1-10-16535/37 - Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 17. novembril 2011 kell 14.00 . Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. novembrist 2011 . Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 18. novembrist 2011. Esimese astme kohtu otsuse sisu Maakohtu otsusega mõisteti Rain Vaha süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti R. Vaha süüdi KarS § 185 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaldades suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.06.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.-24.07.2009, so 3 päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust. R. Vahale esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema omandas ebaseaduslikult grupis koos Ain Aroldiga 2009 aastal seni tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 130 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, mida ühiselt hoidsid Tartumaal Reola metsas peidikus ning A. Aroldi kasutuses olnud sõiduautos Audi 100 reg nr XXX ja mida andsid edasi erinevatele isikutele nii suurtes kui ka väikestes kogustes. Isikute tegevus grupis seisnes selles, et ühiselt omandatud amfetamiinikogusest hoidsid R. Vaha ja A. Arold enese juures sõiduautos ning peidikus Tartumaal Reola metsas narkootilist ainet järgmiselt: 26,90 grammi amfetamiini A. Aroldi kasutuses olnud sõidukis reg.nr XXX , 11,82 grammi amfetamiini nimetatud sõidukis R. Vaha pluusi taskus ja 0,13 grammi amfetamiini R. Vahal jalas olnud pükste taskus, mis kõik leiti ja võeti ära politsei poolt 22.07.2009 läbiotsimisel ning 64,04 grammi amfetamiini andis A. Arold vabatahtlikult välja 22.07.2009 Tartumaa Reola metsas asuvast peidikust. Ülalnimetatud omandatud amfetamiini kogusest andsid 22.07.2009 R. Vaha ja A. Arold ebaseaduslikult Põlvamaal Põlva vallas XXX külas Peeter Kuusniidu elukohas P. Kuusniidule edasi 5,62 ja umbes 1,5 grammi amfetamiini, so suures koguses narkootilist ainet, millest 1,5 grammi amfetamiini jõudis P. Kuusniit enne läbiotsimist ära tarvitada ning 5,62 grammi amfetamiini politsei poolt leiti ja võeti ära 22.07.2009 P. Kuusniidu elukoha läbiotsimisel. Ülalnimetatud omandatud amfetamiini kogusest andis A. Arold edasi Margus Tamminile 2009 juulikuu keskel vähemalt 4-l korral 5 grammi amfetamiini kaupa, so kokku vähemalt 20 grammi amfetamiini. Amfetamiini edasi andmised M. Tamminile toimusid järgmistes kohtades: Tartu linnas Kaunase pst 49-6, Tartu linnas Aleksandri 46 asuva Hansa talli juures, Tartumaal Aoveres Olerexi tanklas ning Tartu linnas Ringtee tänaval asuva Siiruse toidukioski juures. Samuti esitati R. Vahale süüdistus KarS § 185 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, täisealisena andis edasi grupis koos A. Aroldiga 2009 juulikuus kahel korral Tartu linnas XXX alaealistele B.P. (sünd. XXX) ja M.J. (sünd XXX) kummalegi mõlemal korral ühe doosi lahustatud amfetamiini, so amfetamiini väikeses koguses ja Tartumaal Luunja vallas Kabina järve ääres kummalegi kokku ühel korral ühe doosi lahustatud amfetamiini, so amfetamiini väikeses koguses. R. Vaha tegevus grupis seisnes selles, et tema segas valmis amfetamiini lahused ja A. Arold süstis nimetatud lahused alaealistele B.P. ja M.J. käsivarde.

Maakohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leidis, et R. Vahile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses omandamises ning edasiandmises grupi poolt on tõendatud. A. Aroldi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 1-3) ja R. Vaha kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 63-65) andmetel peeti A. Arold ja R. Vaha kinni 22.07.2009 tabatuna kuriteo toimepanemiselt. A. Aroldi dressipükste taskust leiti ja võeti ära 2 minigrip kilekotti pulbrilise aine jääkidega (pakendati pakendisse nr 2AA). R. Vaha teksapükste taskust leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott, milles heledat värvi pulbriline aine kogukaaluga alla 1 grammi. R. Vahalt äravõetud esemed pakendati pakendisse nr 1RV. Sõiduki Audi 100 reg.nr XXX läbiotsimisprotokolli (I kd, tl 16-19) andmetel autojuhi uksesahtlist võeti ära kollast värvi riidelapp, milles kaks minigrip kilekotti, milles omakorda minigrip kilekotid heledat värvi pulbrilise ainega, A. Aroldi poolt vabatahtlikult üle antud esemed (pakendati pakendisse nr 1A). Kõrvalistujapoolsest tagumisest uksesahtlist võeti minigrip kilekott, milles vedel heledat värvi aine (pakendati pakendisse nr 3A). Tagumiselt istmelt võeti tumedat värvi triiksärk, mille rinnataskus LM suitsupakk, milles minigrip kilekott heledat värvi ainega (pakendati pakendisse nr 4A). Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 33-35) andmetel vaadeldi Ülenurme vallast Roiu metsast leitud ja äravõetud punase kaanega klaaspurki. Purgil mullasarnane aine. Vaadeldud minigrip kotid pulbrilise ainega on leitud ja ära võetud sõidukist reg.nr XXX selle läbiotsimisel. Kottidel mullasarnane aine. Narkootilise aine eksperdiarvamusest tulenevalt (ekspertiisiakt nr AN-739-09/3049 I kd, tl 3941) pakendis 2AA minigrip kilekotis on amfetamiini jäljed; beež aine pakendist nr 1A massiga 26,82 g sisaldab 40 % amfetamiinsulfaati. Seega on aines 7,87 g amfetamiini; beež aine pakendist nr 3A massiga 0,16 g sisaldab 66 % amfetamiinsulfaati. Seega on aines 0,078 g amfetamiini; beež aine pakendist nr 4A massiga 11,82 g sisaldab 36 % amfetamiinsulfaati. Seega on aines 3,12 g amfetamiini; beež aine pakendist nr 1RR massiga 64,04 g sisaldab 36 % amfetamiinsulfaati. Seega on aines 16,9 g amfetamiini; klaaspurgis pakendis nr 1R on amfetamiini jäljed; hõbedasel metallist lusikal pakendist nr 2R on amfetamiini jäljed; beež pulbriline aine pakendist 1RV massiga 0,13 g sisaldab 49 % amfetamiinsulfaati. Seega on aines 0,047 g amfetamiini; beež pulbriline aine pakendist 1K massiga 5,62 g sisaldab 34 % amfetamiinsulfaati. Seega on aines 1,40 g amfetamiini; DNA eksperdiarvamuse (ekspertiisiakt nr GE- 0926-09/3048 I kd, tl 43-47) järgi ekspertiisiks esitatud kilekotilt, mis pakendati pakendisse nr 3A võetud proovidest saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, millel tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil ei ole kokkulangev ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuse põhjale ei saa välistada ka R. Vahalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Minigrip kilekotilt, mis pakendati pakendisse nr 4A võetud proovidest saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuse põhjale ei saa välistada R. Vahalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Minigrip kilekotilt, mis pakendati pakendisse nr 1K võetud proovidest saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuse põhjale ei saa kindlalt välistada R. Vahalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Arstliku kohtutoksikoloogia eksperdiarvamuse (ekspertiisiakt nr 70 I kd, tl 51-53) järgi lähtudes kirjanduse andmetest on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg [1,2]. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg amfetamiini [3,4]. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 g, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g amfetamiini.

