Kriminaalasi nr 1-08-5120 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-08-5121
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Asja läbivaatamise kuupäev
25.11.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid Margus Sepman ́i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Margus Sepman, isikukood 36702202760
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
Jätta Margus Sepman tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Sepmani elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Margus Sepman tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.01.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus 2 päeva. Karistuse kandmise algus 02.03.2009 ja lõpp 29.05.2014. Kinnipidamisasutuses Margus Sepmani kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Peale kooli lõpetamist asus koheselt tööle xxx xxx kus omandas töö käigus lukksepa kutse. Omab ka automontaaži tööoskusi. Keevitaja kutse omandanud varasema vangistuse ajal. On 10 aastat töötanud FIE-na (automaaler). Vabanedes asub tööle xxx. Vanglas omandas lukkseppa, keevitaja ja puuseppa erialad. 26.10.2009-25.05.2011 töötas EVT puidutsehhis.
Alates 25.05.2011 töötab EVT metallitsehhis. Enne vangistust on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning ta läbis sõltuvusvastase ravi. Vangla toetab Margus Sepmani ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabaduses Margus Sepmanil on olemas tingimused seaduskuulekaks eluks. Lähisugulaste toetav suhtumine peaks mõjuma positiivselt tema käitumisele vabaduses. Margus Sepman on varem olnud kriminaalhooldusel ja kuriteo pani toime katseajal. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Margus Sepman taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Margus Sepmani tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margus Sepmani isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Margus Sepman on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude eest ning avaliku korra rikkumise eest, kuid paranemise teele ta ei asunud ning katseajal taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja mittesoovile loobuda kuritegelikust käitumisest. Käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Seega võib oletada, et tingimuslik karistus ega käitumiskontroll ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Margus Sepmani puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Isikul oli kuriteo toimepanemise ajal elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. 2005.a. katseajale määratuna, jättis M.Sepman korduvalt registreerimisele ilmumata ja pani katseajal toime uue kuriteo.
Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2,5 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg. Arvestades Margus Sepmani poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Margus Sepmani vabastamisega temale Tartu Maakohtu 20.01.2009 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.
Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 10.12.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.