1-09-10839/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

19.Dmitri Vihrin ́ilt kinnipidamisel ära võetud sularaha 290 krooni, mis on kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole kuulub KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimisele ja andmisele riigituludesse, kandes selle summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Dmitri Vihrin, 1-09-10839, konfiskeeritud vara“. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Dmitri Vihrini süüdistatakse selles, et tema 10. jaanuaril 2009 kella 21.00 paiku, viibides Tallinnas Mustakivi tee 1 asuva Mustakivi kaupluse juures, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt, mobiiltelefoni, astus kannatanu SG juurde, palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni, pärast seda aga, kui kannatanu nõudis oma mobiiltelefoni tagasi, keeldus kannatanule mobiiltelefoni tagastamisest, kasutas kannatanu SG suhtes vägivalda, aga nimelt, lõi teda rusikaga näkku, pärast seda avaldas kannatanule vastupanu, kui too püüdis oma mobiiltelefoni tagasi võtta, mille käigus ta võttis välja noa ja püüdis sellega kannatanut lüüa, kuid kannatanul õnnestus tal nuga käest lüüa, seejärel ta põgenes kuriteopaigalt, joostes ära koos röövitud mobiiltelefoniga Nokia 5500, IMEI- maksumusega 1500 krooni, milles oli SIM-kaart maksumusega 99 krooni, kokku summas 1599 krooni. Sellega tekitati kannatanu SG röövimisega varalist kahju summas 1599 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega Dmitri Vihrin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, relvana

kasutatava muu esemega ähvardades, so pani toime KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes süstemaatiliselt pani toime vargusi, viibides 16.11.2008 kella 13.15 paiku AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad, aadressi Maardu, Nurga 3, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kaupluse müügisaalist AS OG Elektrale kuuluvad NIVEA“ šampooni 8 tükki koguhinnaga 318 krooni ja „JOHNSON“ ihupiima 4 tükki, koguhinnaga 260 krooni, kokku kaupa hinnaga 578 krooni, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema isikuna, kes süstemaatiliselt pani toime vargusi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt 01.01.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas AS Eesti Statoili tankla kaupluses püüdis varastada maiuse Marzipan Disney hinnaga 96 krooni, mille järel läbis kassa, jättes ASle Eesti Statoil kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. Samuti tema isikuna, kes süstemaatiliselt pani toime vargusi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt 04.02.2009 kella 15.43 paiku Tallinnas, Tartu mnt 42 asuvas Maxima kaupluses püüdis varastada 1 pakki sigarette „Marlboro Flavor Plus“ hinnaga 42 krooni, mille järel läbis kassa, jättes MAXIMA Eesti OÜle kuuluva kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötajate poolt. Dmitri Vihrin, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo, so võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteod lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, seega ta pani toime KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Samuti tema ebaseaduslikult omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult 18 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,78 g, mis sisaldas 3,9 %-list fentanüüli (puhtal kujul 0,03 g fentanüüli), s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis Dmitri Vihrin endaga kaasas, kuni see 06.10.2009 kella 13:00 ajal Tallinnas aadressil Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumis tema juurest kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Dmitri Vihrin toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Vihrin seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: KarS § 200 lg 2 p 8 järgi – kannatanu SG

11.01.2008 ja 28.04.2009 koostatud kannatanu SG ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.01.2009 kella 21:00 paiku viibis ta Mustakivi kaupluse juures ja üks noormees küsis tema käest telefoni helistamiseks. Kannatanu andis telefoni, kuid noormees ei hakanud helistama, vaid küsis rumalaid küsimusi. SG otsustas telefoni tagasi küsida, noormees oli telefoni juba kuhugi ära pannud ning ei andnud seda talle tagasi. Kannatanu astus talle ligemale ja tahtis ise tema taskust telefoni võtta, noormees lõi teda rusikaga vastu nina, kannatanu lõi vastu. Kakluse käigus võttis noormees välja noa, millega ähvardas teda lüüa. Kannatanu lõi noormehelt noa käest ning pani oma tasku. Noormees jooksis minema ning kannatanu ei jõudnud talle järgi. Kannatanu hindab telefoni väärtuseks 1500 krooni ja seal sees olnud sim- kaardi väärtuseks 99 krooni. Kannatanule tagastati telefon ning tsiviilhagi esitada ta ei soovi. (kd I t/l 2-7, 13-16) 11.01.2009 koostatud patsiendikaardist nähtuvalt 11.01.2009 diagnoositi SG pea ja näo põrutused. (kd I t/l 8 kr asi 1-09-10839) 29.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kokkupandav nuga. Käepide oli pruuni-kollast värvi. Käepide koosnes kahest lahtikäivast osast. Noatera pikkus 7 cm, tera laius oli ca1,5 cm. (kd I t/l 9-12 kr asi 1-09-10839) 27.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon Nokia 5500 imei koodiga .(kd I t/l 32-35 kr asi 1-09-10839) 03.03.2009 koostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis SG temale esitatud fototabelilt ära noormehe pildil nr 1. Kannatanu on täiesti kindel, et pildil nr 1 olev noormees on sama isik, kes võttis temalt mobiiltelefoni ning kelle kohta ta andis ütlusi 11.01.2009. Äratundmiseks esitati pildil nr 1 Dmitri Vihrin. (kd I t/l 19-22 kr asi 109-10839) 03.03.2009 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt sidevahendi kõneeristuse analüüsist selgus muuhulgas, et Elisa AS võrgus kasutas telefoni abonent xxx, ajavahemikul 10.01.2009 kella 23.32 kuni l1.01.2009 kella 00.21; abonent xxx ainult 10.01.2009 kell 23.23 ja abonent 56703064 ajavahemikul 11.01.2009 kella.03.22 kuni l7.01.2009 kella

06.10.2009 koostatud Politseijuhtivinspektor Risto Lepa ettekandest nähtuvalt 06.10.2009 teatati narkokuritegude talituse valvetelefonile, et 06.10.2009 kell 13.00 pidasid aadressil Mustakivi 13 Lasnamäe Centrumis turvatöötajad kinni ilmsete narkojoobe tunnustega Dmitri Vihrin ́i. Kontrolli käigus leiti D. Vihrini teksapükste taskust fotofilmitops, milles oli 18 fooliumvoldikut narkokahtlase pulbrilise ainega. Isik ja tundmatu aine toimetati Põhja PP narkokuritegude talitusse. (t/l 2 kr asi 1-09-17614) 06.10.2009 koostatud Dmitri Vihrin ́i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt D. Vihrini kahtlustati narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning kinnipidamisel võeti temalt ära: filmirullitops, milles oli 18 fooliumvoldikut tundmatu kollaka pulbriga; mobiiltelefon Nokia (IMEIga 353948013326510) koos SIM-kaardiga (56724255) ning sularaha summas 290 krooni. (t/l 3-4 kr asi 1-09-17614) 06.10.2009 koostatud tunnistaja LV ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt 06.10.2009 kella 13.00 nägi ta tugevas joobes noormeest väljumas tualetist ning pidas ta kinni turvakontrolliks. Turvakontrolli käigus avastati 18 hõbepaberist pakikest, noormehe sõnul oli see valge hiinlane. (t/l 8-11 kr asi 1-09-17614) 06.10.2009 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et isikut vaadati läbi Mustakivi tee 13 kella 14:30 paiku, isikul olid jalas sinised teksapüksid, mille vasakust taskust filmikarbi seest leiti 18 fooliumit heleda pulbriga. Isik väitis, et tegu on valge hiinlasega. (t/l 13-14 kr asi 1-09-17614) 06.10.2009 koostatud Dmitri Vihrin ́i elukoha (Ringi 54A-31, Maardu) läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti D.Vihrini toast arvutilaual olevast korvist 21 valmislõigatud ruudukujulist fooliumitükki, mis pakendati ümbrikusse nr.l ja pitseeriti ning