Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
17. oktoober 2011, Tallinn
Kriminaalasi
Apelleeritud kohtuotsus
U.F-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p1,3, § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi, P.Novak’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 , § 257 järgi. Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav
U.F
ja
P.Novaki
kaitsja
V.Kuznetsov Prokurör
Kati Maitse- Pärkna
Süüdistatavad
U.F, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 8 päeva, kinni peetud 10.03.2011, Pjotr Novak, ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 3 päeva
Kaitsjad
Vladimir Kuznetsov, vandeadvokaat Imbi Seimar
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-4213 U.F-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja Pjotr Novak’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 ; § 257 järgi muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
SÜÜDISTUS:
1.U.F-i ja P.Novak’it süüdistatakse selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud varguse, ühiselt ja kooskõlastatult M.H, Roman Komarini ja B.D-ga varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt B.D teoplaanile võtsid rendifirmast AS Felmark asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda B.D-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures B.D pöördus antud ettepanekuga Pjotr Novaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja M.H-le ning M.H tegi teoplaani elluviimise ettepaneku U.F-ile, misjärel U.F võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS Felmark, kuhu sõitis koos U.F-iga Pjotr Novak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP tehasetähisega SB1BZ56L60E061471 väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS Felmark esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le Felmark rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, B.D-le , luues sellise tegevusega AS Felmark esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP valduse saamist rendilepingu alusel sõitis U.F koos Pjotr Novakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid
B.D-ga, kellele U.F edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr Novak 6000 krooni. U.F edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni M.H-le ja Pjotr Novak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes U.F sõiduautot ei tagastanud, vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP varguse kohta. Sellise tegevusega panid U.F ja Pjotr Novak toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos M.H, Roman Komarini ja B.D-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Samuti süüdistatakse U.F-i selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 23.04.2010.a. kella 12:07 paiku Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas, aadressil Viru Väljak 4/6, Tallinn, võttis 3 šokolaadi “Luflee”, maksumusega 7.90 krooni tükk, kogumaksumusega 23.70 krooni, peitis need jope taskusse ning möödus kassast Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluva kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 26.06.2010.a. kella 19:48 paiku aadressil Mustakivi tee 17 Tallinn asuva AS Prisma Peremarketi kaupluses Lasnamäe Prisma, võttis 2 tahvlit šokolaadi Fazer maksumusega 15.90 krooni tükk, kogumaksumusega 31.80 krooni, peitis need dressipluusi alla põue ning möödus kassast, jättes tahtlikult AS Prisma Peremarketi kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 16.02.2011.a. 15:19 ajal Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas OÜ-le Terve Pere Apteek kuuluvas apteegis Apotheka, võttis karbi Bio-Glukosamin Plus nr 90 väärtusega 16,94 eurot ja karbi Multivita nr 100 väärtusega 7,35 eurot, peitis need enda jope taskusse ja lahkus apteegist jättes tahtlikult Terve Pere Apteek OÜ kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna apteegist väljudes läbides väljapääsu juures asuvad turvaväravad andsid turvaväravad häiret ja U.F peeti kinni kaupluse klienditeenindaja ja G4S turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 10.03.2011.a. kella 12:20 ajal Tallinna Kaubamajas asukohaga Tallinn Gonsiori 2 parfümeeria osakonnas võttis parfüümi „212“ EDP 60 ml väärtusega 62 eurot, peitis
selle jope taskusse ning liikudes Kaubamajast väljapääsu poole möödus kassast jättes tahtlikult AS Tallinna Kaubamaja kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna tema tegevust jälginud turvateenistus pidas U.F-i kinni. Sellise tegevusega pani U.F toime tahtlikud kuriteokatsed, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
3.Samuti süüdistatakse Pjotr Novak’it selles, et tema viibides 14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval tühermaal, eeldades, et A M omastas Pjotr Novaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A Mi autosse unustatud mobiiltelefoni Nokia 6500, nõudis A Milt mobiiltelefoni tagastamist. A M tagastas Pjotr Novakile nimetatud mobiiltelefoni Nokia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr Novaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr Novak A Mile kallale, lüües A Mit korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt A Mile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning võttis ära A Mi kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 rg.nr 629 MLP A Mile kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni, sularaha summas 300 krooni ja mobiiltelefoni Nokia N95 maksumusega 775 krooni, kokku vara üldsummas 1825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja eeldatavalt A Mi poolt omastatud mobiiltelefoni Nokia 6500 katteks omandada A Mile kuuluvaid esemeid. Seega oma tahtliku tegevusega pani Pjotr Novak toime omavoli, s.o. oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
4 . Maakohus tunnistas U.F-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks U.F-ile 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuud ja 26 päeva, võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Tunnistas U.F-i süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistis karistuseks U.F-ile 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustas liitkaristuse enne Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuse ja pärast Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks luges U.F-ile vangistus 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel luges U.F-i eelvangistuses viibitud aja so 30.11.02.12.2009.a., 23.04.2010.a., 26.06.-28.06.2010.a., 16.02.2011.a., s.o. 8 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust.
