Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kuna lekkis kostja poolt tarnitud ja paigaldatud konditsioneer ja lekkinud vesi kahjustas korteri nr 24 põranda, esitas hageja kostjale 12.04.2022 kohtuvälise kahjunõude (tagasinõude) ning palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2022. Kostja kahjunõudega ei nõustunud ja hagejale kahju ei hüvitanud. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 6202,70 eurot (põhinõue), võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõue summas 40 eurot ja viivise nõue.

Kindlustusjuhtumiks on kindlustatud eseme kahjustumine ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu (Varakindlustuse üldtingimused V100/2020 p 4.1). Pooled ei vaidle, et Tallinn XXX tn X asuv vara - müümata korterite siseviimistlus, inventar ja seadmed, olid kindlustatud hageja poolt. Vaidlusalusel juhul oli tegemist tehnilise seadme (konditsioneeri rikkega). Konditsioneer ehk jahutusseade jahutab maha ruumide sisese õhu, selle käigus kondenseerub välja õhuhiiskus, mis muutub veeks ning juhitakse hoonest (ruumidest) välja. Käesoleval juhul vee väljaviimist konditsioneerist ei toimunud ning tehniliselt välja kondenseeritud vesi põhjustas kindlustusvõtja varale kahju. Selline sündmus on kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtumiks on veeavarii (V100/2020 p 4.2 b). Veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on hoonesisese veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi või nende osade purunemise tõttu väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur (V100/2020 p 4.4.1 a). Kuna käesoleval juhul oli kahju põhjuseks hoone jahutussüsteemi purunemine (rike), mille tagajärjel voolas jahutusseadmest välja vesi ning korteri siseviimistlus sai kahjustada, siis oli tegemist kindlustusjuhtumiga. Oluline on see, et kahju ei tekkinud loodusliku kondensaadi tulemusel. Tegemist ei olnud kahjuga, mis on tekkinud järk järgult pika aja kestel või pikaajalise protsessi tõttu nagu kõdunemine, hallitamine, vamm, korrosioon, rooste vms (V100/2020 p 4.4.3 a). Pooled ei vaidle, et kindlustusvõtja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille sisuks oli konditsioneeride tarnimine ja tarnitud konditsioneeride paigaldustööd. Kostja tarnis konditsioneerid ja paigaldas need. Hageja on selgitanud, et kostja poolt tarnitud konditsioneeri pump põles läbi ja sellest tekkis veekahju. Kostja on selgitanud, et tema poolt tarnitud konditsioneer oli puudusega, tootmisdefektiga juba tarnimise ja paigaldamise ajal. Kostja vahetas läbipõlenud pumba välja. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et tarnitud konditsioneer oli juba tarnimise hetkel puudusega. Kostja on selle faktiväite eelduslikult omaks võtnud. Hageja hinnangul vastutab kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kui kostja leiab, et ta ei ole töövõtulepingu rikkunud, siis peab olema lepingus kokku lepitud, et kostja tarnib või võib tööandjale tarnida tootmisdefektiga konditsioneeri. Kostja ei ole tõendanud, et töövõtulepingu sisuks olid pooled kokku leppinud defektsete konditsioneeride tarnimise ja paigalduse. Kahjustada sai uus, müümata korter. Kahjustuse said põrand ja uksepaled. Kahjustused sai kõrvaldada/parandada. Hageja ei nõustu kostjaga, et kahjustada saanud ese ja kahju ulatus on tõendamata. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Hageja ei nõustu kostja väitega, et rikutud põrandaga korteri väärtus on sama kahjustusteta korteri väärtusega. Kahju hüvitamise eesmärk hõlmab kahjustada saanud korteri parandamist ja seeläbi kahjustada saanud isiku asetamist olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju põhjuseks olnud sündmust ei oleks esinenud. Kostja on kinnitanud, et tarnitud konditsioneer oli tootmisdefektiga. Mõistlik isik suudab hageja hinnangul ette näha, et kui kondensaatvee ärajuhtimiseks ettenähtud pump põleb läbi, siis kondensaatvett ära ei juhita ning vesi võib konditsioneerist välja voolata. Samuti on ettenähtav, et korterisse paigaldatud konditsioneerist väljavoolav vesi võib korteri siseviimistlust kahjustada. Riigikohus on selgitanud, et kahju ettenähtavuse all VÕS § 127 lg 3 järgi mõeldakse seda, kas lepingu sõlmimisel nägi lepingut hiljem rikkunud pool ette või pidi ette nägema, mis liiki kahju ja mis asjaoludel võib tekkida lepingu rikkumise tagajärjel. Lepingut rikkunud pool vastutab kahju ettenähtavuse korral kogu kahju eest, ehkki ta ei pidanud ette nägema, kui suur kahju võis tekkida (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 p 16).