Narkootilise aine eksperdiarvamuse (ekspertiisiakt nr AN-1188-09/4528 I kd, lk 56) järgi ekspertiisiks esitatud amfetamiini sisaldavad pulbrid pakendites 1A, 1RR, 4A ja 1K pärinevad tõenäoliselt samast valmistamiskogusest (partiist). Jälitusprotokolli 16.11.2009 (I kd, tl 58-59) andmetel on jälitustegevus toimunud 13.07.2009 alustatud kriminaalasjas KarS § 184 lg 2 p 1 tunnustel. KrMS § 115 alusel toimus A. Aroldi varjatud jälgimine. Kell 12.33 sõitis Audi 100 reg nr XXX mille roolis A. Arold, kõrvalistmel M.J. , tagaistmel B.P. ja R. Vaha, mööda Põlva maanteed Tartu suunas, sõiduk sõitis Haaslava vallas Lennundusmuuseumi läheduses suunaga Kurepalu poole. A. Arold käis Tartus Võru mnt. asuvas kaupluses Auto Maailm ja Kopli 21 eramu juures. Kell 13.20 peeti sõiduk kinni Kalda tee ja Kaunase pst ristmiku juures Lõuna PP ametnike poolt. Sõidukis olid kõik neli eelpoolnimetatud isikut. Läbiotsimisprotokolli (I kd, tl 91-93) andmetel teostati 22.07.2009 läbiotsimine P. Kuusniidu elukohas Põlvamaal Põlva vallas XXX külas. Leiti ja võeti ära minigrip kilekott, milles ligikaudu 5 g heledat värvi pulbrilist ainet, mis pakendati pakendisse nr 1K. Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamise aktide nr 44T (I kd, tl 108) ja nr 43T (I kd, tl 125) andmetel võeti 22.07.2009 M.J. ja B.P. proovimaterjaliks uriini, milles analüüsi tulemusena tuvastati mõlemal isikul uriinis amfetamiini. Samuti on tõendatud R. Vaha süü KarS § 185 lg 2 p 2 järgi narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Tunnistajate A. Aroldi, M.J. ja B.P. ütlustega on tõendatud, et 22.07.2009 peeti kinni sõiduauto Audi 100, mida juhtis A. Arold. Sõidukis olid kaassõitjad R. Vaha, M.J. ja B.P. . Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid: A. Aroldi ja R. Vaha kinnipidamise protokollid ja jälitusprotokoll 16.11.2009. A. Aroldi juhitud sõiduauto liikus 22.07.2009 kella 12.33 ajal Põlva maanteel Tartu suunas, põikas Haaslava vallas suunaga Kurepalu poole ja hiljem sõitis Tartusse, kus kell 13.20 kinni peeti. Dokumentaalne tõend, jälitusprotokoll, kinnitab tunnistajate M.J. ja B.P. ütlusi sõiduki liikumisteekonna kohta Põlvast Tartusse tagasi sõites ja sõiduki kinnipidamise kohta. Dokumentaalsed tõendid, sõiduki läbiotsimise protokoll ja narkootilise aine eksperdiarvamus tõendavad kinnipeetud sõidukis olnud narkootilise aine olemasolu. Aine pakendati ja saadeti ekspertiisi. Aine kogused tuvastati vastavalt pakenditele. Kõrvalistuja uksest võeti 26 g ainet, mille A. Arold tunnistas talle kuuluvaks. R. Vaha pluusi taskust leiti 11,82 g ainet. Narkootilise aine eksperdiarvamuse kohaselt on tegemist narkootilise aine, amfetamiiniga. Määratud on puhta aine kogus. Arstliku kohtutoksikoloogia eksperdiarvamuse järgi mõlemad kogused - sõiduauto uksetaskust leitud ja R. Vaha pluusi taskust leitud - on suured kogused. Tunnistaja A. Aroldi ütluste järgi näitas ta Reola metsas kätte peidukoha, kus hoidsid ainet. Hoiukohast võeti ära purk, kus oli 64,04 g ainet amfetamiin. Äravõetud purki ja ainet on asitõendina vaadeldud ja vaatlustulemused protokollitud. Tunnistaja A. Aroldi ütlused ja asitõendite vaatlusprotokoll on omavahel kooskõlas. Ekspertiisis on määratud hoiukohast võetud puhta aine kogus - 16,9 g. Tunnistajate M.J. , B.P. ja A. Aroldi ning R. Vaha ütluste järgi käidi Reola metsas kahel korral ühes ja samas kohas. A. Arold tunnistas, et ta käis seal narkootilise aine järel. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eelpool nimetatud tõenditega tõendatud puhta aine kogus on suur kogus. M.J. ja B.P. ütlustest nähtub, et peidukohas metsatukas käisid A. Arold ja R. Vaha koos, nii Põlvasse minnes kui Tartusse tagasi tulles. Tunnistajate ütlusi ei ole teised tõendid ümber lükanud. A. Arold tunnistab aine järel käimist. Tunnistajate ütlused ei välista R. Vaha aine järel käimist ja tema teadmist narkootilise aine peidukohast. Kui ka R. Vaha metsas autost väljudes ennast kergendas, ei välista see asjaolu ka tema käimist aine järel.

Tunnistaja A. Aroldi ütlustega on tõendatud narkootilise aine edasiandmine P. Kuusniidule. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid: läbiotsimisprotokoll ja narkootilise aine eksperdiarvamus. Dokumentaalne tõend, narkootilise aine eksperdiarvamus, tõendab aine päritolu samast partiist. DNA eksperdiarvamus ei välista R. Vaha DNA olemasolu narkootilise aine pakenditel. P. Kuusniidult ära võetud aine pakendil oli R. Vaha DNA. R. Vaha ei eita, et temal on olnud pakenditega kokkupuude. Pakendeid ta muretses A. Aroldile. Eeltoodud asjaolud tõendavad A. Arold ja R. Vaha tegutsemist grupis narkootilise aine omandamisel ja edasiandmisel. Nad omandasid 2009. a vähemalt 130 g narkootilist ainet amfetamiini ja hoidsid seda peidikus Reola metsas ning A. Aroldi kasutuses olnud sõiduautos. Nad andsid ainet edasi teistele isikutele nii suurtes kui ka väikestes kogustes. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. R. Vaha ja A. Aroldi tegevusel ei olnud meditsiinilisi ega teaduslikke eesmärke. Eelnimetatud seadusesätte järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud ja nad rikkusid seda keeldu. Tunnistajate B.P. ja M.J. ütlusi ei ole seatud kahtluse alla. Ka kohtul ei ole põhjust nimetatud kahe tunnistaja ütlustes kahelda. Ütlused kinnitavad teineteist ja neid toetavad dokumentaalsed tõendid. Tunnistaja A. Aroldi ja süüdistatava R. Vaha ütlustes vastuolude selgitamiseks avaldati nende eeluurimisel antud ütlusi. Vastuolusid B.P. ja M.J. vanuse kohta ei põhjendanud kumbki asjakohaste argumentidega. A. Arold ja R. Vaha on kohtueelses menetluses andnud ütlusi isikute vanuse kohta, mis kinnitab nende alaealisust. Kuigi asja kohtuliku arutamiseni on aeg edasi läinud, ei ole alaealised jõudnud veel täisealise ikka. Süüdistatava ja tunnistaja A. Aroldi ütlustes B.P. ja M.J. vanuse kohta on põhjust kahelda ja kohus hindab need ütlused selles osas mitteusaldusväärseks. B.P. ja M.J. isikud tuvastati kohtus isikut tõendavate dokumentide alusel. Mõlemad on nooremad kui 18-aastased. B.P. ja M.J. olid sündmuse ajal 14-aastased. Tunnistaja A. Aroldi ütlustega on tõendatud, et ta andis varem narkootilist ainet R. Vahale. Tunnistajate M.J. ja B.P. ütlustega on tõendatud, et ainet tarvitati 22.07.2009 juba enne Põlvasse sõitu XXX tänava korteris veeni süstimise teel. Tunnistajad tõendavad aine tarvitamise viisi: R. Vaha segas ainet ja valmistas seda tarvitamiseks ette ning A. Arold süstis. Samal päeval tarvitati ainet veel A. Aroldi juhitud autos Luunja vallas asuva järve ääres. Dokumentaalsed tõendid, joobeseisundi meditsiiniline tuvastamise aktid, tõendavad mõlemal alaealisel amfetamiini sisaldust keha vedelikus. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad tunnistajate ütlusi. Aine andsid alaealistele A. Arold ja R. Vaha nende ühiselt omandatud kogusest. Alaealistele anti ainet edasi dooside kaupa väikestes kogustes. Aine käitlemisel ja edasiandmisel tegutsesid R. Vaha ja A. Arold grupis rollide jaotamisega. Nad rikkusid seadusest tulenevat keeldu ja käitlesid narkootilist ainet grupis. Tartu Maakohtu 13.12.2010 otsusega on A. Arold süüdi tunnistatud KarS §-de 184 lg 2 p 1 ja 185 lg 2 p 1, 2 järgi grupis koos R. Vahaga viimase süüdistuses kirjeldatud ajal ja samade alaealiste suhtes (II kd lk 82-85). Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et R. Vaha on varem kahel korral karistatud. Esimene karistus on mõistetud isikuvastase kuriteo ja üldohtliku tulirelvaga seotud kuriteo eest. Teine karistus on mõistetud samuti üldohtliku tulirelvaga seotud kuriteo ja varavastase kuriteo eest. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal.

