lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-10816/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 21.12.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-10816/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
21.12.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
689
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-10816/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.08.20101-10-10816/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.04.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

21.12.2011, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-10816

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Virve Roots

Prokurör

Ain Tali

Kaitsja

Epp Landberg

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks B.U, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxxx, töökoht xxxx Karistuse kandmise algus 23.08.2010 ja lõpp 28.02.2012 20.12.2011, videokohtuistungil

Süüdimõistetu Kohtuasja läbivaatamise aeg Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. Jätta B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

RESOLUTSIOON

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 17.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.08.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 424 ja § 329 järgi ning karistatud KarS § 63 lg 1, § 65 lg2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 5 päeva, kandes karistust alates 23.08.2010.

Viru Vangla toetab B.U vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, pidades vajalikuks riskide maandamiseks määrata temale täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral võimalus asuda elama emale kuuluvasse majja, kus elavad kinnipeetava ema ja abikaasa. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxxx, kus ta on ka varem töötanud. Kinnipeetav on kuriteo toime pannud katseajal. Kohtuistung Kinnipeetav B.U taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest seletades, et on aru saanud, et alkoholi tarvitamine ei sobi ning on nõus vabanemise korral paigaldama endale alkoholivastase ampulli. Alkoholilembesed sõbrad on tema kodukandist ära kolinud. Tal on perekond ning ta soovib asuda elama õiguskuulekat elu ning hakata tööl käima. Kaitsja toetas oma kaitsealuse seisukohta vabastamise osas, avaldades, et käesoleval juhul omab isiku ennetähtaegne vabastamine kasvatuslikku mõju, sest teda saab siis allutada lisanõuetele, tegelda tema alkoholiprobleemiga. Tal on kindel elu- ja töökoht, ta on loonud perekonna. Prokurör ei toetanud B.U ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuna risk uute analoogsete kuritegude toimepanemiseks on suur. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kandes käesoleval ajal reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, nende soodusteguriks on jätkuvalt alkohol. Tema on korduvalt juhtinud mootorsõidukit ebakaines olekus. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli kinnipeetav Harju Maakohtu 18.08.2009 määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Nimetatud katseaega ta nõuetekohaselt läbida ei suutnud ja pani katseajal toime uue kuriteo, taas KarS § 424 ja § 329 järgi. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav seekord suudab ettenähtud katseaja läbida nõuetekohaselt ning tema lubadusi peab kohus paljasõnalisteks, kuna ta on küll läbinud programmi Eluviisitreening, kuid oli kogu programmi vältel alamotiveeritud. Ta ei ole endale teadvustanud alkoholi sõltuvusprobleemi olemasolu. Kinnipeetava lubadust ampulli paigaldamiseks vabaduses kohus tunnustab, kuid leiab, et vaid selle lubaduse najal ei ole põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kindla elu- ja töökoha omamine, abiellumine vangistuse ajal ning väidetava joomakaaslase lahkumine samast külast on samuti positiivsed asjaolud, kuid ei anna kohtu arvates alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kinnitavad tema suutmatust õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetava iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele, ning et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on kõrge, so 44%. Eriti oluliseks peab kohus asjaolu, et eelmise karistuse kandmisest vabanes B.U ennetähtaegselt, kuid ta ei täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid ning sooritas katseajal uue kuriteo. Seega ei saa kasvatuslikust aspektist kriminaalhooldusele allutamist pidada B.U suhtes efektiivseks mõjutusvahendiks. Tõsikindla soovi korral on isikul võimalus oma alkoholisõltuvusega tegeleda ka peale karistuse ärakandmist. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat teistkordselt tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 07. jaanuaril 2012.a Nooremreferent

Anu Ammer Tea Toming Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.