Kostja on ettevõtja, kes reklaamib ennast kodulehel järgmiselt: Firma Skat-Keskus OÜ on asutatud 1999.aastal. Pakume oma klientidele kompleksteenuseid projekteerimise, ventilatsiooni, kliima-, automaatika- ja elektrisüsteemide paigalduseks ja hoolduseks. 2004.aastal firma läbis sertifitseerimise standardi ISO 9001:2000 järgi, 2007.aastal oli sertifikaat uuendatud uue standardi ISO 9001:2015 järgi ja antud hetkel firma tegutseb turul kui dünaamiline, hästi organiseeritud ja paindlik ettevõte. Kostja väide, et temal kui professionaalsel kliimasüsteemide projekteerijal, paigaldajal ja hooldajal puudub ettekujutus, mis võib järgneda konditsioneeri kondensaadipumba läbipõlemisele, on eluliselt mitteusutav.

kindlustusvõtja esitas omapoolse hinnapakkumise alles 01.12.2021, siis ei olnud hagejal põhjust korterit varem üle vaadata. Kahju ulatus oli piisavalt fotodega dokumenteeritud juba juulis 2021. Hageja on tõendanud, et kahjustada sai parkett, mis on ühine koridoris ja elutoas ning parkett eraldi toas, mis asub koridorist paremal. Samuti on hageja tõendanud, et põrandaliistude eemaldamisel on kahjustada saanud seinad. Seinte parandamiseks on seinad vaja uuesti värvida. Hageja on hüvitanud kahju RVO Ehituse OÜ hinnapakkumise alusel summas 6202,70 eurot (6521,70-omavastutus 319). II

KOSTJA VASTUVÄITED

kindlustusjuhtumiga ning hagejal puudus kindlustushüvitise tasumise kohustus. Seega ei ole kindlustusjuhtumit toimunud ning kindlustusandja ei oma tagasinõuet kostja vastu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-2-08 punktis 17 selgitanud, et isikul, kes ei ole kindlustuslepingu pooleks, on õigus VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt esitada VÕS § 492 lg 1 järgi esitatavale nõudele neid vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude ülemineku ajal, ja vastuväiteid, mis tal on uue võlausaldaja vastu. Juhindudes eelnevast, esitab kostja vastuväited, mida ta oleks saanud esitada vastuväidetena kindlustusvõtja nõudele. a) Kindlustusvõtjal ei olnud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 492 lg 1 kohaldamiseks pidi kindlustusvõtjal olema kostja vastu nõue. Kostja hinnangul ei olnud kindlustusvõtjal tema vastu nõuet. Kuivõrd hageja on väitnud, et kindlustusvõtja nõue kostja vastu põhines töövõtulepingul, toob kostja välja, et kindlustusvõtja oleks saanud kostjalt nõuda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui täidetud oleks järgmised eeldused: kostja on töövõtulepingut rikkunud; kindlustusvõtjale on kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju; kostja kohutuse rikkumise ja kindlustusvõtjale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kostja vastutab rikkumise eest. Kostja hinnangul ei ole antud juhul ükski viidatud eeldustest täidetud, seega ei olnud kindlustusvõtjal kostja vastu nõuet, mis oleks saanud hagejale üle minna. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud Hageja on hagiavalduse punktis 3.5 väitnud järgmist: „Hageja hinnangul on kostja töövõtulepingut rikkunud. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Kuna kostja poolt paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai kahjustada korteri põrand ja uksepaled, siis ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele“. Kostja antud väitega ei nõustu ning vaidleb sellele täielikult vastu. Kostja selgitab, et on ilmne, et kondensaat ei tekkinud konditsioneeri tarnimise ega selle paigaldamise tõttu. Kostja avariiakti kohaselt oli kondensaadipump läbi põlenud, pumba läbipõlemine ei ole ega saagi olla tingitud konditsioneeri paigaldamisest. Vastupidist pole hageja tõendanud. Kindlustusvõtja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks XXX tn X, Kalevi Panorama Elamukvartali hoonete X, X ja X konditsioneeride tarnimine ja paigaldustööd. Kostja on oma kohustused nõuetekohaselt täinud. Kostja tarnis konditsioneerid ning teostas nende paigaldamise. Hageja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et kuna paigaldatud konditsioneer lekkis, ei vasta kostja töö lepingutingimustele. Hageja pole selgitanud, millist lepingutingimust on kostja konditsioneeri paigaldamisel väidetavalt rikkunud. Hageja ei ole hagis tuginenud väitele, et kostja oleks paigaldanud konditsioneeri ebaõigesti ning kondensaat hakkas lekkima konditsioneeri ebaõige paigaldamise tõttu. Seega ei ole hageja konkretiseerinud, millist konkreetset rikkumist ta kostjale ette heidab. Kahju tekkimine kindlustusvõtjale on tõendamata. Isegi siis, kui kostja oleks tõepoolest töövõtulepingut rikkunud (mida kostja ei teinud), ei oleks kindlustusvõtjal sellest hoolimata olnud kostja vastu nõuet kuivõrd pole tõendatud, et kindlustusvõtjale oleks tekkinud kahju, mille hüvitamist ta oleks saanud kostjalt nõuda. Hageja on käsitlenud kahjuna kindlustusvõtjale kuulunud korteri siseviimistluse kahjustumist. Hageja ei ole aga selgitanud, milles täpsemalt väidetav kahju seisnes ja millega kahju tekkimine tõendatud on. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Hageja esitatud veeavarii piltidest nähtub, et kindlustatud eseme koridori põrandal on kondensaadi lekkimisest veejäljed, samuti nähtub