Arutatava kuriteoga on R. Vahal laienenud õiguskorraga kaitstud kahjustatavate õigushüvede ring. R. Vaha kuriteod on muutunud raskemaks. Kui ta varem on karistatud teise astme kuritegude eest, siis lahendatavas kriminaalasjas on mõlemad kuriteod esimese astme kuriteod. R. Vaha pani kuriteod toime grupis A. Aroldiga, kes on süüdi tunnistatud ja karistatud Tartu Maakohtu 13.12.2010 otsusega. Karistuse mõistmisel arvestas kohus asjaolu, et A. Aroldil oli kuritegude toimepanemisel juhtivam roll. Tal oli sõiduvahend, mida kasutas ise ja sõidutas ka R. Vahat. Seetõttu tuleb karistused diferentseerida. Kohus leidis, et R. Vaha kuriteoepisoodide arvu ja tema rolli arvestades on teda võimalik mõjutada edaspidi samasuguste tegude toimepanemisest hoiduma vastava paragrahvi sanktsiooni kuni miinimumilähedase karistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. R. Vaha kuriteod on toime pandu katseajal ja seetõttu tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetavat karistust suurendades eelmise, 21.06.2006 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R. Vaha kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Vaha süüditunnistamise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista R. Vaha temale esitatud süüdistuses õigeks. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohtu otsus kooskõlas menetlusnormidega ning ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. R. Vaha süüdistus sisaldab narkootilise aine andmist alaealistele. Maakohtu otsuse kohaselt oli süüdistatav teadlik tunnistajate M.J. ja B.P. vanustest. Süüdistatav ei kinnita, et talle oleks tunnistajate vanus teada olnud. Kohtuistungil vastas süüdistatav, et oleks tunnistajatele vanuseks pakkunud, et nad on täisealised. Vastuseks prokurörile vastas süüdistatav, et kohtueelsel uurimisel vastas, et vanus võis olla 16-17 aastat. Samas aga pole tõendeid, et süüdistatav oleks tõsikindlalt teadnud või oleks pidanud teadma tunnistajate vanust. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt oli A. Arold kohe küsinud vanust kui tuttavaks said. Süüdistatav oli järgmisel päeval vanuse teada saanud. Seda oli süüdistatav ise küsinud. Tunnistaja B.P. ei mäleta, kas süüdistatavaga oli juttu tunnistaja vanusest. Tunnistaja teada ei olnud M.J. süüdistatavaga tunnistaja vanusest juttu. Tunnistaja ei mäleta, et süüdistatav oleks vanust küsinud. Ka tunnistaja A. Arold ei kinnita asjaolu nagu oleks süüdistatav tüdrukute vanust teadnud. Asjas uuritud tõendid ei kinnita üheselt tõdemust nagu oleks süüdistatav teadnud tunnistajate vanust. Maakohus ei ole siinjuures iga tõendit eraldi hinnanud, on jätnud võtmata seisukoha iga tõendi usaldusväärsuse osas. Maakohus oleks nagu eelistanud tunnistaja M.J. ütlusi, jättes võtmata seisukoha, kas vastuolusid saab kõrvaldada. Kohtuistungil avaldatud ütlused ei kinnita asjaolu nagu oleks süüdistatav teadnud tunnistajate vanust. Arvamused ja oletused ei ole kasutatavad tõendina. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kui mingi tõendamiseseme asjaolu kohta on tõendid vastuolulised, peab kohus paratamatult teatud selektsiooni alusel otsustama, kas lugeda teatud väide tõendatuks või mitte. Kohtu argumentatsioon ja arutluskäik peab tõendite hindamisel olema jälgitav ning otsuse lugejale peab olema arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Tõendite analüüsi puudumine kohtuotsuses on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi. Käesoleval juhul tõendite analüüs puudub. R. Vaha süüdistus seisneb grupis toime pandud kuriteos. R. Vaha on käsitletud kui kaastäideviijat. Grupilise kuriteo korral tuleb iga selle liikme osa konkreetselt sisustada. Peale selle tuleb esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, et grupi liikmed on tegutsenud omavahelisel kokkuleppel. Grupi puhul tuleb esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad ühe süüdistatava teod omistada kaassüüdistatavale.

Tunnistaja M.J. ei teadnud ütlusi andes, kelle oma oli tarbitud amfetamiin. Tunnistaja teadis, et A. Arold vist tegi ettepaneku amfetamiini tarvitada. Sama rääkis maakohtus ka tunnistaja B.P. . Seetõttu ei saa tunnistajad tõendada, kas A. Aroldil olnud narkootiline aine ka süüdistatavale kuulus, s.t. kas koos seda käideldi. Tunnistajate ütluste kohaselt oli süüdistatav segu valmistanud. Aine valmistati ette nii, et süstlaga lasti vesi kotti, kus oli aine. Segu tõmmati süstlasse. Tunnistaja M.J. ütluste kohaselt süstiti ainet neile ja endale oli süüdistatav ainet manustanud. Viimatinimetatud asjaolu süüdistatav ei kinnita. Kaitsjale vastates kinnitas tunnistaja, et ühe korra süstimise teel tarvitas narkootilist ainet. Tunnistaja ei mäleta, mitu korda süüdistatav ainet süstimiseks ette valmistas. Tunnistaja B.P. seletuse kohaselt süstiti üks kord. Hetk hiljem vastas tunnistaja prokurörile, et süstiti kolm korda. Selliste vastuoluliste andmete alusel ei saa teha ühest järeldust selle kohta, mitu korda ainet süstiti. Kuna tunnistaja M.J. räägib ühest korrast, siis on tõenäolisem ka see variant. Tunnistajate M.J. ja B.P. ütluste kohaselt käisid A. Arold ja süüdistatav sõidu vahepeal autost väljas. Tunnistaja M.J. läks teisele poole. Kumbki tunnistajatest ei läinud kaasa ega samas suunas A. Aroldi ja süüdistatavaga, mistõttu ei saanud tunnistajad näha, kas A. Arold ja süüdistatav kogu aeg koos olid, s.t. koos narkootilise aine peidupaigani läksid. Tunnistajad ei viibinud koos A. Aroldi ja süüdistatavaga, mistõttu pole nad ka väitnud, nagu oleks nimetatud isikud kogu aeg koos olnud. A. Arold ja süüdistatav ei kinnita kumbki, et nad oleks metsas autost väljudes kuni autosse naasmiseni kogu aeg koos olnud. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid narkootilise aine ühist käitlemist. Maakohus on teinud oletuse, et süüdistatav ja A. Arold käisid koos narkootilise aine järel. Samal ajal ei esita maakohus tõendeid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja A. Arold tõepoolest kogu aeg koos olid. Kohtuotsus ei saa tugineda oletustele. Kui süüdistatav ei olnud koos A. Aroldiga ajal kui viimane võttis peidupaigast narkootilist ainet, siis ei saa seda tegu süüdistatavale süüks panna. Küsimusele, kuidas süüdistatav selgitab, et tema särgi taskust, mis oli autos, leiti 1 lg amfetamiini, vastas viimane, et tanklas ostis ta suitsu ja viina. Ostu hulgas oli kaks LM pakki ja sigaretipakid pani süüdistatav autoukse taskusse. Arvatavasti võttis süüdistatav sealt vale paki ja pani taskusse. Üks ostetud pakkidest oli avatud nii nagu narkootilise ainega pakk. Läbiotsimisel pluusi taskust ära võetud 10 g pluusi taskus olnud narkootilise aine kohta vastas tunnistaja A. Arold, et see võis olla tema aine. Pluus oli süüdistatava oma. Vastuolu selgitas tunnistaja nii, et oli paar päeva tagasi andnud süüdistatavale narkootilist ainet ning ei teadnud, kas seda veel alles oli. Seega tunnistaja tegi kohtueelsel ülekuulamisel vaid oletuse. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tunnistaja A. Arold saanud nädal või paar enne süüdistuses märgitud sündmusi terve hunniku kilekotte. Neid oli eri suurustes. Sellest tulenevalt võis ka süüdistatava DNA pakenditele sattuda. Kaitsjale vastas A. Arold, et oli süüdistatava käest saanud minigripp kotte. Ülalviidatud asjaolud viitavad sellele, et süüdistatav polnud teadlik tunnistaja A. Aroldi poolt käideldud narkootilise aine kogustest ja juhtumitest. Maakohus on jätnud kõik need asjaolud hindamata. Maakohus pole võtnud seisukohta süüdistatava väidete osas. Samal ajal ei ole asjas tõendeid, mis võiksid süüdistatava väiteid kummutada. Väga selgelt ja loogiliselt on esitatud põhjendused selle kohta, miks minigrip kottidel esines süüdistatava DNA. Süüdistatavale ei saa omistada A. Aroldi poolt narkootilise aine käitlemise juhtumeid, kui puuduvad sellekohased tõendid. Põhjus, miks süüdistatava DNA esines narkootilise aine pakenditel, on selgitatud süüdistatava ja A. Aroldi ütlustega. Maakohus on jätnud süüdistatava väited ja sellest tulenevad kahtlused ümber lükkamata. Maakohus pole neile väidetele üldse tähelepanu pööranud. Sellega on maakohus rikkunud KrMS §-de 61 ja 312 p 1 sätteid. Ülalviidatud tõendite alusel ei saa teha järeldust nagu oleksid süüdistatav ja A. Arold koos tegutsenud. Maakohtu otsus ei ole kooskõlas ka materiaalõigusega. KarS § 184 lg 2 kvalifikatsioon eeldab, et süüdistatav käitleks puhast narkootilist ainet, millest piisaks joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine käitlemine on tegevus, mida süüdistatav teeb teadlikult. Kui aga süüdistatav ei tea, et temaga samas sõidukis asub narkootiline aine või tema kätte sattunud esemes on narkootiline aine, siis ei saa teda narkootilise aine käitlemises süüdistada. Käesoleval

4.Alaealiste tunnistajate M.J. ja B.P. ütlused on olnud põhjendatult aluseks R. Vaha süüdimõistmisel süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 1, 2 järgi, sest nimetatud ütlused kinnitavad ilmekalt R. Vaha kui täisealise isiku narkootilise aine väikeses koguses edasiandmist nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. M.J. ja B.P. ütlustest tuleneb R. Vaha poolt aine edasiandmine grupis koos Ain Aroldiga ja isikuna, kes on juba varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. 4.1 Ühe põhiküsimusena on apellatsioonis kahtluse alla seatud asjaolu, kas R. Vaha oli teadlik naisisikute M.J. ja B.P. alaealisusest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seda küsimust juba ammendavalt käsitlenud ning nõustub maakohtu järeldustega ja mingit vastuolu neis ei esine. Esmalt tuleb märkida, et nimetatud tunnistajad on andnud ühetaolisi ütlusi terve kriminaalmenetluse kestel. Tunnistaja M.J. on maakohtus kinnitanud, et A. Arold ja ja R. Vaha teadsid tema vanust. A. Arold küsis kohe vanust kui nad tuttavaks said ja R. Vaha sai järgmisel päeval teada ning ta ütles neile oma õige vanuse. Ta oli saanud just 14 aasta vanaks. Prokuröri küsimusele (2 kd tl 73) „Kuidas Rain Teie vanuse teada sai?“ on tunnistaja vastanud „ta küsis minult ja ma ütlesin.“ Siinkohal on ainetu R. Vaha väide, et ta oleks pakkunud M.J. ja B.P. vanuseks ikka täisealisuse. Nõustuda tuleb maakohtu põhjendustega selles, et kuna M.J. ja B.P. olid 14 ja 15 aastat vanad, siis juba välistunnuste järgi oli nende alaealisus tajutavalt mõistetav. Ilmselgelt aga R. Vahal ja A. Aroldil oli nende tegevusest tulenevalt ükskõikne suhtumine tütarlaste võimalikku vanusesse. 4.2 Ringkonnakohtul ei ole nagu maakohtulgi alust kahelda (2 kd tl 99) tunnistajate M.J. ja B.P. ütluste usaldusväärsuses, et tutvuse algusest oli A. Aroldile ja R. Vahale teada ning väljendatud noorte naisisikute vanus, s.o alaealisus, samas kui R. Vaha ise on esitanud mitteusutava vastuväite, et nad polnud M.J. ja B.P. alaealisusest teadlik.

5.Ringkonnakohus ei nõustu siinkohal kaitsja väitega, et süüdistatav on süüdi mõistetud arvamuste ja oletuste pinnalt. Maakohtus ülekuulatud A. Arold on enamusele asjas tähtsust omavatele küsimustele vastanud mittemäletamisega või R. Vaha süüdistuses märgitud tegevuse eitamisega (2 kd tl 75-77). Selline A. Aroldi taktika ütluste andmisel on mõistetav, sest oma ütlustega soovib ta minimaliseerida endise kaasosalise R. Vaha võimalikku süüdimõistmist narkootikumidega seotud süütegudes. Samas on aga kriminaalasjas kogutud ja maakohtu otsuses analüüsitud küllaldaselt usaldusväärseid tõendeid, millised kinnitavad R. Vaha süüd. 5.1 Maakohtus ütlusi andnud R. Vaha on oma kaitsetaktikas lihtsakoeliselt väitnud, et temal narkootilist ainet ei olnud ja ta ei tea, kellel seda oli. Korteris amfetamiinitarvitamist ta ei näinud, mingi narkootilist ainet pole ta kellelegi seganud ja pole ka näinud, et A. Arold oleks kellelegi ainet süstinud (2 kd tl 78-79). Miks aga tunnistajad M.J. ja B.P. on ütlustes rääkinud detailselt R. Vaha ja A. Aroldi poolt narkootilise aine käitlemisest, ei oska R. Vaha selgitada ning väidab asjakohatult, et „ei saa põhjustest aru, kas kellegi poolt sõnad suhu pandud.“ 5.2 Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava taoline süü eitamisele rajatud kaitseversioon on kriminaalasja tehiolusid silmas pidades süüstavate tõenditega mittehaakuv ja ebaloogiline. Juba maakohtu otsusest nähtub, miks ei loeta süüdistatavate erinevaid kaitseversioone eluliselt usutavaks ning usaldusväärseks. 5.3 Kaalukateks tõenditeks, mille usaldusväärsuses pole alust kahelda, ongi käesolevas kriminaalasjas alaealiste M.J. ja B.P. ütlused, kes sattudes lühiajaliselt A. Aroldi ja R. Vahaga ühte seltskonda, tegid nendega kaasa narkootilise aine tarvitamise esmalt Tartus ja seejärel hiljem Tartumaal Luunja vallas Kabinas. R. Vaha segas narkootilist ainet süstimiseks kokku mitmel korral. Samuti on tunnistajad detailselt kirjeldanud narkootilise aine tarvitamise viisi, selle ettevalmistamist ja käsivarde veeni süstimist. Nimelt: vee soojendamist, süstlaga vee minigrip kotti laskmist, kus oli narkootiline aine, sealt segu süstlasse tõmbamist ning R. Vaha poolt süüdistatavale endale ja A. Aroldi poolt M.J. ning B.P. veeni süstimist. M.J. ja B.P.

6.Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega ka selles, et süüdistatav R. Vaha on käidelnud narkootilist ainet kaastäideviijana grupis koos A. Aroldiga. 6.1 KarS § 184 on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline ja formaalne kuriteokoosseis, mille koosseisuteod on esitatud lahtise loeteluna. Et anda R. Vaha kui narkootilise aine käitleja tegevusele õiguslikku hinnangut, on maakohus õigustatult tuvastanud, millise osutatud sättes kirjeldatud osateo isik objektiivselt realiseeris. 6.2 Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjalikult ja loogiliselt välja toonud R. Vaha ja A. Aroldi omavahelise kokkuleppe narkootilise aine käitlemisel, s.o omandamisel ja edasiandmisel. Käeolevas kriminaalasjas on kogutud küllaldaselt tõendeid, arvestades samas asjaolu, et süüdistatavad olid põhjalikult panustanud sellele, et narkootilise aine olemasolu ilmsikstulekut vältida (suurem kogus ainet peidus hoiukohas metsas jne.). Et R. Vaha ja A. Arold käitlesid ainet koos, kinnitavad muuhulgas ka maakohtus ülekuulatud tunnistaja B.P. ütlused, kes prokuröri küsimusele „Kuidas aru saite, kelle aine oli?“, vastas „Sain aru, et mõlema oma“ ( 2 kd tl 74). 6.3 Riigikohtu praktikas on alates kriminaalkolleegiumi täiskogu otsusest kriminaalasjas nr 3-11-97-04 järjekindlalt sisustatud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult". Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. 6.4 Lähtuvalt olukorrast, kus süüdistatav R. Vaha oli üheskoos A. Aroldiga grupis aktiivselt käidelnud narkootilist ainet selle omandamisel, tarvitamisel ja edasiandmisel enne kinnipidamist politseitöötajate poolt, on tõendamist leidnud ka nende mõlema süüdistatava oluline teopanus ja kooskõlastatult tegutsemine. R. Vaha ja A. Aroldi ühise narkootilise aine käitlemist näitab nende rollijaotus isegi aine tarvitamisel, kus R. Vaha segas vajaliku koguse ja A. Arold süstis ainet, mida on kirjeldanud alaealised tunnistajad M.J. ja B.P. . R. Vaha ja A. Aroldi ühine seotus alates narkootilise aine tarvitamisest, peidukohas järelkäimises ja teistele isikutele edasiandmises iseloomustab käesoleval juhul suures koguses narkootilise aine käitlemist. 6.5 Järeldust, et A. Arold ja R. Vaha käisid koos narkootilise aine peitmiskohas Tartumaal Haaslava vallas Reola metsas kinnitavad tunnistajate M.J. ja B.P. ütlused, millede kohaselt käisid A. Arold ja R. Vaha mõlemad metsas samas kohas enne ja pärast Põlvas käiku. Kohtu veendumust, et A. Arold ja R. Vaha koos käitlesid narkootilist ainet, kinnitab M.J. ja B.P. ütlustest ning jälitustegevusest tulenev A. Aroldi ja R. Vaha ühine käitumisstiil nimetatud ajaperioodil, mil muuhulgas tarvitati aktiivselt narkootilist ainet ja täiendati ka endaga kaasasoleva ja edasiantava aine varusid.