Kohtulahend

(766,94 EUR),

• 03.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt vangistusega 2 kuud, millest kuulus ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva kahtlustatavana kinni peetud 01.12.2009.a. kuni 03.12.2009 03.12.2009 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, alates 03.03.2011 kannab mõistetud 1 kuu ja 27 päevast vangistust Vladimir K Roman KOMARIN elukoht xxx; isikukood 36503110243; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; andmed töötamise kohta teadmata; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud:

Süüdistatav

14.03.1995.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotusega 6 k tingimisi 3 aastase katseajaga. 25.04.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekotusega 2 aastat. Antud kohtuotsusega liideti ka 14.03.1995.a. kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 6 kuud. Tingimisi ennetähtaega vabastamine

09.07.1998.a. 02.12.2002.a. T.Du Maakohtu poolt KrK § 141-1 lg 2 p 2 – KrK § 17 lg 6 järgi vangistusega 8 k. 18.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 – KrK § 15 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud. Antud kohtuotsusega liideti ka 02.12.2002.a. T.Du Maakohtu otsusega mõistetud karistus. 24.04.2003.a. Tallina Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 4 kuud ja KarS § 65 lg 1 järgi liirkaristus vangistus 1 aasta. 27.04.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 5 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat. Katseaja lõppemise kuupäev 26.04.2011.a.

Tõkend Kaitsja

Süüdistatav

Tõkend Kaitsja

Süüdistatav

Korduvalt karistatud väärtegude eest. kahtlustatavana kinni peetud 02.12.2009.a. , vahistatud 04.12.2009 kuni 30.07.2010.a. , elukohast lahkumise keeld alates 30.07.2010.a. Advokaat Liis Toomsalu V.K, elukoht xxx, Käesoleval ajal viibib vahi all vanglas, kriminaalasja nr 10230105519 raames, isikukood XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; OÜ EB; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: • 26.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 p 1 – KrK § 17 lg 4 - § 15 lg 2 järgi ja KrK § 207 lg 1 järgi vabadusekaotusega 8 aastat. Tingimisi ennetähtaega vabastatud KarS § 76 alusel Harju Maakohtu määrusega 08.05.2008.a. Ärakandmata karistuse osa 1a 11k 4p seisuga 20.05.2008.a. katseajaga kuni 24.04.2010.a. kahtlustatavana kinni peetud 10.03.2010.a. kuni 12.03.2010.a. , elukohast lahkumise keeld alates 12.03.2010 Advokaat Mart Missik I.P; elukoht xxx; isikukood xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht AT AS; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimased: • 06.06.1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta. • 0912.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 349 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1 a 6 k. • 12.05.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 201 lg 1 - § 22 lg 3 järgi rahalise karistusega 8000 krooni ja KarS § 68 alusel lõplikuks karistuseks rahaline

Tõkend Kaitsja

RESOLUTSIOON

karistus 4700 krooni. • 03.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 280 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku karistusega vangistus 4 kuud tingimisi 2 aasase katseajaga. Karistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 24.08.2006.a. määrusega. • 14.06.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi vangistusega 10 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel lõpliku karistusega 6k 20p vangistust tingimisi katseajaga 1a ja 6k. Katseaja lõppemise kuupäev 13.12.2008.a. • 27.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 394 lg 1 järgi rahalise karistusega 10 000 EEK (639,12 EUR) • Korduvalt karistatud väärtegude eest. alates 29.03.2010.a. elukohast lahkumise keeld. Advokaat Eva Tibar

Lõplikuks karistuseks mõista O.D-le 8 kuud vangistust.

osutatud õigusabi eest summas 575.25 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikumaterjalist koopia tegemise kulu summas 15.66 eurot, kokku 1 007.94 eurot.

