1-08-1695/8 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

E.P on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.03.2008 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 pp 1, 3 § 199 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning KarS § 64 lg 2, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2007 otsusega KarS §141 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.08.2007 ja lõpp 14.02.2014. Kinnipidamisasutuses E.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 22 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib isik asuda elama tuttava Jxxx Fxxx Sxxxi korterisse xxx. Enne vangistust elas E.P alates 8-eluaastast xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. KrHO andmetel töölesaamise võimaluste kohta andmed puuduvad, kuid kontaktisik J.F.Sxxxt on nõus E.P toetama nii erialaõpingutes kui ka töökoha leidmisel. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalus saada töövõimetuspensionit. Kinnipeetav töötab vanglas koristajana alates 20.09.2010 Vanglas läbis sotsiaalprogrammi „Tagasilanguse ennetamise programm“. Viru Vangla ei toeta E.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt E.P käitumist vabaduses võib mõjutada asjaolu, et isik on elanud ja kasvanud lastekodus – tal puuduvad iseseisvaks eluks vajalikud sotsiaalsed oskused. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on alguse saanud alaealisena – esimest korda mõisteti ta süüdi 16-aastaselt. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Viimane kuritegu oli sooritatud katseajal. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et E.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.P isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuses on E.P 22 korda karistatud distsiplinaarkorras (vangla vara kahjustamise eest, vanglaametnike korraldustele mitte allumise eest jt) mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. E.P on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt on E.P karistatud esimese astme kuriteo (vägistamise) eest ning talle mõisteti tingimisi vangistus. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uued kuriteod (varavastased), mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib järeldada, et E.P puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.