piltidelt, et kolm põrandaliistu on kahjustunud (kaks esikus olevat liistu ja üks magamistoas olev liist. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kondensaadi tõttu tekkisid kindlustud eseme koridori põrandale veejäljed ning kolm liistu said kahjustada. Sellest ei ole aga võimalik automaatselt järeldada, et kindlustusandjale oleks tekkinud kahju. Kostja viitab, et VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui, asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja hinnangul ei ole kahju tekkimine kindlustusvõtjale tõendatud. Ei ole tõendatud, et tekkinud intsident oleks vähendanud korteri väärtust. Samuti ei ole tõendatud, et kindlustusandja oleks parketi osa ja kahjustunud liistud välja vahetanud või parandanud ja kandnud sellega seonduvalt kulutusi. Hagiavaldusest nähtub, et kindlustusvõtja on esitanud hagejale kahjuteate 09.07.2021. Hageja vara ülevaatuse akti kohaselt on hageja kindlustatud eseme üle vaadanud 09.12.2021 ehk 5 kuud pärast kahjuteate esitamist. Hageja vara ülevaatuse aktist nähtuvalt ei olnud selle koostamise ajaks korteris siseviimistluse väidetavaid kahjustusi veel kõrvaldatud. Kinnistusraamaatu andmete kohaselt on kindlustusvõtja aga 15.12.2021 sõlminud kindlustatud eseme võõrandamiseks müügi- ja asjaõiguslepingu. Eeltoodust tulenevalt ei kõrvaldanud kindlustusvõtja väidetavat kahju 5 kuu jooksul pärast siseviimistluste kahjustuste tekkimist. Kindlustusvõtja võõrandas korteri kõigest 6 päeva pärast seda, kui hageja oli käinud korterit üle vaatamas. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et kindlustusvõtja oleks selle 6 päeva jooksul siseviimistluse kahjustused kõrvaldanud. Seda kahtlust kinnitab ka asjaolu, et hageja on maksnud kindlustusvõtjale hüvitise välja alles 16.02.2022 ehk pea 7 kuud pärast kahjuteate esitamist. Ei ole tõendatud, et kahjustus oleks alandanud korteri väärtust. Järelikult ei ole tõendatud, et kindlustusvõtjale oleks tekkinu kahju. Kuivõrd kostja pole oma töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ning kahju tekkimine kindlustusvõtjale pole tõendatud, ei olnud kindlustusvõtjal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, mis oleks saanud hagejale üle minna.

olema tõendatud. Ei ole veekahjustuste kõrvaldamiseks 7,6 m2 suurusel pinnalt ja kolme liistu asendamiseks vajalik sisuliselt terve korter ära remontida. Hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning isegi juhul, kui kahju tekkimine kindlustusvõtjale oleks tõendanud, on kahju ebamõistlikult suur ning kuulub igal juhul vähendamisele. Kuigi kostja ei ole oma lepingust kohustust rikkunud ning kindlustusvõtjal ei olnud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, on hageja nõue välistatud ka seetõttu, et väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele. VÕS § 127 lg 2 näeb ette, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