Karistusaja alguseks 10.03.2011.a. Tõkend – vahistamine - jäeta U.F-i suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KarS § 84 alusel mõistis kohus välja U.F-ilt kuritegeliku tulu 447.40 eurot (7 000 krooni) riigituludesse.
5.Maakohus tunnistas Pjotr Novak’i süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 257 järgi ja mõistis karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja luges Pjotr Novak’ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistis karistuseks Pjotr Novak’ile 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustas Pjotr Novak’ile liitkaristuse suurendades uute kuritegude eest mõistetavat karistust, vangistus 8 kuud, 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 2 aastat 7 kuud ja 7 päeva, võrra ja liitkaristuseks luges vangistuse 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel moodustas liitkaristuse Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega, 2 kuud vangistust, luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega 3 aasta 3 kuu ja 7 päevase vangistusega. Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsuse alusel 25.04.2011.a. kohtuotsuse tegemise päevaga ärakantud karistus vangistuse osa 1 kuu ja 23 päeva arvas liitkaristusest maha ning luges Pjotr Novak’i liitkarituseks 3 aastat 1 kuu ja 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges Pjotr Novak’i eelvangistuses viibitud aja so 01.12.03.12.2009.a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 3 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 25.04.2011.a. KarS § 84 alusel mõistis kohus välja Pjotr Novak’ilt kuritegeliku tulu 319.57 eurot (5 000 krooni) riigituludesse. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi R.Komarin, B.D, M.H, kuid nende osas pole otsust vaidlustatud.
APELLATSIOONID:
6.Süüdistatav U.F palub teda tingimisi karistusest vabastada ja määrata nn. šokivangistus. Samas palub asendada kandmata vangistus üldkasuliku töö tundidega. Kahetseb siiralt toimepandut. Mõistetud karistus on õiglane, kuid isikut arvestades liialt karm. Soovib asuda tööle ja tasuma rahalisi kohustusi. On nõus kontrollnõudeid täitma. Soovib saada seaduskuulekaks kodanikuks. Palub anda viimane võimalus.
7.P.Novaki kaitsja leiab, et P.Novakile mõistetud lõplik liitkaristus on vastuolus PS § 23 ja KarS § 2 lg 3 sätetega kuna süüdistatavat karistatakse korduvalt ühe ja sama kuriteo eest. Tartu Maakohtu määrusega vabastati P.Novak Narva Linnakohtu poolt mõistetud 12 aastase vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega ja allutati ta elektroonilisele valvele. Maakohus luges kandmata karistuseks 2a 7 kuud ja 7 päeva kuid jättis arvestamata päevad, mil ta oli karistusest tingimisi vabastatud ja kuritegusid toime ei
pannud. Kohus viitab KarS § 76 lg 6, kuid see ei sätesta kandmata jäänud karistuse täies mahus täideviimist. Kaitsja palub tunnistada KarS § 76 lg 6 vastuolus olevaks PS § 23 ja KarS § 2 lg 3 . Tühistada otsusega P.Novakile mõistetud karistus 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust ja vähendada karistust 2 aasta 5 kuu ja 7 päeva võrra.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
8.Apellant- süüdistatav U.F toetab taotlust temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku töö tundidega. Tingimisi karistusest vabastamise taotlust apellant ringkonnakohtu istungil ei toetanud ja selles osas apellatsioonist loobus. P.Novak toetab kaitsja esitatud apellatsiooni osaliselt ja täpsustab, et tema karistusest tuleb lugeda kantuks 9 kuud, mil ta viibis elektroonilise valve all. Muus osas apellatsiooni toetab. Apellant- kaitsja toetab apellatsiooni osaliselt ja nimelt süüdistatava poolt täpsustatud versiooni ja taotleb samuti lugeda liitkaristusest kantuks 9 kuud. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistused seaduslikud ja otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
9.Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et esitatud apellatsioonide alusel kohtuotsus tühistamisele ei kuulu. Maakohus on piisava põhjalikkusega esitanud oma seisukohad süüdlastele mõistetud karistuste osas ning kolleegium, nendega nõustudes, ei pea vajalikuks kohtu asjakohaseid põhistusi korrata, piirdub vaid apellatsioonides esitatud peamistele väidetele hinnangu andmisega.