T.D

süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ühiselt ja kooskõlastatult I.P, Roman Komarini, Pjotr Novaki ja V.K-ga

varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt V.K eoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr Novaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le , misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr Novak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxt ehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx valduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr Novakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr Novak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr Novak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud, vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx varguse kohta. Sellise tegevusega pani T.D toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos I.P , Roman Komarini, Pjotr Novaki ja V.K-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse T.D selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 23.04.2010.a. kella 12:07 paiku Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas, aadressil Viru Väljak 4/6, Tallinn, võttis 3 šokolaadi “Luflee”, maksumusega 7.90 krooni tükk, kogumaksumusega 23.70 krooni, peitis need jope taskusse ning möödus kassast Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluva kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 26.06.2010.a. kella 19:48 paiku aadressil Mustakivi tee 17 Tallinn asuva AS Prisma Peremarketi kaupluses Lasnamäe Prisma, võttis 2 tahvlit šokolaadi Fazer maksumusega 15.90 krooni tükk, kogumaksumusega 31.80 krooni, peitis need dressipluusi alla põue ning möödus kassast, jättes tahtlikult AS Prisma Peremarketi kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 16.02.2011.a. 15:19 ajal Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas OÜ-le Terve Pere Apteek kuuluvas apteegis Apotheka, võttis karbi Bio-Glukosamin Plus nr 90 väärtusega 16,94 eurot ja karbi Multivita

nr 100 väärtusega 7,35 eurot, peitis need enda jope taskusse ja lahkus apteegist jättes tahtlikult Terve Pere Apteek OÜ kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna apteegist väljudes läbides väljapääsu juures asuvad turvaväravad andsid turvaväravad häiret ja T.D peeti kinni kaupluse klienditeenindaja ja G4S turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 10.03.2011.a. kella 12:20 ajal Tallinna Kaubamajas asukohaga Tallinn Gonsiori 2 parfümeeria osakonnas võttis parfüümi „212“ EDP 60 ml väärtusega 62 eurot, peitis selle jope taskusse ning liikudes Kaubamajast väljapääsu poole möödus kassast jättes tahtlikult AS Tallinna Kaubamaja kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna tema tegevust jälginud turvateenistus pidas T.D kinni. Sellise tegevusega pani T.D toime tahtlikud kuriteokatsed, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Pjotr Novak ’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ühiselt ja kooskõlastatult V.K , Roman Komarini, I.P ja T.D-ga varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt V.K eoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr Novaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le , misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr Novak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxtehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxenda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvalduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr Novakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr Novak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr Novak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvarguse kohta. Sellise tegevusega pani Pjotr Novak toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos I.P, Roman Komarini, V.K ja T.D-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Pjotr Novak’it selles, et tema viibides 14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval tühermaal, eeldades, et A M omastas Pjotr Novaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A M i autosse unustatud mobiiltelefoni Nokia 6500, nõudis A M mobiiltelefoni tagastamist. A M tagastas Pjotr Novakile nimetatud mobiiltelefoni Nokia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr Novaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr Novak A M kallale, lüües A M it korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt A M füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning võttis ära A M i kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 rg.nr xxx A M e kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni, sularaha summas 300 krooni ja mobiiltelefoni Nokia N95 maksumusega 775 krooni, kokku vara üldsummas 1825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja eeldatavalt A M poolt omastatud mobiiltelefoni Nokia 6500 katteks omandada A M kuuluvaid esemeid. Seega oma tahtliku tegevusega pani Pjotr Novak toime omavoli, s.o. oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Roman Komarin ́it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ühiselt ja kooskõlastatult koos I.P , T.D , Pjotr Novaki ja V.K-ga varalise kasu saamise eesmärgil vastavalt V.K teoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr Novaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le, misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr Novak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx tehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx valduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr Novakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr Novak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr Novak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx varguse kohta. Sellise tegevusega pani Roman Komarin toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos I.P, Pjotr Novaki, V.K ja T.D-ga, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.P

süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kelmuse ja omastamise, ühiselt ja kooskõlastatult koos Roman Komarini, T.D , Pjotr Novaki ja V.K-ga varalise kasu saamise eesmärgil vastavalt Juri

V.K teoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr Novaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le, misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr Novak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx tehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx valduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr Novakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr Novak 6000 krooni. T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr Novak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvarguse kohta. Sellise tegevusega pani I.P toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse, omastamise ja kelmuse, grupis koos Roman Komarini, Pjotr Novaki, V.K ja T.D-ga, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.K

süüdistatakse selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos Pjotr Novaki, Roman Komarini, T.D ja I.P-ga varalise kasu saamise eesmärgil vastavalt tema enda teoplaanile võtta rendifirmast AS F asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda V.K-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures V.K pöördus antud ettepanekuga Pjotr Novaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja I.P-le ning I.P tegi teoplaani elluviimise ettepaneku T.D-le, misjärel T.D võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS F , kuhu sõitis koos T.D-ga Pjotr Novak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxtehasetähisega XXX väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS F esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxenda kätte saamist ta sõiduautot AS-le F rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, V.K-le , luues sellise tegevusega AS F esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvalduse saamist rendilepingu alusel sõitis T.D koos Pjotr Novakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid V.K-ga , kellele T.D edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxx, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr Novak 6000 krooni. Aivar

T.D edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni I.P-le ja Pjotr Novak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes T.D sõiduautot ei tagastanud vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxvarguse kohta. Sellise tegevusega pani V.K toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise grupis koos Pjotr Novaki, Roman Komarini, I.P ja T.D-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUISTUNGIL UURITUD JA TUVASTATUD ASJAOLUD:

27.11.2009.a. AS-ist F sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkelmuse teel rendile võtmine • T.D tunnistas kohtuistungil end kõikide talle süükspandud kuritegude toimepanemises süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses andis T.D 30.11.2009.a ütlusi selle kohta, et ta tunnistab end kelmuses süüdi osaliselt. Tema ei mõelnud välja kuidas sõidukit Toyota Avensis AS-lt F välja petta, selle mõtlesid välja teised isikud. T.D ülesanne oli võtta sõiduk oma nimele rendile ja seejärel see edasi anda teistele isikutele ning T.D teenis selle eest 5 000 krooni. 26.11.2009 õhtul helistas T.D-le tema vana sõber I.P , kes küsis T.D-lt, kas viimasel on autojuhiluba ja kas on soovi raha teenida. Kuivõrd T.D oli juhiluba olemas ning ta vajas ka raha, ta nõustus. I.P ja T.D kohtusid Tallinnas hotell „Park“ kõrval asuvas Politseipargis, kus I.P rääkis T.D-le , et ta peab rentima ühe auto enda nimele ja pärast rentimist andma selle auto kolmandatele isikutele, ning selle eest saab T.D 5 000 krooni. Kui T.D küsis, mida ta hiljem ütleb, kui autot pole tema käes, siis vastas I.P , et auto läheb venelastele ning need juba aitavad edaspidises, kuidas lavastada nagu oleks auto T.D-lt ära varastatud. I.P lubas T.D-le , et probleeme ei teki ja T.D nõustus tema plaaniga. I.P ütles T.D-le ka seda, et enne sõiduki rentimist peab T.D kohtuma nende venelastega ning nad ütlevad T.D-le, milline auto ja millisest firmast rentida. 27.11.2009.a kell 13.00 ajal helistas I.P ja ütles, et venelased on nõus T.D-ga kohtuma. T.D kohtus kõigepealt I.P ja T.D jaoks tundmatu vene noormehega Eesti Panga hoone juures ning jalutasid koos edasi Solarise keskuse poole seal p ud tumeda Volvo juurde. I.P ja temaga koos olnud vene noormees lahkusid, T.D paluti istuda tumeda Volvo tagaistmele. Volvo roolis istus heledapäine vene naisterahvas, tema kõrval esiistmel vene noormees. Koos sõideti Lasnamäel Hesburgeri juurde. Vene noormees ja T.D väljusid autost, koheselt tuli nende poole üks vene noormees, kellega nad pididki kokku saama. See vene noormees andis T.D-le ruudulise paberilehe, millel oli märgitud rendifirma mobiil ja palus rendifirmast võtta rendile mõni sedaankerega Toyota Avensis. Kuivõrd T.D mobiiltelefoni krediit oli läbi, ei saanud ta oma telefonilt helistada ja see vene noormees andis T.D-le 50 krooni, mille eest T.D ostis kõrvalasuvast R-Kioskist oma ZEN kõnekaardile kõneaega. Seejärel helistas T.D oma mobiiltelefonilt rendifirmasse avaldades soovi rentida sõidukit Toyota Avensis ja uuris lepingutingimuste kohta ning leppis rendileandjaga kokku, et läheb sõidukile järele kell 17.00. Tumedas Volvos olnud naisterahvas koos sama noormehega sõidutasid T.D kesklinna ja leppisid kokku uue kohtumise T.D-ga Eesti Panga hoone juures kell 16.40, et sõita siis rendifirmasse. Tumeda