istungil järgmist: „Hagi aluseks on töövõtulepingu rikkumine, kus kostja pidi tarnima ja paigaldama eluhoonesse konditsioneerid. Konditsioneerid ta tõi ja paigaldas, aga konditsioneer, mis paigaldati, oli rikkega juba algusest peale ja see põhjustas korterile kahju“. Kohus küsis istungil hagejalt järgmist: „Töövõtulepingu järgi oli töövõtja kohustus tarnida ja paigaldada. Kas see, kui pump oli läbi põlenud, oli mõjutatav kostja ehk töövõtja tegevusest?“, millele hageja vastas nii: „Hageja näeb asja niimoodi, et töövõtulepingust tulenev kohustus tarnida ja paigaldada on ikkagi, et peab olema korras ja töötav seade, mitte rikkis asi. Ja kostja on kinnitanud, et asi, mille ta sinna tõi, oli algusest peale puudusega. Et puudus ei tekkinud kliendi süül“. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis võtnud omaks ega muul viisil kinnitanud, et kondensaadipump oli algusest peale puudusega. Kostja tarnis konditsioneerid ning teostas nende paigaldamise. Kostja töö vastas lepingutingimustele ning hageja vastupidised väited on alusetud, põhjendamatud ning täielikult tõendamata Asjaolu, et kostja on avariiakti märkinud, et kondensaadipumbal oli tootmisdefekt, ei anna alust järeldada, et pump oli selle üleandmise ajal puudustega. Kostja selgitab, et võimalikud vead elektroonilise seadme tootmisel võivad ilmneda ka pärast mitme aasta möödumist seadme paigaldamisest. Ka kohtuistungil, kui kostja lepinguline esindaja möönis, et pumbal oli tootmisdefekt, ei pidanud kostja silmas seda, et kostja võtab omaks, et pump oli algusest peale puudustega. Kostja on omaks võtnud üksnes selle, et kondensaadipump oli läbi põlenud. Kostja selgitab, et kuna kõnealuse kondensaadipumba konstruktsioon ei võimaldanud pumpa lahti võtta, märkis kostja avariiakti vea põhjuseks tootmisdefekti. Tegelikkuses ei olnud aga kostjal võimalik hinnata, mis konkreetselt pumba läbipõlemise põhjustas (pumpa ei olnud võimalik lahti võtta). Samuti ei osanud kostja toona ette näha, et kostja avariiakti võidakse kasutada tema vastu nõude esitamiseks. Teiseks, kostja paigas töövõtulepingu alusel korteritesse kaubamärgi „Eckerle“ (tooja: Eckerle Industrie-Elektronik gmbH) kondensaadipumbad. Kostja toob välja, et kõik kostja poolt paigaldatud kondensaadipumbad vastavad nii rahvusvahelisele ISO standardile 9001:2000, mille tõendamiseks esitab kostja „Eckerle“ pumpade ISO sertifikaadi (lisa 2), kui ka kõikidele Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele, mille tõendamiseks esitab kostja „Eckerle“ pumpade vastavusdeklaratsiooni (lisa 3). Kostja poolt paigaldatud kondensaadipumbad olid seega uued ja kvaliteetsed. Kolmandaks toob kostja välja, et tööde kindlustusvõtjale üleandmise ajal oli vaidlusalune kondensaadipump täiesti töökorras. Vahetult enne tööde üleandmist viis kostja läbi ka pumpade testimise. Kondensaadipumba testimine toimub selliselt, et konditsioneeri lastakse vesi ning kontrollitakse, kas vesi väljub sealt läbi pumba. Paraku ei ole kostjal pumpade testimise kohta dokumentaalset tõendit esitada kuivõrd tegu on tavapärase protseduuriga mida kostja ei ole eraldi protokollinud. Kostja esitab seadmete üleandmis-vastuvõtmise akti. Kahju tekkimine ja väidetava kahju suurus on tõendamata Kostja hinnangul ei ole kindlustusvõtjal kahju tekkinud, täielikult on tõendamata väidetavalt tekkinud kahju suurus. Hageja ei ole selgitanud, miks tuli parkett välja vahetada kogu korteris, kui veekahjustusi võis hageja poolt kahjustuse tõendamises esitatud piltidelt näha vaid koridoris. Samuti ei nõustu kostja hageja väidetega selle kohta, et põrandaliistude eemaldamise vajaduse tõttu tuli kogu korteri seinad üle värvida. Hageja ei ole seda väidet mitte millegagi tõendanud. Olukorras, kus hageja ei osanud istungil vastata kohtu küsimusele selle kohta, kas remont on üldse teostatud, puudub mistahes alus väitmaks, millised oleks olnud korteri remondi korral reaalselt vajalikud ehitustööd ja millised mitte ning milliseks oleks kujunenud vajalike ehitustööde maht. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste täidetust. Kostja leiab alternatiivselt, et – väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele

VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Isegi kui kostja oleks rikkunud kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut (mida kostja ei teinud), ei oleks kindlustusvõtjal olnud kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Antud juhul on kostja läbipõlenud kondensaadipumba asendanud. Kondensaadipumba asendamise järgselt ei saanud aga kindlustusvõtjal kostja vastu mistahes nõudeid olla. Kostja väidab, et kondensaadipumpade tarnimise kohustuse eesmärgiks ei olnud kaitsta tellijat muu võimaliku kaudse kahju eest, mis kondensaadipumba läbipõlemise tagajärjel tellija muule varale tekkida võib. Päris kindlasti ei olnud kondensaadipumpade tarnimise eesmärgiks pumba läbipõlemise korral tellija kogu korteri siseviimistluse vahetamisega kaasnevate kulude hüvitamine ning seda veel olukorras, kus tellija kondensaadi lekkimise tagajärjel korteri esikus ilmnenud veekahjustusi eelduslikult ei kõrvaldanudki. Isegi juhul, kui kostja oleks andnud kindlustusvõtjale üle puudustega kondensaadipumba (mida kostja ei teinud), ei kuuluks väidetav kahju sellegipoolest hüvitamisele. Väidetava kahju suurus saaks olla maksimaalselt 1374,90 eurot. Juhuks kui aga kohus kostja väidetega mingil põhjusel ei nõustu ning asub seisukohale, et kostja siiski on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ning tekkinud kahju on hüvitatav, tugineb kostja teise alternatiivse argumendina vastuväitele, mille kohaselt saaks hüvitatava kahju suuruses olla maksimaalselt 1374,90 eurot. Kõnealune summa on kujunenud järgmiselt: kostja on liitnud kokku kõik hinnapakkumises märgitud koridoriga seotud tööd ja saanud selle tulemusena summaks 1,249.90 eurot seejärel on kostja antud summale liitud juurde transpordikulu 80 eurot ning 1⁄4 koristamise ja prügi utiliseerimise maksumusest ehk 45 eurot. Kostja esitab käesoleva alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus ühegi kostja poolt eelnevalt esitatud argumendiga ei nõustu. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Riigikohus on pidanud võimalikuks VÕS § 140 lg 1 kohaldamist ka töövõtulepingust tuleneva rikkumise korral (RKTKo asjas nr 3-2-1-126-15 p 13). Kostja leiab, et juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostjal on kahju hüvitamise kohutus ja kindlustusvõtjale tekkinud kahju on suurem kui 1374,90 eurot, palub kostja kohtul kahjuhüvitist vähendada kuni 1374,90 euroni. Isegi kui kostja oleks andnud kindlustusvõtjale üle lepingutingimustele mittevastava kondensaadipumba (mida kostja ei teinud), ei oleks kindlustusvõtjal olnud alust nõuda kostjalt enamat, kui pumba asendamist või parandamist ning kuivõrd kostja on pumba asendanud, muud kahju kindlustusvõtja kostjalt nõuda ei saaks. Kostja on selgitanud sedagi, lepingutingimustele mittevastava eseme üleandmise korral saab võimalik kahju hüvitamise nõue seisneda vaid lepingu eseme väärtuse vähendamise või hüvitamise nõudes ning mistahes muud nn kaudset kahju kindlustusvõtja nõuda ei saaks. Kondensaadipumba maksumus on umbes 200 eurot. Tegemist on seega odava seadmega, mistõttu ei ole mõeldav, et kostjal tuleks hüvitada väidetav kaudne kahju, mis ületab kondensaadipumba maksumust pea 33 kordselt. Kostja ei pidanud ka ette nägema, et kondensaadipumba rikke tagajärjel tuleks kogu korteri põrand ära vahetada ja kõik seinad üle värvida ehk siis kogu korteri siseviimistlus uuesti teostada. Esinevad alused väitmaks, et tegelikkuses ei ole korteris remonti tehtud ning kahju ei ole seega ka tekkinud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kindlustusvõtja alusetu rikastumine

- Kostja ei ole kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud - Kahju tekkimine ja väidetava kahju suurus on tõendamata - Kostja alternatiivne seisukoht a) väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele b) väidetava kahju suurus saaks olla maksimaalselt 1374,90 eurot Kostja on esitanud alternatiivse taotluse kahju vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel juhuks, kui kohus ühegi kostja poolt esitatud argumendiga ei nõustu ning peaks asuma seisukohale, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja väidetav kahju kuulub hüvitamisele. III

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

siseviimistluse, inventari ja seadmed aadressil Tallinn XXX tn 6 dtl 30; veeavarii omavastutuse suurus 319 eurot dtl 30). 17.2 Kindlustusjuhtumi toimumine ehk kindlustuslepinguga kaetud riski realiseerumine Kostja AS Skat-Keskus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Kostja 18.06.2021.a koostatud avariiakti kohaselt on kostja kindlustatud eseme ülevaatuse käigus tuvastanud, et konditsioneerist lekkis kondensaat (dtl 20). Kostja leiab, et kondensaadi leke ei olnud hageja ja kindlustusvõtja (T OÜ) vahel sõlmitud lepingu järgi kindlustusjuhtumiks. Kostja tugineb kahju tekkimise ajal kehtinud hageja varakindlustuse üldtingimuste V100/2020 (dtl 79-89) punktidele 4.4.1 a); 4.4.3 b); 6.7. Üldtingimuste punkt 4.4.1. a) sätestab, et veeavarii puhul hüvitatakse kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on hoonesisese veevarustuse-, kanalisatsiooni, kütte-, jahutussüsteemi või nende osade purunemise tõttu väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur. Samas näeb aga üldtingimuste punkt 4.4.3. b) ette veeavarii välistuse, mis sätestab, et kindlustusandja ei hüvitata kahju, mis on põhjustatud liigniiskusest, kondensaadist, puhastus- või koristusveest (lisa 1). Lisaks näeb üldtingimuste punkt 6.7 ette, et PZU ei hüvita kahju ega kulusid, mille otseseks või kaudseks põhjuseks on: kõdunemine, hallitamine, liigniiskus, korrosioon, erosioon, rooste, katlakivi, kondensaat, mädanik, kokkutõmbumine, aurustumine, kaalukaotus, kuivus või muu selline aegamööda toimuv protsess või nähtu. Kuivõrd tagasinõude aluseks olevate asjaolude kohaselt on kahju põhjustanud kondensaat, ei olnud kindlustusandja üldtingimuste V100/2020 punkti 4.4.3 b) ja punkti 6.7 kohaselt tegemist kindlustusjuhtumiga ning hagejal puudus kindlustushüvitise tasumise kohustus. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme kahjustumine ootamatu ja ettenägematu sündmuse tõttu. Pooled ei vaidle, et Tallinn XXX tn X asuv vara - müümata korterite siseviimistlus, inventar ja seadmed, oli kindlustatud hageja poolt. Vaidlusalusel juhul oli tegemist tehnilise seadme (konditsioneeri rikkega), mitte kondenseerumise kui loodusnähtusega. Hageja selgitab konditsioneeri toimimist ja lekke toimumist järgmiselt: konditsioneer ehk jahutusseade jahutab maha ruumide sisese õhu, selle käigus kondenseerub välja õhuhiiskus, mis muutub veeks ning juhitakse hoonest (ruumidest) välja. Käesoleval juhul vee väljaviimist konditsioneerist ei toimunud ning tehniliselt välja kondenseeritud vesi põhjustas kindlustusvõtja varale kahju. Vastavalt üldtingimuste p 4.2 b on kindlustusjuhtumiks veeavarii. Tulenevalt p 4.4.1 a hüvitatakse veeavarii puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju, mille põhjuseks on hoonesisese veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte-, jahutussüsteemi või nende osade purunemise tõttu väljavoolanud vesi, reovesi või muu vedelik või väljatunginud aur. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei tekkinud kahjustused loodusliku kondensaadi tulemusel (mis on tekkinud pika aja kestel nt hallitamine, kõdunemine, hallitamine, vamm, korrosioon, niiskusest tingitud kondensaat, millest tuleneva võimaliku kahjustuse hüvitamise välistab üldtingimuste p 4.4.3 a) Kuivõrd käesoleval juhul oli kahjustuste põhjuseks jahutussüsteemi (konditsioneeri) rike, mille tagajärjel voolas jahutusseadmest välja vesi ja kahjustas korteri siseviimistlust, oli tegemist kahjujuhtumiga. 17.3 Kahju hüvitamine õigustatud isikule

Kostja on seisukohal, et kindlustusandja on väidetava kahju hüvitanud selleks õigustamata isikule ega oma seetõttu nõuet kostja vastu. T OÜ on kindlustatud korteri (Tallinn, XXX, registriosa nr XXX) võõrandanud A. B.ile ning 15.12.2021 kinnistamisavalduse alusel on 17.12.2021.a. kantud viimane kinnistusraamatusse korteri uue omanikuna (dtl 91-97). Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja kandis kindlustusvõtja T OÜ kontole kindlustushüvitise 16.02.2022 (dtl 23), ehk pärast kinnisasja võõrandamist. Kostja leiab tuginedes VÕS § 494 lg 1, et A. B. omandas 17.12.2021 kindlustusvõtja T OÜ nõude, kuid vaatamata sellele on hageja tasunud kindlustushüvitise välja pea kaks kuud hiljem ning seda esialgsele kindlustusvõtjale, millest tulenevalt on kindlustushüvitis tasutud ebaõigele isikule ning taolises olukorras ei saanud hagejale minna üle T OÜ väidetav nõue kostja vastu VÕS § 492 lg 1 alusel. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 494 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kindlustatud asja võõrandamise korral läheb senise kindlustusvõtja õiguslik positsioon kindlustatud asja omandajale üle. Tegemist on nõude seaduse alusel üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes. Kindlustuslepingu omandajale ülemineku eelduseks on kindlustatud asja võõrandamine – eelkõige tehinguline omandi üleandmine võõrandajalt omandajale, st kehtiva käsutuse tegemist, millega kindlustatud asja omand läheb üle ühelt isikult teisele. Kinnisasjade puhul tähendab see AÕS § 64 1 kohaselt notariaalselt tõestatud kokkuleppe (asjaõiguslepingu) sõlmimist ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse. Kindlustuslepingu ülemineku peamiseks tagajärjeks on see, et kui kindlustusjuhtum on toimunud peale kindlustuslepingu üleminekut, siis peab kindlustusandja täitma oma hüvitise maksmise kohustuse kindlustatud asja omandajale. Kui kindlustusjuhtum on toimunud enne kindlustatud asja võõrandamist, tuleb hüvitamiskohustus täita kindlustatud asja võõrandajale ning võõrandamine selles osas midagi ei muuda1. Kuivõrd kindlustusjuhtum leidis käesoleval juhul aset enne kinnisasja võõrandamist, on hageja tasunud kindlustushüvitise selleks õigustatud isikule (võõrandajale). 17.4 Kindlustusvõtjal (T OÜ-l) ei ole kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. VÕS § 492 lg 1 kohaldamiseks pidi kindlustusvõtjal olema kostja vastu nõue. Kostja hinnangul ei olnud kindlustusvõtjal tema vastu nõuet. Selleks, et kindlustusvõtja saaks kostjalt nõuda töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, peavad olema täidetud järgmised eeldused: kostja on töövõtulepingut rikkunud; kindlustusvõtjale on kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju; kostja kohutuse rikkumise ja kindlustusvõtjale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kostja vastutab rikkumise eest. Kostja hinnangul ei ole ükski nimetatud eeldustest täidetud. 17.4.1 Hageja märgib, et VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kuna kostja paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai kahjustada korteri põrand ja uksepaled, ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele.

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne (§ 494 komm p 3.3, lk 232)

