Kohtulahend

Asjaolud Tartu Maakohtu 12.01.2012 määrusega jäeti I.K talle Tartu Maakohtu 09.04.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. I.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 09.04.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 04.09.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuu vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.11.2008 ja lõpeb 04.12.2014. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 19.11.2011. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et I.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus märkis, et I.K on temale karistuseks mõistetud 6 aasta 1 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud 3 aastat ja peaaegu 2 kuud. Maakohus pidas kantud karistusaega mittevastavaks toimepandud kuritegude hulga ja raskusastmega. Seega leidis maakohus, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda kinnipeetavat praegu ennetähtaegselt vabastada. Kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest järeldas maakohus, et praegune vangistus on I.K elus esimene periood, mil ta on saavutanud positiivse elukorralduse. Teda on suunatud/sunnitud töötama, oma käitumist analüüsima, spetsialistide abi kasutades oma vigu nägema ning alkoholist loobuma ja sellisel sunnil on olnud esmased positiivsed tagajärjed. Need väljenduvad I.K arusaamises oma kuritegude põhjustest. I.K tunnistab oma vigu ja ta on kavandanud tee, kuidas sellistest vigadest üle saada. Kuigi maakohus tunnustas muutusi kinnipeetava mõtlemises ja käitumises, oli kohus veendumusel, et praegu, mil esimesed positiivsed tulemused on endast märku andnud, on süüdimõistetu saatmine vabadusse ajal, mil positiivsed muutused ei ole kinnistunud, ennatlik. I.K on juba vähemalt 2005. aastast alates olnud kuritegude sooritaja ning alkoholitarvitaja. Tema enda sõnul ongi see olnud tema eluviis. Sellisest eluviisist loobumiseks on vaja pikemat perioodi rangelt kontrollitud ja distsiplineeritud keskkonnas. Praegu on see võimalus tagatud kinnipidamiskohas ja maakohus pidas põhjendatuks sellise range kontrolli ja järelevalve all jätkamist. Maakohus leidis, et I.K vabastamine ennetähtaegselt selleks esimese võimaluse saabumisel ei oleks kooskõlas ei tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ega tema varasema elukäiguga ja võib kaasa tuua tagasilöögi tema positiivses muutumises. Maakohus lisas, et I.K ennetähtaegset vabastamist on võimalik kaaluda ka edaspidi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.K kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis käsitlevad I.K käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema tulevase elu tingimusi (sh elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu). Kaitsja märgib, et I.K käitumine vangistuse kestel on olnud hea. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening. Samuti väärib märkimist, et I.K on karistuse kandmise ajal omandanud tisleri mooduli tunnistuse ja läbinud eelkutseõppe

kursused ning on töötanud vangistuse ajal alates 23.03.2010 vanglatööstuses keevitajana. I.K on näidanud head tahet ja üritanud vangistuse ajal ka keskharidust omandada, kuid kahjuks ta ei olnud omasõnul suuteline korraga nii õppima kui ka töötama, mistõttu õpingud kümnendas klassis katkesid. I.K on kinnitanud, et on vangistusest vajalikud järeldused teinud ning kahetseb kuritegude toimepanemist. Ta on seadnud eesmärgiks seaduskuuleka käitumise ning hoidub suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Selleks plaanib ta vahetada elukohta ning asuda elama Tartusse, kus tal puuduvad kriminaalse taustaga sõbrad ja tuttavad. Vabanedes on I.K olemas garanteeritud töökoht ning ta plaanib koheselt tööle asuda. Veel toob kaitsja esile, et I.K on olemas toetavad lähedased, kes on valmis osutama talle nii materiaalset kui ka moraalset abi. Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et tegemist on I.K esimese reaalse vangistusega ja vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti on I.K kinnitanud, et kohustub täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja temale kohtu poolt kohaldatavaid lisakohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole I.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus möönab, et I.K käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – I.K on vanglas läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, omandanud tisleri mooduli tunnistuse ja läbinud eelkutseõppe kursused, ta on vangistuses töötanud ning omab ka vabanedes garanteeritud töökohta. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et I.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kuritegude toimepanemise asjaolud ning isiku varasem elukäik ei võimalda I.K käesoleval ajal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. I.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Varasemalt on I.K kahel korral viibinud kriminaalhooldusel, millest viimasel pani lisaks kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele toime uued kuriteod, sh röövimise. Seega on I.K-le antud korduvalt võimalus oma käitumisega vabaduses näidata, et ta on suuteline elama õiguskuulekalt, kuid I.K pole saadud võimalusi kasutanud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelnevast lähtuvalt puudub ringkonnakohtul veendumus, et uus määratav katseaeg mööduks edukalt ning I.K ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada I.K suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. I.K ennetähtaegse vabastamise küsimust on kohtul võimalik arutada ka edaspidi. Seni tuleb I.K jätkata vangistuse kandmist ning kinnistada positiivseid muutusi oma käitumises. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.