Volvoga naine ja noormees sõidutasid kokkulepitud ajal T.D xxx, Tallinnas juurde. T.D sõlmis seal AS-ga F sõiduauto Toyota Avensis rendilepingu kaheks ööpäevaks so alates 27.11.2009 kella 17.00 kuni 29.11.2009 kell 17.00. Seejärel sai T.D sõiduauto Toyota Avensis registrimärgiga xxx koos registreerimistunnistuse ja ühe komplekti süütevõtmetega. Seejärel läks T.D ülalnimetatud tumeda Volvo juurde, kus Toyotasse istus vene noormees, kellega ta oli rendifirma juurde sõitnud ja palus sõita Tallinnas Lasnamäele Punasele tänavale, Punase Selveri juurde. Seal palus noormees T.D anda renditud Toyota koos dokumentidega ja võtmega üle. T.D soovis raha nagu nad olid varem kokku leppinud. Peagi tuli T.D juurde see vene noormees, kes oli päeval andnud T.D-le rendifirma andmed ja öelnud, millise auto ta peab rendile võtma ning andis nüüd T.D-le 5 000 krooni. Noormees istus Toyota tagaistmele. T.D sõitis koos mõlema vene noormehega autos kuni Punase tn lõppu Plasti tänavale ja andis seal neile auto koos võtme ja dokumentidega üle. T.D võttis takso ja sõitis ära. 28.11.2009 kella 01.00 või 02.00 ajal helistas T.D telefonile I.P , kes ütles, et venelased tahavad T.D-ga kokku saada. T.D leppis kohtumise kokku 30 min pärast Nõmme vaksalis. Kokkulepitud ajal tulid sinna vene noormehed, kellest üks oli see, kes oli algul koos I.P-ga ja teine tumedast Volvost. Noormehed andsid T.D-le üle sõiduki Toyota Avensis võtmed ja dokumendid ning käskisid ise mõelda, kuidas ta asjast puhtalt välja tuleb. 29.11.2009.a. kella 17.00 ajal helistati T.D-le rendifirmast ja paluti sõiduk tagastada. T.D lubas seda koheselt teha, tegelikult viitis veidi aega ja helistas politsei lühinumbril 110 ja teatas, et sõiduk on kadunud. Samuti teavitas T.D sõiduki kadumisest rendifirmat. Rendifirma esindaja palus T.D auto tagastada ja teatas, et ta teab, et auto on Narvas. T.D ei viitsinud teda kuulata ja lülitas oma telefoni välja (II tlk 8-11). • Süüdistatav T.D avaldas 02.12.2009 ülekuulamisel täiendavalt, et tegelikult sai ta sõiduki rendifirmalt väljapetmise eest sellelt vene noormehelt, kes talle rendifirma ja sõiduki andmed andis 10 000 krooni. Nimetatud summast andis ta tööotsa vahendamise eest I.P-le 2 000 krooni Kui T.D 28.11.2009.a. kella 02.00 ajal kohtus jälle nende vene noormeestega siis andis ta saadud rahast kummalegi 500 krooni (II tlk 20-22). • Süüdistatav T.D jäi 22.03.2010 ülekuulamisel varasemalt antud ütluste juurde (II tlk 26-28). • Süüdistatav Pjotr Novak tunnistas end kohtuistungil antud kuritegude toimepanemises süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Pjotr Novak muutis kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütlusi ja asus seisukohale, et V.K ei teadnud kelmuse toimepanemisest midagi. Muus osas jäi Pjotr Novak kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses andis Pjotr Novak 01.12.2009.a ütlusi selle kohta, et ta tunnistab end antud kelmuses süüdi. Pjotr Novak tunnistas, et pettis rendifirmalt koos sõpradega välja sõiduauto, et see võlgade kustutamiseks anda Roman Komarinile. 26.11.2009.a. umbes kella 17.00 ajal kohtas Pjotr Novak enda maja ees aadressil Paekaare tn 46, Tallinnas Roman Komarinit, kes tegi Pjotr Novakile ettepaneku väljavalitud sõiduauto Toyota Avensis rendifirmast rendile võtmiseks. Nimetatud teo tegemisega saanuks Pjotr Novak kustutatud oma võla Roman Komarini ees summas 30 000 krooni. Pjotr Novak nõustus iseenesest plaani teostama, kuid leidis, et kuna tal puudub juhiluba on sõiduki rentimine tema jaoks liiga keeruline. Vestluse ajal möödus Novakist ja Komarinist Komarini tuttav, keda O.D teadis Aivarina. Pjotr Novak küsis Aivarilt, kas tal on

keegi tuttav juhiloaga. Aivar arvas, et teab kedagi kellel on juhiluba ning on arvatavasti nõus aitama. Seejärel Novak lahkus ja Komarin ja Aivar jäid plaani arutama. Õhtul kutsus Roman Komarin Pjotr Novaki välja ja andis talle paberilehe mingi eestlase andmetega, kes oli nõustunud sõiduki rendile võtma. Järgmisel hommikul helistas Pjotr Novak selle eestlasele ja leppis kohtumise kokku Tallinna kesklinnas Estonia pst Solarise juures kella 13.00. Pjotr Novak palus oma elukaaslasel viimase Volvoga ennast Solarise juurde sõidutada. Novak kohtus Aivari ja selle teise eestlasega kokkulepitud ajal Solarise juures ning tervitasid üksteist, seejärel Aivar lahkus. Novak palus elukaaslasel ennast koos eestlasega sõidutada Lasnamäele Hesburgeri juurde, kus kohtuti Roman Komariniga. Roman Komarin andis eestlasele paberi rendifirma ja sõiduki andmetega ning selgitas, mida eestlane tegema peab, samuti lubas eestlasele 10 000 krooni. Seejärel helistas eestlane rendifirmasse. Seejärel sõidutas Novak eestlase tagasi kesklinna ja leppis õhtupoolikuks kella 16.30 uue kohtumise samas kohas, et sõita rendifirmasse auto järgi. Kokkulepitud ajal kohtusid Novak koos elukaaslasega selle eestlasega uuesti ja sõitsid koos Tallinnas xxx juurde rendifirmasse. Novak jäi teda elukaaslase autos ootama, eestlane läks rendilepingut vormistama. Kui eestlane sai veidi aja pärast sõiduki Toyota Avensis kätte, palus Novak elukaaslasel minema sõita ning istus ise renditud Toyotasse eestlase kõrvale ja nad sõitsid koos Tallinnas Lasnamäele Punase Selveri juurde. Roman Komarin tuli sinna, andis eestlasele 10 000 krooni ja istus rooli, eestlane andis talle üle sõiduki võtmed ja dokumendid, seejärel sõitis Komarin minema ja Novak läks koju. 28.11.2009.a. umbes kella 01.00 paiku helistas Novakile Roman Komarin ja soovis koheselt kohtuda. Novak läks oma maja ette ja sai Komarinilt ümbriku koos päeval renditud Toyota võtmete ja dokumentidega. Siis helistas Komarin Aivarile ja soovis kohtuda selle eestlasega, kes oli auto rentinud, et talle võtmed ja dokumendid üle anda. Seejärel sõitis Novak Nõmme vaksalisse, kus kohtus selle eesti mehega ja andis talle üle renditud Toyota võtmed ja dokumendid (II tlk 36-40). • Süüdistatav Pjotr Novak andis 17.03.2010 ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt pöördus tema poole 24.11.2009 või 25.11.2009 telefonitsi hea tuttav V.K ja pakkus Pjotr Novakile rahateenimise võimalust. V.K soovis võtta mõnest rendifirmast rendile sõiduauto Toyota Avensis 2007.a. väljalase ning seda hiljem rendifirmale mitte tagastada. Sõiduk pidi üle antama V.K-le , kes annab selle omakorda edasi tellijale. Hiljem aga esitada politseile avaldus nagu oleks see auto varastatud. Selle eest lubas V.K Pjotr Novakile 16 000 krooni. Antud jutuajamisest rääkis Pjotr Novak 25.11.2009.a. Roman Komarinile, kes nõustus plaanist osa võtma ja leidma isiku, kellel on autojuhiload kes nõustuks rendifirmast auto oma nimele rentima. Pjotr Novak rääkis Roman Komarini nõusolekust autorentija leida omakorda V.K-le , kellega kohtus Pjotr Novak kiirtoidu keti Hesburger juures 26.11.2009.a. õhtul ja kes andis Novakile paberitüki andmetega, kust ja milline Toyota Avensis rendile võtta.. Pjotr Novak läks Roman Komarinile külla, et anda edasi paber sõiduki andmetega. Samal ajal oli Komarinil külas eesti mees nimega Aivar, kes ütles, et on olemas inimene, kes on nõus sõidukit enda nimele rentima ja selle pealt teenima. Pjotr Novak kohtus selle sõidukit rentima nõustunud mehega 27.11.2009 päeval Estonia puiesteel asuva Solarise keskuse juures. Ülejäänud osas jäi Pjotr Novak varasemal ülekuulamisel antud ütluste juurde, ainult täiendas, et see oli V.K , kellega kohtumisele Hesburgeri kiirtoidupunkti juurde ta eestlase sõidutas. Samuti oli V.K see, kes eestlasega rääkis ja kelle juuresolekul eestlane rendifirmasse helistas ja kohtumise kokku leppis. Hiljem, kui Novak ja eestlane sõitsid renditud Toyota Avensisega Tallinnas Lasnamäel oleva Punase Selveri juurde, tuli sinna ka V.K ja andis Novakile 16 000 krooni, millest eestlasele andis

Novak 10 000 krooni. Endale jäänud rahast andis Novak Komarinile 1 500 krooni. V.K-lt sai Novak 28.11.2009.a. umbes kella 01.00 paiku sõiduauto Toyota originaalvõtme ja dokumendid, mille Novak juba samal ööl andis edasi eestlasele, kes auto rentis. Kellele V.K Toyota Avensise edasi andis, Novak ei tea (II tlk 51-53). • Roman Komarin tunnistas end kohtuistungil antud kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav Roman Komarin andis 03.12.2009 ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt 26.11.2006 õhtul tuli talle külla hea tuttav Veikko. Paar tundi hiljem tuli Komarini poole ka Pjotr Novak. Pjotr Novak küsis, kas tal on kedagi tuttavat, kel oleksid juhiload. Komarinil sellist tuttavat ei olnud. Seejärel Novak lahkus. Hiljem vesteldes Veikoga, küsis Komarin temalt, kas tal on juhiloaga tuttavat, kes aitaks Pjotr Novakit. Veikko helistas oma mobiililt kellelegi ütles, et tal on tuttav, kes oleks nõus aitama. Seejärel helistas Komarin Novakile ning ütles, et tuttaval Veikkol on keegi, kes on nõus aitama. Komarin vahendas Veikko numbri Novakile. 27.11.2009.a. umbes, kella 12.00 ajal helistas Komarin Veikkole ja teatas, et 13.00 ajal kohtutakse Solarise juures. Kuna Pjotri telefonil polnud krediiti, pidi Komarin neid vahendama ning teatas Novakile kokkusaamise koha. Komarin läks ka ise kesklinna ja kohtus Veikkoga Solarise juures olevas parklas Eesti Panga kõrval. Sinna tuli ka Veikko tuttav Aivar, kes pidi Pjotri Novakile autojuhiks hakkama. Komarin juhatas Veikko ja tema tuttava Aivari Novaki auto juurde ning viis nad kokku. Aivar istus Novaki auto tagaistmele ja nad sõitsid koosära. Veikko ja Komarin lahkusid ja rohkem nad midagi ei tea. Komarin on seisukohal, et tema kelmusest pole osa võtnud ega renditud autot kordagi näinud (II tlk 67-69). • Roman Komarin andis 02.08.2010.a. kohtueelses menetluse täiendavaid ütlusi mille kohaselt oli Pjotr Novak, tema käest juba paar päeva enne 26.11.2009 küllatulekut küsinud, kas tal on juhiloaga tuttavat, kes oleks nõus roolis olema ja aitaks midagi kuskilt ära tuua ning selle teene eest makstakse hästi. Samuti täpsustas Komarin, et helistas 27.11.2009.a õhtul I.P-le ja tundis huvi, millega on tegemist. Komarin aimas, et tegemist on kuriteoga, sest 5000 krooni niisama ei maksta. I.P seletas Komarinile, et autojuhti on vaja selleks, et rendifirmast võetakse auto ja enam ei tagastata. Samuti täpsustas Komarin, et sai Novakilt 227.112009 öösel 1 000 krooni, kuna tellitud auto on juba Narvas. Samas vajas Novak kedagi, kes istuks rooli, kuna Novakil oli vaja sõita Nõmmele, et viia ära autodokumendid. Komarin sõidutas Novaki Nõmmele, seal nägi Komarin, et isikuks, kellega Novak kohtus on T.D. T.D andis oma rahast 1 000 krooni Novakile, sellest 500 krooni andis Novak kohe Komarinile. Komarin andis ümbriku dokumentidega T.D-le üle. Muus osas jäi Komarin varasemalt antud ütluste juurde (II tlk 219-222). • Süüdistatav V.K end antud kuriteoepisoodis KarS § 209 järgi süüdi ei tunnistanud, kuivõrd ta ei ole kelmuses osalenud. Ta küll tellis auto, kuid ei teadnud, et toime pannakse kelmus. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav V.K andis 12.03.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi, mille kohaselt paar päeva enne 27.11.2009.a. sai V.K oma tuttavalt Vladimir Novikovilt teda, et viimane soovib saada endale 2007.a väljalaskeaastaga Toyota Avensist. Sõiduki päritolu Novikovi ei huvitanud ning Novikov lubas V.K-le sõiduki eest 20 000 krooni. V.K oli tehinguga nõus ja kontakteerus oma tuttava Pjotr Novakiga kellele tegi pakkumise leida selline sõiduk. Peagi helistas Novak V.K-le ja ütles, et on olemas inimene, kes sellise sõiduki V.K-le toob ja see läheb V.K-le maksma 10 000 krooni, lisaks 6 000 krooni lisakuludena. Novak selgitas, et vajalik sõiduk võetakse

mõnest rendifirmast rendile ja V.K saab selle sõiduki endale. 27.11.2009.a. päeval võttis Novak koos oma tuttavatega mingist rendifirmast sõiduauto Toyota Avensise rendile. Sama päeva õhtul kohtus V.K Pjotr Novakiga, kus viimane andis üle heledat värvi Toyota Avensise koos võtmete ja dokumentidega, V.K andis vastu 16 000 krooni. Seejärel sõitis V.K saadud Toyota Avensisega IdaVirumaale Sillamäele, kus kohtus ühes baaris Vladimir Novikoviga, andis viimasele üle sõiduki ja võtmed ning dokumendid. Umbes 30 min pärast tagastas Novikov autovõtmed ja –dokumendid ning andis V.K-le 23 000 krooni. Seejärel sõidutas Novikov V.K tagasi Tallinnasse. Samal öösel, pärast Tallinnasse jõudmist helistas V.K Novakile ja andis viimasele üle Toyota võtmed ja dokumendid (II tlk 101-103). • Süüdistatav V.K äpsustas 30.04.2010.a. varasemalt kohtueelsel uurimisel ütlusi ja selgitas, et 27.11.2009 päeval kohtus ta Lasnamäel Hesburgeri taga Pjotr Novaki ja selle eesti mehega, kes oli nõus sõidukit rendile võtma ja hiljem selle V.K-le edasi andma. Selle eest maksis V.K Novakile 16 000 krooni (II tlk 104-106). • Süüdistatav I.P tunnistas end antud kuriteo toimepanemises süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav I.P andis 29.03.2010.a kohtueelsel uurimisel ütlusi selle kohta, et 25.11. või 26.11.2009.a. oli ta külas oma tuttava Roman Komarini pool. Roman Komarin soovis teada, kas tal on mõnda sõpra või tuttavat, kellel on juhiluba ja soov raha teenida. Roman Komarin selgitas I.P-le, et tuleb mingist rendifirmast võtta sõiduk rendile ja sõita sellega ja hiljem anda see edasi kolmandale isikule, kusjuures sõidukit ei tagastata rendifirmale vaid sõiduki rendilevõtnud isik teatab hiljem rendifirmasse, et sõiduk on varastatud ja teeb avalduse politseile. I.P helistas koheselt oma tuttavale T.D-le, kellel oli I.P teada juhiluba ja kes vajas ka raha kuna oli töötu. T.D oli nõus. Hiljem tuli Komarini juurde ka Pjotr Novak, I.P-le sai selgeks, et ka Novak oli petuskeemiga seotud, kuna Komarin rääkis talle, et juhilubadega rendilevõtja on leitud. 