arvutilaua alt riiulilt zilett ja ristkülikukujuline klaas tundmatu pulbri jääkidega, mis pakendati ümbrikusse nr.2 ja pitseeriti. ( t/l 16-17 kr asi 1-09-17614) 07.10.2009 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvatest fototabelitest nähtub, et 1 fotofilmitopsik oli kujult silinderjas kõrgusega 5cm ja põhjaläbimõõduga 3cm, valmistatud valgest plastist ja kaanega suletud. Topsiku sees oli 1 kokku keeratud minigrip kilekott 4x7cm, millel oli sulguri kohal kitsas roheline triip. Minigrip kilekoti sees oli 18 fooliumpakendit mõõtmetega ca 1,5x0,5cm kollaka pulbrilise ainega. Sularaha oli kokku 290 EEK (1 x 100, l x 50, 5 x 25, 3 x 5). 1 läbipaistev klaasitükk oli ristkülikukujuline mõõtmetega 14,5x l9,5cm, sellel võisid esineda tundmatu aine jäljed. 1 hallist metallist žiletitera oli mõõtmetega ca 4,3x2cm ning sellel olid venekeelsed kirjad „Rapira" ja „Platina ljuks" Žiletiteral võisid esineda tundmatu aine jäljed. 21 fooliumist välja lõigatud tükki olid korrapärase kujuga ja mõõtmetega ca 5 x 5cm (t/l 20-24 kr asi 1-09-17614) 20.10.2009 koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr AN-1011-09/3978 antud eksperdi arvamusest nähtuvalt ekspertiisiks esitatud pulber massiga 0,78 g (2) sisaldas 3,9% fentanüüli. Esitatud pulbris sisaldus 0,030 g fentanüüli ning klaasitükil (2) ja žiletiteral (3) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidunud.( t/l 26-27 kr asi 109-17614) 07.10.2009 koostatud kahtlustatava Dmitri Vihrin ́i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et alustas narkootikumide tarvitamisega umbes 9-10 aastat tagasi. Alustas kanepi ehk „trava" suitsetamisega, pärast hakkas juba veenisiseselt fentanüüli tarvitama. Sel ajal olid tema päevased narkootikumi doosid suured, umbes kümme doosi ehk nagu vene keeles nimetatakse „zolotinkat" päevas. See narkootiline aine, mis kinnipidamisel tema juurest leiti on fentanüül, mida kutsutakse vene keeles „afganets". Selle kohta, kust, millal ja

kellelt tema juurest leitud narkootikumi ostis, ta ütlusi anda ei soovi. Narkootilisi aineid ta kunagi kellelegi edasi andnud ei ole. (t/l 46-51 kr asi 1-09-17614) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Dmitri Vihrin ́i süüd tunnistavaid ütlusi, MAXIMA Eesti OÜ avaldust, ASi Eesti Statoili ja AS OG Elektra avaldusi, kannatanu SG ütlusi, tunnistaja RVi, AZ ́i, JP, LV ́i ja AB ütlusi, Politseijuhtivinspektor Risto Lepa ettekannet, S.Grõzinovi patsiendikaarti, asitõendite vaatlusprotokolle, jälitusprotokolli, äratundmiseks esitamise protokolli, kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, isiku läbivaatuse protokolli, elukoha läbiotsimisprotokolli, narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-1011-09/3978, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Dmitri Vihrin ́i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Dmitri Vihrin temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguste toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas ka KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda kolme vargusekatse toimepanemises. Seega oli Dmitri Vihrin KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks, kuivõrd varavastaste süütegude toimepanemine on tema üheks elatusallikaks ning ta paneb vargusi toime süstemaatiliselt pikema aja jooksul. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 16.11.2008 kella 13.15 paiku AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad, aadressi Maardu, Nurga 3, püüdis D.Vihrin kaupluse müügisaalist varastada NIVEA“ šampooni 8 tükki koguhinnaga 318 krooni ja „JOHNSON“ ihupiima 4 tükki, koguhinnaga 260 krooni, kokku kaupa 578 krooni väärtuses. Varastatu otstarve ja kogusel näitavad ilmselgelt selle kauba edasimüügi soovile. 01.01.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Põhja pst 33 asuvas AS Eesti Statoili tankla kaupluses püüdis D.Vihrin varastada maiust Marzipan Disney hinnaga maksumusega 96 krooni, mille jaoks tal enam raha ei jätkunud, seega kauba saamise soov oli olemas, kuid puudus soov selle eest maksta. 