

I/158

I/154

25.mai 22.juuni 27.juuli 31.aug 22.sept 20.okt 23.nov 22.dets

2005.a 26.jaan 23.veebr 23.märts 20.apr 26.mai 22.juuni 24.juuli 23.aug 20.sept 25.okt 22.nov 20.dets

2006.a 24.jaan 21.veebr 22.märts 25.apr 23.mai

I/150

I/134

I/129

I/124

I/120

I/226

I/219

I/214

I/209

I/203

I/188

I/181

I/177

I/172

I/231

I/237

II/4 II/8

kokku:

Küttepuude ostudokumentide võltsimise ja valeandmete esitamisega tekitas H.L X Linnavalitsusele varalist kahju kokku summas 44 944 krooni. Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetuse määramise aluseks toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ja kehtestatud toimetulekupiir. Sama paragrahvi lõike 6 alusel võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse elamuseaduse § 7 lõike 1 punkti 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses jooksval kuul tasumisele kuuluv tegelik korteriüür või hooldustasu; kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuste maksumus; tarbitud elektrienergia maksumus; tarbitud majapidamisgaasi maksumus; maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile ja tegelik olmejäätmete veotasu. Toimetulekupiir 2003. ja 2004. aastal oli 500 krooni, 2005. ja 2006. aastal 750 krooni, 2007. aastal 900 krooni ja 2008. aastal 1000 krooni üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele. 10.01.2002.a kehtestas X Linnavolikogu oma määrusega nr x eluasemekulude arvestamise tingimused ja korra X linnas. X Linnavalitsuse sotsiaalnõunik A.A ütlustega on tõendatud, et ta tutvustas ja selgitas nimetatud dokumendi sisu H.L-ile , pärast mida hakkas H.L X Linnavalitsusele esitama küttepuude ostu tõendavaid arveid. Seega H.L, ametiasutusele valeandmete esitamisega tulu saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtus leidis tõendamist, et H.L esitas X Linnavalitsusele valeandmeid kavatsetult. Kui ta oleks esitanud õigeid andmeid, siis poleks talle toimetulekutoetust makstud. Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et H.L ja K.I poolt toime pandud teod on õigesti kvalifitseeritud ja õigesti inkrimineeritud. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad H.L ja K.I on täiealised ja teo toimepanemise ajal võimelised aru saama oma teo keelatusest. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Nii KarS § 344 lg 1 kui ka KarS § 280 lg 1 näeb karistusena ette rahalist karistust või kuni üheaastase vangistuse. K.I on varem süütegude eest karistamata, tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus peab võimalikuks talle mõista rahalise karistuse miinimumääras. H.L on varem ühel korral kriminaalkorras karistatud, tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikut, leiab kohus, et H.L-ile tuleb liitkaristusena mõista ühe aastane vangistus, mille KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja allutada ta katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Katseaja pikkuseks määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on 18 kuud. X Linnavalitsus esitas tsiviilhagi 2872,45 € väljamõistmiseks H.L-ilt . Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada ja H.L-ilt nimetatud summa välja mõista, kuivõrd H.L-ile on alusetult välja makstud 44 944 krooni e 2 872,45 €. Tsiviilhagi tagamiseks kanti Pärnu Maakohtu 16.09.2008.a kohtumääruse alusel H.L-ile kuuluvale kinnisasjale (asukohaga x) kohtulik hüpoteek 35 315.00 krooni ulatuses X linna kasuks X Linnavalitsuse kaudu. Nimetatud määrus tuleb tsiviilhagi täitmise tagamiseks jätta muutmata. Käesolevas kriminaalasjas esinevad menetluskuludena määratud kaitsjale makstud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist tehtud koopiate kulu, sundraha ja ekspertiisitasu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega H.L-ilt välja mõista sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 0,45 €, tasu riigiõigusabi eest 324,71 €, ekspertiisitasu 166,81 €. K.I-lt kuulub väljamõistmisele sundraha 417,03 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 0,45 €, tasu riigiõigusabi eest 293,04 €, ekspertiisitasu 166,81 €.

Anu Tammeniit kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2011 a. kohtuotsuse resolutsioon: Jätta Pärnu Maakohtu 16.märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasjas 1-10-4971 H.L ja mart K.I süüdistusasjas muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Riigikohtu 30.jaanuari 2012 a. kohtuotsuse resolutsioon: 1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28.septembri 2011 a. kohtuotsus H.L osas ja saata kriminaalasi tema osas samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 2.K.I süüditunnistamises ja karistamises KarS § 344 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3.H.L huvides esitatud kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. 4.K.I huvides esitatud kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUS JÕUSTUS:

K.I OSAS 30.01.2012 a. RIIGIKOHTU OTSUSEGA Tallinn Ringkonnakohtu 07.03.2012 a. kohtuotsuse resolutsioon: Jätta Pärnu Maakohtu 16.märtsi 2011 a. otsus kriminaalasjas 1-10-4971 H.L süüdimõistmises KarS § 344 lg 1 ;§ 280 lg 1 järgi ja temale karistuse mõistmise osas muutmata. Tühistada Pärnu Maakohtu 16.märtsi 2011 a. otsus H.L tsiviilhagi väljamõistmise osas ning jätta X linna hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel tsiviilhagi tagamiseks kohaldatud kohtuliku hüpoteeki kinnistusregistri registriosas nr. x H.L-ile kuuluvale kinnisasjale ( asukohaga x) 35 315 krooni ulatuses X linna kasuks X Linnavalitsuse kaudu. H.L apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista H.L-ilt 139,20 eurot riigieelarve tuludesse määratud kaitsjale makstud tasu katteks. KOHTUOTSUS JÕUSTUS H.L OSAS 13.06.2012 a. RIIGIKOHTU

MÄÄRUSEGA.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.