Kohtulahend

Kohtunik taotluse ja kriminaalasja toimiku läbi vaadanud, tutvunud Täitemenetluseregistri elektroonilise andmebaasi andmetega O.N-i kohta, leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KrMS § 432 lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. O.N on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda on karistatud vangistusega. Seega, O.N on enda kriminaalse käitumisega tekitanud sellise olukorra, et teda on kriminaalkorras karistatud ning temalt on põhjendatult välja mõistetud kriminaalmenetlusekulud, mille tasumise täitmise pikendamise (edasilükkamise) otsustamisel omab tähendust mõjuvate põhjuste olemasolu. O.N on enda taotlust põhjendanud sellega, et käesoleval hetkel ta ei tööta. Kinnipeetavate registri andmebaasi järgi kannab O.N karistust xxxx ja tema eeldatav vabanemise aeg on 11.12.2013.a. Täitemenetluseregistri elektroonilise andmebaasi järgi täidab O.N-i suhtes kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetlusekulude nõuet kohtutäitur Kersti Vilbo Rahandusministeeriumi 05.10.2011.a. esitatud avalduse alusel. Täiteasja number on 163/2011/1389, täitmisel olevate menetluskulude nõue on kokku 726.25 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Kohus märgib, et VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Töötamist välistavad asjaolud on sätestatud vangistusseaduse § 37 lõikes 2 p 1-4. O.N-i poolt esitatud taotluses vanglas töötamist välistavaid asjaolusid esitatud ei ole. Täitemenetluse seadustiku §-s 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et kohtule esitatust ei nähtu täitemenetluse ebaõiglust I.Mahhovi suhtes, mis annaks kohtule aluse taotluse rahuldamiseks. Täitmise edasilükkamine ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja, s.o Eesti Vabariigi huve arvestav, kuna kinnipeetava vangistuses tööle asumise korral saab hakata O.N-i sissetulekult tegema võlgnevuse katteks kinnipidamisi (TMS § 31; VangS § 44). Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et kuna O.N-i taotlusest ei nähtu, et tal oleks kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamiseks mõjuvat põhjust, tema suhtes läbiviidav täitemenetlus ei ole ebaõiglane ning sel alusel, et isik viibib vanglas ja käesoleval hetkel ei tööta, ei ole põhjendatud taotluse rahuldamine, millest tulenevalt tuleb O.N-i taotlus jätta rahuldamata. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent