Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Heli Väinaste
Määruse tegemise aeg ja koht
05.01.2012, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja nr
1-08-13045
Kriminaalasi
H.M-i süüdistustes KarS § 200 lg 2 p 7,9; § 333 lg 1; § 334 lg 1 järgi; IVAR VIISU süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi; T.U süüdistuses KarS § 334 lg 1 järgi; O.G’i süüdistustes KarS § 333 lg 1; § 334 lg 1 järgi
Avaldus
Täitemenetluse täitmise tähtaja pikendamine täiteasjas nr 072/2009/1
Avalduse esitaja
O.G , isikukood XXX, viibimiskoht: xxxx
Jätta O.G avaldus täitemenetluse täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 072/2009/1, rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata avalduse esitajale ning kohtutäitur Risto Kütile.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Maakohtu 07.10.2008.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-13045 tunnistati O.G süüdi KarS § 333 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 (üks) aasta vangistust, O.G tunnistati süüdi KarS § 334 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõisteti
O.G liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata kahe aasta ja kuue kuulise katseajaga. Sama otsusega mõisteti O.G-lt välja menetluskulud riigituludesse: 1) sundraha 6525 krooni, 2) kaitsjatasu 1781.80 krooni, 3) kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 49.80 krooni, 4) ekspertiisitasu 270 krooni. Kohtuotsus jõustus 15.10.2008.a. Rahandusministeeriumi poolt on eelnimetatud kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude nõue kokku summas 8626.60 krooni (551.34 eurot) esitatud täitmiseks 02.01.2009.a. kohtutäitur Risto Kütile ning sissenõudja avalduse alusel on alustatud täitemenetlust täiteasjas 072/2009/1. 28.11.2011.a. saabus kohtule süüdimõistetult O.G-lt avaldus, milles ta palub täiteasjas nr 072/2009/1 täitemenetluse täitmise tähtaja pikendamist tähtajaga 14.10.2012.a. O.G on oma avaldust põhjendanud asjaoludega, et viibib kinnipidamisasutuses ning tema isiklike rahaliste vahendite laekumine kinnipidamisasutuse arvele on minimaalne. Kohtutäitur on arestinud süüdimõistetu arveldusarve kinnipidamisasutuses. Tema vanglasisesele arveldusarvele teeb ülekandeid tema ema ning 50% sellest saab kohtutäitur. Süüdimõistetu leiab, et tema ema ja perekond ei ole kohustatud tasuma tema nõudeid kohtutäituri ees. Samuti läheb süüdimõistetu isiklikult arvelt 20% vabanemisfondi ja süüdimõistetu saab oma käsutusse vaid 30% finantsidest oma isiklikult arveldusarvelt, millest ei saa ta lubada endale vangla kauplusest isegi esmatarbekaupu. Kinnipidamisasutus ei võimalda ka tööd teha. Elektrooniliselt peetava täitetoimiku andmete väljatrükist nähtuvalt on täiteasjas nr 072/2009/1 täitmisel kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude nõue kokku summas 551.34 eurot (8626.60 krooni). Lisaks on täiteasjas täitmisel kohtutäituri tasu summas 156.14 eurot ja menetluse algatamise tasu 7.54 eurot. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole O.G avaldus täiteasjas nr 072/2009/1 täitemenetluse täitmise tähtaja pikendamiseks põhjendatud. Taotluses esitatud asjaolu, milleks on, et O.G kannab hetkel karistust kinnipidamisasutuses, ei ole kohtu hinnangul selliseks asjaoluks, mis annaks aluse
täitemenetluse pikendamiseks. Täitemenetlus ei ole O.G suhtes ebaõiglane, kuna ta on ise enda kriminaalse käitumisega põhjustanud sellise olukorra. Asjaolu, et O.G vanglasisesele arveldusarvele teeb sissemakseid tema ema, ei anna alust väita nagu nõuaks kohtutäitur O.G nõudeid viimase emalt. O.G on teadlik asjaolust, et isiklikult arveldusarvelt 50% läheb kohtutäiturile täitemenetluses olevate nõuete katteks. O.G tahe suurendada vabanemisfondi ei anna samuti alust täitemenetluse pikendamiseks. Vabanemisfondi laekub 20% kinnipeetava sissetulekust, olenemata sellest, kas kohtutäitur on arestinud kinnipeetava arveldusarve või mitte. Samuti pole kinnipeetav millegagi tõendanud asjaolu, et kinnipidamisasutus ei võimalda kinnipeetaval teha tööd. Täitemenetluse pikendamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid. O.G on olnud võimalus enne vangistust alustada täitemenetluses oleva nõude tasumist kasvõi osaliselt, mida ta aga teinud ei ole. Täiteasjas täitmisel olev nõue on käesolevaks hetkeks täielikult tasumata ning seetõttu kahjustaks täitmise pikendamine sissenõudja huve. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus O.G avalduse täitemenetluse täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 072/2009/1 rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.