Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.01.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-09-10839/20
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 09.01.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1250

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-09-10839/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.11.2009 1-09-10839/12Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.02.2010 1-09-10839/24Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.01.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-09-10839

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

09.jaanuaril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Lehte Jürjan sekretär Mai Kurul juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Dmitri Vihrini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Dmitri Vihrin tunnistati Harju Maakohtu 30.novembri 2009.a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 8 ja § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Dmitri Vihrinile Harju Maakohtu 02.oktoobri 2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Dmitri Vihrini kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 4 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmist arvata 06.oktoobrist 2009.a. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 02.veebruaril 2010.a. Dmitri Vihrini karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 10.veebruaril 2013.a. Dmitri Vihrinit on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Tallinna Linnakohtu 21.märtsi 2002.a otsusega KrK § 197 lg 2 p 2 alusel 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga;

2.Harju Maakohtu 30.märtsi 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 5-kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga;

3.Harju Maakohtu 20.jaanuari 2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega;

4.

8.Harju Maakohtu 02.oktoobri 2008.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 3kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks ning millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus mõistes liitkaristuseks 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 348 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 9 kuud. Väärteokorras on Dmitri Vihrinit korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Dmitri Vihrinil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest ja selle täiendusest nähtub, et Dmitri Vihrinil on vabanemisel võimalik vähemalt üheks aastaks asuda elama XXXX“, kus on olemas kõik elamiseks vajalikud tingimused ning samuti on tal võimalik läbida seal narkorehabilitatsioon. Lähedastest on süüdimõistetul vanaema, isa, ema ja vend, kellest 2 viimast on kolinud nüüdseks Ukrainasse ning vanaema sõnul on tema tervis juba väga halb. Töökoht süüdimõistetul vabanemisel puudub, samas on tal võrdlemisi suures summas täitmata rahalisi nõudeid. Varasemalt on süüdimõistetu korduvalt olnud katseajal, kuid rikkunud selle tingimusi ja pannud toime uusi kuritegusid. Samuti on ta korduvalt osalenud narkosõltuvusravil, kuid selle alati katkestanud, kuna see polevat tema jaoks. Dmitri Vihrin kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama XXXX ning hakkaks oma sõltuvusprobleemidega tegelema. Ta leidis, et praeguseks ärakantud karistusaeg on olnud piisav, et on suutnud teda võõrutada narkootikumidest. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Dmitri Vihrin ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et Dmitri Vihrinil on vabanemisel olemas võimalus elamiseks rehabilitatsioonikeskuses, ta on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalabiprogramme ja muid kuritegevusriske maandavaid ja enesehariduslikke tegevusi ning on osalenud vangla tööhõives. Samas aga peab kohus arvestama, et Dmitri Vihrinit on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral, sealjuures neljal korral reaalse vangistusega. Varasemalt on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pannud toime uued kuriteod ning rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Ka käesoleva vangistuse aluseks olev kuriteod on Dmitri Vihrinil toime pandud üldkasuliku töö tegemise ja kriminaalhooldusel viibimise ajal. Vangistusest on tal viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest nähtub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite vastast tegevust ka vangistuses. Seega ei ole Dmitri

Vihrin peale varasemate karistuste kandmist ega karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Süüdimõistetu peamiseks uue kuriteo riskiteguriks tuleb lugeda tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda ja uimastisõltuvust. Materjalidest nähtub, et peamiselt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja oma sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Käesoleval ajal vabanemisel ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ega sissetulekut, samas kui tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi. Arvestades seda, et tal praktiliselt puudub ametlik töökogemus, tal ei ole omandatud ühtegi eriala ning tema riigikeele oskus on puudulik, siis võib töökoha leidmine käesolevas majandussituatsioonis talle ka raskusi valmistada. Seega on reaalne oht, et vabaduses jätkaks ta kuritegude toimepanemist elatusvahendite ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud juba pikka aega, siis vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli. Arvestades seda, et süüdimõistetu on ka varasemalt korduvalt sõltuvusraviga alustanud, kuid selle pooleli jätnud ning et oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega on ta näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, siis ei ole kohtul tekkinud veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka kuritegusid sooritama hakata. Kuna kohtuotsuse alusel on süüdimõistetu on kuriteo toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, sealjuures noaga ähvardamist, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Eeltoodu põhjal kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole, mistõttu ei ole ka Dmitri Vihrini katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Samuti on kohtul materjalide põhjal alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid, kuna juba varasemalt on süüdimõistetu korduvalt neid rikkunud ega ole suutnud alluda ka vangla sisekorrale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: