Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-2422

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 29. novembri 2011 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu J.B määruskaebus

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.B määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud J.B mõisteti süüdi Viru Maakohtu 11.04.2011 otsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 11.04.2011 ja lõpp 01.10.2012. Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega jäeti J.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et J.B tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti 4-ndat korda. Varasemalt on isikut karistatud esimese astme varavastaste kuritegude (röövimised)

toimepanemise eest ja kehalise väärkohtlemise eest ning samuti on kandnud pikaajalist 6aastast reaalset vangistust, mille kandmisest vabastati 2004 aastal (12.10) ennetähtaegselt vanglast. Katseajal täitis kontrollnõudeid korralikult. Käesoleval ajal kannab J.B karistust varguse ja kehalise väärkohtlemise eest. Väärteokorras on J.B alates 2005 aastast 41-l korral väärteokorras karistatud. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et mõistetud karistused ei ole J.B puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning on alust kahelda, kas vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustuse põhjal tuvastas maakohus, et J.B on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest. Siinkohal viitas maakohus Riigikohtu praktikale (lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06), mille kohaselt on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb maakohtu arvates lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „XXXX“ ja sõltuvusprogrammi „XXXX“ . Samas töötab J.B alates 01.08.2011 majandustööde XXXX ja alates 15.09.2011 osaleb sõltuvusprogrammis „XXXX“. Vabanedes on J.B võimalus elama asuda üheks aastaks Heategevusfond „XXXX“ rehabilitatsioonikeskusesse. Vabaduses puudub J.B lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Samuti ei ole vabanedes kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus, arvestades J.B poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja isikuvastased kuriteod) ja tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Teda oli juba ühel korral 2004 aastal ennetähtaegselt vabastatud, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas süütegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime uue raske varavastase kuriteo (röövimise) ja kehalise väärkohtlemise. See näitab, et kriminaalhooldus ei süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsialiseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu J.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ja tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. J.B ei nõustu sellega, et kohus ei ole määrust tehes pööranud tähelepanu kaitsja ja prokuröri seisukohtadele. Samuti ei arvestanud Viru Vangla arvamusega ega pööranud tähelepanu iseloomustusele ja tema siirale soovile jätkata elu seaduskuulekalt.