Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-1695

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. jaanuari 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.G (P.G) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 16. jaanuari 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.G määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud P.G mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 05.03.2008 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1,3 § 199 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 64 lg 2 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 09.02.2007 otsusega KarS § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse võrra, mõistes P.G-le liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 14.08.2007 ja lõpp 14.02.2014. Viru Maakohtu 16.01.2012 määrusega jäeti P.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et P.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuses on P.G 22 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab kohtu hinnangul tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. P.G on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt on P.G karistatud esimese astme kuriteo (vägistamise) eest ning talle mõisteti tingimisi vangistus. Vaatamata varasemale karistusele P.G paranemise teele ei asunud ning pani katseajal taas toime uued kuriteod (varavastased), mis viitab kohtu arvates sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib kohtu hinnangul järeldada, et P.G puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemusi, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leidis, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja iseloomu, ei ole P.G ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu P.G taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.G ei nõustu vangla koostatud iseloomustusega. P.G märgib, et vabanemise korral on tal elukoht ning tugiisik, kes on nõustunud teda toetama ja teda oma elukohta võtma. P.G soovib vabaduses jätkata õpinguid. P.G on vangistuses läbinud XXXX XXXX programmi. Lisaks märgib P.G , et vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist, kuid maakohus on märkinud, et vangla ei toeta. P.G selgitab, et ta on teinud oma karistustest järeldused ning ei soovi enam kunagi kuritegelikule teele asuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused