Kriminaalasi nr.1-09-10101 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-09-10101
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu juuresolekul
Prokurör
Natalja Firsova
Asja läbivaatamise kuupäev
07.11.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid I.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
I.R, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta I.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.R tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.R on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.10.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus ja ärakandmisele kuulus 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.02.2009 ja lõpp 13.02.2013. Kinnipidamisasutuses I.R kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes soovib isik asuda elama isale kuuluvasse korterisse aadressil xxx, kuid korteri omaniku ja elanike arvates kinnipeetaval ei ole võimalik antud aadressil elama asuda. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust ja lukksepa eriala. Enne vangistust vahetas mitut töökohta, enne vahistamist töötas xxx kui ka xxx metsatöödel. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub.
Viru Vanglas töötab alates 15.12.2010 xxx komplekteerijana. Osales sotsiaalprogrammides Usk ja teadmine ning Õige hetk. Enne vangistamist tarvitas isik narkootikume ning liigtarvitas alkoholi (kuriteod toime pandud joobeseisundis). Viru Vangla ei toeta I.R tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt I.R käitumist vabaduses mõjutavaks teguriks on isiku elustiil ja suhtlusringkond. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda. Kriminaalhooldusel on korduvalt rikkunud käitumiskontrollinõudeid ja reegleid. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. I.R taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.R isikut iseloomustavad andmed tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuses on I.R 4 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. I.R on kriminaalkorras karistatud üheksandat korda. Varasemalt on I.R karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest, oli karistatud ka isikuvastaste ja narkokuriteo eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei andnud tulemusi. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat elu- ja töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Käitumiskontroll ilma alalise elukohata ei ole teostatav. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. I.R-ile seda I.R suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et I.R puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis käesolevaks ajaks ei ole küllaldane tema resotsialiseerimise võimalusi arvestades. Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole I.R ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.R vabastamisega temale Pärnu Maakohtu 08.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 22.11.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.