10.U.F on apellatsioonis leidnud, et temale mõistetud karistus on tema isikut arvestades liialt karm ja taotleb nii tema tingimisi karistusest vabastamist kui vangistuse asendamist. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et nii karistusest tingimisi vabastamine kui üldkasulik töö on vangistuse erinevateks alternatiivideks, seejuures üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seetõttu on välistatud samaaegselt isiku karistusest tingimuslik vabastamine ja KarS § 69 alusel vangistuse asendamine. 10.1 U.F-i apellatsioonis esitatud taotluse osas talle nn šokivangistuse mõistmiseks peab kolleegium vajalikuks selgitada, et U.F on osa kuritegusid toime pannud temale Harju Maakohtu 09.12.2009 aastal otsusega määratud katseaja kestel, mis toob kohustuslikus korras endaga kaasa KarS § 65 lg 2 kohaldamise.
Nimelt kehtestab KarS § 74 lg 5, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg
2.KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei ole katseajal uue kuriteo toimepanemise eest vangistuse mõistmisel enam KarS § 74 sätted kohaldatavad vaid karistus tuleb täitmisele pöörata. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-31-06 sedastanud, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, näeb KarS § 74 lg 5 lisaks karistuse täitmisele pööramise kohustusele ette ka liitkaristuse mõistmise kohustuse KarS § 65 lg 2 kohaselt KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatud põhimõtete järgi. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-05 on sedastatud, et KarS § 74 lg-s 5 sätestatud karistuse täitmisele pööramise all tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse tervikuna täitmisele pööramist. KarS § 74 lg-s 2 sätestatu osas, mis võimaldab pöörata mõistetud vangistuse täitmisele üksnes osaliselt, on tegemist karistusest tingimisi vabastamise juhuga, mida ei saa käsitada karistuse täitmisele pööramisena KarS § 74 lg 5 mõistes. Seega pole süüdistatava tingimisi karistusest vabastamine ülaltoodu alusel seadusega kooskõlas ega võimalik ning sellesisulisest taotlusest loobumine on asjakohane. 10.2 Süüdistatava taotluse osa temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga märgib kolleegium, et KarS § 74 lg 5 näeb ette vangistuse täitmisele pööramise korral võimaluse kohtul asendada selle üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Süüdistatavale mõisteti alla kaheaastane vangistus, ta on olnud nõus üldkasuliku töö kohaldamisega. Seega antud juhul otsest seadusest tulenevat keeldu U.F-ile mõistetud vangistuse asendamiseks ei ole. Samas peab kolleegium vajalikuks selgitada, et vaagimaks isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema esmalt siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu. Nagu ka karistusest tingimisi vabastamisel peavad ka karistuse asendamisel olema tuvastatavad sellised erilised asjaolud, mis teeksid süüdlasele mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kohtukolleegium leiab, et kuriteo toimepanemise tehiolude osas pole tuvastatavad erilised asjaolud, mis tingiksid süüdlasele mõistetud karistuse asendamise. Süüdlase isiku osas peab arvestama, et U.F on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud. Osa kuriteod pani ta toime katseajal. U.F-i käitumine, järjepidev kuritegude toimepanemine ka temale määratud katseaja kestel, näitab, et ta ei oska vabaduses viibides olla seaduskuulekas, seega puudub kohtukolleegiumil vähimgi
veendumus selles, et süüdistatav vabaduses viibides suudab loobuda kuritegude toimepanemistest. Karistusregistri õiendi kohaselt on teda karistatud korduvalt ka väärteokorras/ 8 kd. t.lk. 13-17/. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et U.F-ile mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad. Selliseks aluseks ei ole ka antud juhul süüdistatava soov asuda tööle, et täita rahalisi kohustusi.