04.02.2009 kella 15.43 paiku Tallinnas, Tartu mnt 42 asuvas Maxima püüdis D.Vihrin varastada 1 pakki sigarette „Marlboro Flavor Plus“ hinnaga 42 krooni, mis viitab sellele, et sigarettide eest ta raha välja käia ei raatsinud, kuid sigarette tahtis. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Peale selle on süüdistatava Dmitri Vihrin ́i käitumine kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 8 järgi selles, et tema relvana kasutatava muu esemega ähvardades võttis kannatanult füüsilist vägivalda kasutades võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt 10. jaanuaril 2009. a kella 21.00 paiku, viibides Tallinnas Mustakivi tee 1 asuva Mustakivi kaupluse juures, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt, mobiiltelefoni, astus kannatanu SG juurde, palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni, pärast seda aga, kui kannatanu nõudis oma mobiiltelefoni tagasi, keeldus kannatanule mobiiltelefoni tagastamast, kasutas kannatanu SG suhtes vägivalda, lõi teda rusikaga näkku, pärast seda avaldas kannatanule vastupanu, kui too püüdis oma mobiiltelefoni tagasi võtta, mille käigus ta võttis välja noa ja püüdis sellega kannatanut lüüa, kuid kannatanul õnnestus tal nuga käest lüüa, seejärel ta põgenes kuriteopaigast, joostes ära koos röövitud mobiiltelefoniga Nokia 5500. Arvestades süüdistatava enese selgitusi ja kannatanu ütlusi asub kohus seisukohale, et algselt oli süüdistataval eesmärk saada kannatanu mobiiltelefon enda valdusse ning seejärel selle tema valduses oleva mobiiltelefoniga põgeneda, milline käitumine olnuks sõltuvalt sündmuste käigust olnud kvalifitseeritav kas varguse toimepanemisena avalikult, so KarS § 199 lg 2 p 5 järgi või valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Käesoleval juhul süüdistatava planeeritud eesmärk ei realiseerunud kannatanu tõttu,

kuivõrd kannatanu hakkas telefoni tagasi nõudma. Kuivõrd süüdistatav telefoni tagasi ei andnud, siis tekkis olukord, kus süüdistatav oli sunnitud kasutama jõudu selleks, et valdust asja üle jätkata. Taoline käitumine on aga kvalifitseeritav KarS § 200 lg 1 järgi. Kui aga vastastikuse kakluse ajal hakkas süüdistatav kannatanule alla jääma, siis võttis süüdistatav noa ja sellega ähvardades soovis kannatanut endast eemal hoida, seega jätkata ebaseaduslikku valdust asja üle juba relvana kasutatava esemega ähvardades ja sellega valdus asja üle lõplikult murda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava varasem varavastane ja kergem süütegu kasvas üle röövimiseks, mis on toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Kohtu arvates ei ole sellel enam mingit tähtsust, et kannatanu süüdistatavalt noa käest ära lõi, kuivõrd röövimine relvana kasutatava muu esemega ähvardades oli lõpule viidud noaga ähvardamisega ning varastatust ilmajäämist kartev süüdistatav põgenes sündmuskohalt koos ebaseaduslikult ära võetud võõra vallasasjaga. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteona. Peale selle on süüdistatava Dmitri Vihrin ́i käitumine kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt D.Vihrin omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 18 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,78 g, mis sisaldas 3,9 %-list fentanüüli, milline kogus on suur kogus, kuivõrd sellest jätkunuks narkootilise joobe tekitamiseks paljudele isikutele, D.Vihrinile seejuures küll vaid 18 doosiks. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies süüdistuse mahus nii süüdistatava enese süüd tunnistavate ütluste kui ka süüdistatava läbiotsimisel narkootilise aine leidmise faktiga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteona s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisena ja valdamisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida kohus ei saa hinnata karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse suhteliselt lühikese aja jooksul erinevalaadsete ja erinevaliigiliste kuritegude toimepanemises ning nendest kuritegudest on suurem osa toime pandud ajal, mil süüdistatava süüdistuses oli kriminaalasi kohtu menetluses ning kõik inkrimineeritud teod on toime pandud ajal, mil süüdistatav pidanuks tegema temale eelmise otsusega mõistetud karistuse asendamisest tulenevaid üldkasuliku töö tunde, millest ta ei teinud ära mitte ühtegi. Järjestikuste kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus näitab süüdistataval igasuguse kahetsuse puudumist. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on aastaid puudunud legaalne sissetulek ja teda on aastate vältel korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest ning ka käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda nelja varavastase kuriteo toimepanemises, siis leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud, kuivõrd tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kõik kolm vargust jäid katse staadiumi, ühegi varguse katsega varalist kahju ei tekkinud ning et kõik vargused olid suunatud väheväärtuslike asjade vastu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning temale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süüdistatavale KarS § 200 lg 2 p 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav põhjustas kannatanule tervisekahjustusi hõivatud vara üle edasise

valduse jätkamiseks ning ähvardas ka relvana kasutatava muu esemega kannatanut samal eesmärgil, kuid ei tekitanud noaga kannatanule tervisekahjustusi. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatava esialgne eesmärk oli kannatanu vara hõivata vägivalda kasutamata ning vägivalda ja nuga kasutati hiljem, juba vara üle valduse jätkamiseks, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole sel juhul nii suur kui see oleks olnud juhul, kui süüdistatav olekski läinud kannatanu vara hõivama relvana muud eset kasutades, so koheselt noaga ähvardades vara üleandmist nõudma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatavale KarS § 184 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 1 kuni 10 aastat. Süüdistatavat ei ole varem rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuigi ta on olnud aastaid narkosõltlane. Süüdistatavalt võeti ära pulbrit narkootilise ainega 18 voldikut, mis ka ühe doosi mõttes, arvestades aine kontsentratsiooni, on tavainimese tervise jaoks ilmselt ohtlik. Samas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistataval olnuks aine edasiandmise eesmärki, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kogu äravõetud narkootilise aine kogus oli süüdistatava enese jaoks. Selline asjaolu ei ole küll süüd välistav asjaolu ega ka õigusvastasust välistav asjaolu, kuid kohus leiab, et seda saab kasutada karistuse määra valikul. Süüdistatavalt ära võetud narkootilise aine kogus on seaduse tõlgendamise mõttes suur kogus, kuid samas oli see kogus juba pakendatud tarvitamiseks ning selles mõttes ei olnud see kogus kuigi suur, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Süüdistatavale liitkaristuse mõistmisel peab kohus vajalikuks mõistetavad karistused liita täies ulatuses, kuivõrd tegemist on eriliigiliste ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegudega. Kuivõrd süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud ajal, mil ta oleks pidanud täitma temale eelmise kohtuotsusega varavastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud ja karistuse asendamise tulemusena määratud üldkasuliku töö tunde, millised on kõik tegemata, siis leiab kohus, et määratud ja tegemata üldkasuliku töö tunnid kokku 348 tundi tuleb ümber arvestada vangistuseks 5 kuud ja 24 päeva ning see karistus tuleb KarS § 69 lg 7 ja 65 lg 2 sätteid kohaldades liita käesoleva otsusega mõistetavale ja ärakandmata karistusele.