Kostja vaidleb hageja väitele vastu ja selgitab, et kondensaat ei tekkinud konditsioneeri tarnimise ega selle paigaldamise tõttu. Kostja avariiakti kohaselt oli kondensaadipump läbi põlenud, pumba läbipõlemine ei ole ega saagi olla tingitud konditsioneeri paigaldamisest. T OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks XXX tn X, Kalevi Panorama Elamukvartali hoonete X, X ja X konditsioneeride tarnimine ja paigaldustööd. Kostja tarnis konditsioneerid ning teostas nende paigaldamise. Kostja töö vastas lepingutingimustele ning hageja vastupidised väited on tõendamata. T OÜ ja OÜ Skat-Keskus vahe 24.04.2019 sõlmitud töövõtulepingu nr 14/2019 (dtl 34-55) p 2.1 kohaselt pidi OÜ Skat-Keskus tarnima ja paigaldama XXX tn X, Kalevi Panorama elamukvartali hoonete X, X ja X konditsioneerid (lepingu p 2.1). VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö peab vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele muuhulgas, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1); Kostja on seisukohal, et täitis omapoolsed lepingust tulenevad kohustused. Tarnis konditsioneerid ja paigaldas need ning tööde üleandmisel-vastuvõtmisel (akt 5.03.2021, dtl 197) puuduseid ei olnud. Kostja on avariiakti (dtl 20) märkinud, et kondensaadipumbal oli tootmisdefekt (läbipõlenud pump asendatud uuega), omaks võtnud, et kondensaadipump oli läbi põlenud. Kostja selgitab, et kuna kondensaadipumba konstruktsioon ei võimaldanud pumpa lahti võtta, märkis kostja avariiakti vea põhjuseks tootmisdefekti. Tegelikkuses ei olnud aga kostjal võimalik hinnata, mis konkreetselt pumba läbipõlemise põhjustas (pumpa ei olnud võimalik lahti võtta (dtl 185). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik ka üheselt väita, et tööde üleandmiselvastuvõtmisel (töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal) puudust ei olnud ja tööde kindlustusvõtjale üleandmise ajal oli vaidlusalune kondensaadipump täiesti töökorras. Kohus nõustub, et kuna kostja poolt paigaldatud konditsioneer lekkis, konditsioneerist jooksis välja vesi ning selle tagajärjel sai kahjustada korteri põrand, ei vastanud tehtud töö lepingutingimustele. Kahjujuhtum leidis aset 24.06.2021 paiku, so 3 kuud pärast tööde üleandmist-vastuvõtmist. Tulenevalt VÕS § 640 lg 2 kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Vastavalt VÕS § 642 lg 1 vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Seega käesoleval juhul on kostja vastutav töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kui töövõtja vastutab lepingutingimustele mittevastava töö eest, saab tellija töövõtja suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud VÕS §-des 646-649 ja § 108-118. Vaidlust ei ole selles, et kondensaadilekke põhjustas puudustega konditsioneer ning kostja vahetas läbipõlenud pumba välja. Väär on kohtu hinnangul aga kostja seisukoht, et sellega on ta puudused kõrvaldanud ning töövõtulepingu täitmine kohane. 17.4.2 T OÜ ja OÜ Skat-Keskus vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.2.28 kohaselt pidi töövõtja kasutama tööde teostamiseks materjale, seadmeid ja tooteid, mis on uued, kasutamata, vigadeta, vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja on ettenähtud tööks vastavalt projektdokumentatsioonile, välja arvatud juhul kui lepingu dokumentides on teisiti sätestatud; p 5.2.33 järgi hoidma ära tehtud töödest ja nende tegemise käigus tekkivad võimalikud kahjulikud

mõjutused keskkonnale ja ümbruskonnale. Lepingu p 7.1 sätestas, et töövõtja vastutab lepingu täitmisest tuleneva tegevuse/tegevusetusega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Seega tuleneb lepingu p 7.1 töövõtja vastutus teostatud töödest /paigaldatud seadmetest tulenevate kõrvalmõjude tekitatud kahju eest. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Lisaks töövõtulepingu põhikohustusele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi (vt Riigikohtu 28.03.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-10). VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei saanud ette näha, et kasvõi teoreetiliselt saaks konditsioneeri paigaldamise tõttu tekkida kohustus hüvitada kindlustusvõtja korterile tekkinud veekahjustus. Kostja sellekohane väide on vastuolus ka kostja ja T vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.1 sätestatuga. 17.4.3 VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 6202,70 eurot. Vaidlust ei ole selles, et korteri kahjustusi põhjustas konditsioneerist lekkinud kondensaat. Seega on olemas põhjuslik seos rikkumise ja kahjustumise vahel. Kui konditsioneer ei oleks olnud puudusega, ei oleks eelduslikult see ka lekkinud ning kahjustusi korteri siseviimistlusele põhjustanud. 17.4.4 Hageja on käsitlenud kahjuna kindlustusvõtjale kuulunud korteri siseviimistluse kahjustumist (dtl 11-19, dtl 8, 56 kahjuteade ja kirjeldus; RVO Ehituse OÜ hinnapakkumine dtl 21-22; RVO Ehituse OÜ e-kiri dtl 141; fotod dtl 142-160; maksekorraldus dtl 23) . VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama sätte lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Hageja esitatud veeavarii piltidest nähtub, et kindlustatud eseme koridori põrandal on kondensaadi lekkimisest veejäljed, samuti nähtub piltidelt, et põrandaliistud on kahjustunud (kaks esikus olevat liistu ja üks magamistoas olev liist; dtl 11-19, 142-160). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kondensaadi tõttu tekkisid kindlustud eseme koridori põrandale veejäljed ning kolm liistu said kahjustada. Kostja leiab aga, et sellest ei ole aga võimalik automaatselt järeldada, et kindlustusandjale on tekkinud kahju. Kostja hinnangul ei ole kahju tekkimine kindlustusvõtjale tõendatud. Ei ole tõendatud, et tekkinud intsident oleks vähendanud korteri väärtust. Samuti ei ole tõendatud, et kindlustusandja oleks parketi osa ja kahjustunud liistud välja vahetanud või parandanud ja kandnud sellega seonduvalt kulutusi. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1. Vaidlust ei ole selles, et konditsioneeri leke kahjustas korteri siseviimistlust. Seega on väär kostja seisukoht, et kahju ei ole tekkinud. Tulenevalt viidatud sättest (VÕS § 132 lg 3) hõlmab kahjuhüvitis asja parandamise mõistlikke kulusid. 17.4.5 Kahjustatud põranda ja uksepalede parandamiseks esitas hinnapakkumise RVO Ehituse OÜ summas 6521,70 eurot (dtl 21-22). Lietuvos draudimas Eesti filiaal hüvitas T OÜ-le kahju summas 6202,70 eurot (dtl 23). Omavastutus 319 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (6521,70-319=6202,70). Lietuvos draudimas Eesti filiaal esitas Oü-le Skat Keskus 12.04.2022 kohtuvälise kahjunõude (tagasinõude) ning palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2022 (dtl 25-27). Kohus märkis otsuses eespool (vt p 16), et kui kindlustusasndja on kannatanule välja maksnud hüvitise suuremas ulatuses kui see, mille eest kahju tekitaja vastutab, ei saa kindlustusandja kahju tekitaja vastu esitada nõuet mitte kogu väljamakstud summa osas, vaid ikkagi üksnes kahju tekitaja vastutuse ulatuses. Hageja põhjendab kahjuhüvitise suurust alljärgnevaga: RVO Ehituse OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle 09.12.2021 ja koostas vara ülevaatuse akti (dtl 140-161). Vara ülevaatuse akti kohaselt on seintel osaline värvikahjustus, mis on tingitud põrandaliistude eemaldamisest. Kahjustatud on koridori laudparkett. Seina alaosas on hallitus. Toa laudparkett on kahjustatud. Uksed (3 tk) tuleb parketi paigaldamisel demonteerida. RVO Ehituse OÜ selgitas hagejale: „Edastan akti, fotod ja hinna. Objektist: Põrandal veekahjustus esiku osas ja ka toa ukse ümbruses. Esik moodustab ühtse pinna elutoaga. Omanik on hakanud teostama remonti (teadmiseks on et nendel on leping, et uus elanik peab 15.12 saama sisse kolida) on hakatud teostama remonttöid. Põrandaliistud on eemaldatud nii, et kohati on ka seina kahjustatud, liimiga kinnituskohad on lahti tõmmanud värvi (kas sel juhul on seinte värvimine põhjendatud) Probleem on ka ühe ukse lengi minimaalsest kahjustusest alaosas sisse on tulnud väiksed praod, omanik pidi edastama ukseploki hinna (eritellimus 2300x900mm). Juhiti tähelepanu ka ukse lainetamisele aga see pole küll seotud antud juhtumiga kõikide uste üks serv lainetab. Tegelikult see veekogus, mis põrandat kattis pole märkimisväärselt suur näidati ka pragusid seinas mis pole kindlasti selle juhtumiga seotud (dtl 140-141). Kohus ei nõustu hageja esitatud kahju suurusega. Kondensaadipumba läbipõlemise tagajärjel tekitatud kahjustused ei olnud sedavõrd suured, et vajanuks tellija kogu korteri siseviimistluse vahetamist /korrigeerimist ja sellega kaasnevate kulude hüvitamist. Konditsioneeri põhjustatud veekahjustused olid koridori osas(esikus) ning toa ukse ümbruses (dtl 9, 10, 12, 13, 15, RVO Ehituse OÜ selgitus dtl 141). EVO Ehituse OÜ selgituses on muuhulgas toodud, et Põrandal veekahjustus esiku osas ja ka toa ukse ümbruses. Esik moodustab ühtse pinna elutoaga.... Tegelikult see vee kogus, mis põrandat kattis pole märkimisväärselt suur ......(dtl 140-141). RVO Ehituse OÜ hinnapakkumises (dtl 21-22) on veekahjustuse likvideerimiseks (mis leidis aset üksnes esikus) teostatud tööde loetelu kogu korteri ulatuses, mis kohtu hinnangul on põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et puudub alus nõuda hüvitist nende tööde eest, mis ei ole seotud 24.062021.a. paiku korteris kondensaadirikkest tuleneva kahjujuhtumiga. Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et põhjendatud on remonditööd esiku /koridori osas (vt hinnapakkumine dtl 21) summas 1249.90 eurot, millele lisandub transpordikulu 80 eurot ja koristamine/prahi utiliseerimine 45 eurot (180:4) – kokku 1374,90 eurot.

Hageja ei ole esitanud arusaadavat ja mõistlikku põhjendust kogu korteri seinte värvimise vajaduse osas (isegi kui põrandaliistude eemaldamisega tekkis vajadus seina alaosas värvi korrigeerida), samuti ei ole tõendanud kogu korteri põrandaparketi vahetamise vajadust kui veekahjustus oli üksnes esikus. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 1374,90 eurot.

Piret Raik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.