11.Kolleegium ei nõustu P.Novaki kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seadusandja poolt 691 lg 1 kohaselt võrdsustatud vangistusega. Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et 01.01.2011 aastal jõustunud KarS § 691 reguleerib karistuse kohaldamisel mõistetud vangistuse asendamist. Seega on tegemist vangistuse alternatiiviga ning selles sätestatul pole puutumust isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Edasi juhib kolleegium kaitsja tähelepanu KarS § 691 lg 3 , mis samuti näeb ette KarS § 65 kohaldamise ning eraldi on märgitud, et elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. Seega on kaitsja apellatsioonis esitatud vastupidised väited ja KarS § 76 sidumine KarS § 691 täiesti meelevaldne ja asjakohatu. Kolleegium juhib tähelepanu ka KarS § 751 lg 4 1 ja lg 6 kehtestatud põhimõttele, et elektroonilise valvele allutamist saab kohaldada vaid süüdimõistetu nõusolekul ning süüdimõistetu saab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist võtta tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku. Seega on selline piirang sellise kohustuse kohaldamise kui ka selle lõplik läbimine seotud süüdlase enda tahtega ning rääkida inimõiguste rikkumisest on ainetu. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-91-06 on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kergendab kahtlemata isiku olukorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-2-04, märkinud, et vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku, mil isik oli KarS § 74 lg 2 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja kontrollnõuetele allutatud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse karistusaja hulka üksnes eelvangistuses viibitud aeg. Käitumiskontrollile allutatud isik, kellele on pandud kohustus järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid, on tõepoolest kohustatud taluma riigipoolset järelevalvet oma käitumise üle, kuid kehtestatud piirangud ei ole oma olemuselt samastatavad vahi all pidamisega. Kolleegium leiab, et ülalnimetatud põhimõtted kehtivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise juhul ning KarS § 76 koostoimes KarS § 68 lg-ga 1 saab seega üheselt järeldada, et vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku mil isik oli KarS § 76 alusel vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ja allutatud kontrollnõuetele. Seetõttu on asjakohatu kaitsja seisukoht, et KarS § 76 lg 6 näol on tegemist topeltkaristamisega KarS § 2 lg 3 mõttes, mis on vastuolus PS § 23 kehtestatuga.
KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Tegemist on nn ne bis in idem põhimõttega ehk sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeluga. Antud juhul mõisteti P.Novakile Narva Linnakohtu 26.01.1998 aasta otsusega 12 aastane vangistus. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vangistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Kui kohus siiski usaldab süüdimõistetut ja otsustab teda ennetähtaegselt vabastada, siis uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal, mis on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine, toob kohustuslikus korras endaga kaasa kandmata karistuse täitmisele pööramise. Seega pole tegemist uue, süüdistatavale üllatava karistuse mõistmisega ega KarS § 2 lg 3 sätestatud põhimõtte rikkumisega ja kaitsja taotluse, tunnistada KarS § 76 lg 6 PS §-ga 23 vastuolus olevaks, rahuldamiseks alused puuduvad. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et KarS § 76 lg 6 ei kehtesta kogu kandmata karistuse liitmist. Nimelt kehtestab nimetatud seadus üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Ringkonnakohus juba sama otsuse p 10.1 selgitas eelnimetatud seaduse sisu ega pea selle kordamist enam vajalikuks. Üheselt mõistetav on see, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, ei tule mitte ainult pöörata karistust täitmisele vaid tuleb moodustada ka liitkaristus ja seda kogu eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa liitmise teel.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
IVI KESKÜLA
MEELIKA AAVA
URMAS REINOLA
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.