27.11.2009.a. hommikul kella 10.00 ajal helistas I.P-le Komarin ja leppis kokku kohtumise Tallinnas Kentmanni ja Estonia pst nurgal Eesti Panga hoone juures. I.P helistas koheselt T.D-le ja teavitas kohtumise ajast. I.P, Komarin ja T.D kohtusid kokkulepitud ajal Eesti Panga hoone juures. Komarin selgitas I.P-le ja T.D-le , et isik, kes täpselt juhendab kuidas toimida, on kaubanduskeskuse Solaris juures autoga ja juhatas I.P ja T.D sinna. Tumeda Volvost väljus Pjotr Novak, T.D istus koos temaga tagaistmele ja sõitsid minema. Komarin ja I.P lahkusid samuti. 27.11.2009 õhtul helistas T.D I.P-le ja ütles, et petutehing on tehtud ja et ta sai selle eest 10 000 krooni ning soovis kohtuda. I.P ja T.D kohtusid hiljem ühe tuttava juures, I.P palvel andis T.D sõiduki rendile võtmisega teenitud rahast 2 000 krooni I.P-le. T.D rääkis, et rendifirmast võetud Toyota Avensis antakse edasi kolmandatele isikutele ning ta teeb paari päeva pärast politseile avalduse, nagu oleks sõiduk temalt varastatud. Hiljem, 28.11.2009.a. öösel helistas I.P-le Komarin, kes soovis T.D-ga kokku saada, I.P andis Komarinile T.D numbri, et võtku ise T.D-ga ühendust.30.11.2009.a. helistas I.P-le T.D ja ütles, et on teel politseisse avaldust tegema rendiauto varguse pärast ning et on Komarini käest saanud Toyota võtmed ja dokumendid, et need esitada politseile (II tlk 119- 122).

• Kannatanu F AS esindaja Ragnar V andis 30.11.2009.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi, mille kohaselt tellis T.D 27.11.2009 F AS-ist telefoni teel sõiduauto Toyota Avensis r/n xxx. Kannatanu ja süüdistatav leppisid kokku, et T.D saab sõiduki kätte ettevõtte kontorist xxx kell 17.00. Kuivõrd Ragnar V ei olnud võimalik endal sel ajal kohal olla, valmistas ta lepingu ette ja palus auto üle anda kolleegil. Samuti kontrolliti ARKist elektrooniliselt T.D juhiluba ja isikukoodi. Kuivõrd lepingu tagatiseks oli sularaha 4 500 krooni, palus Ragnar V üles märkida sõiduki andmed, millega T.D saabub. Auto number oli xxx, sõidukiks tume Volvo S80. T.D saabus umbes 16.45 ja talle anti sõiduk koos dokumentide ja ühe võtmega üle. Leping vormistati kaheks päevaks tagastusajaga xxx 29.11.2009 kell 17.00. Lepingu sõlmimisel tehti T.D juhiloast valguskoopia. T.D maksis tagatisraha 4 500 krooni ja 2 päeva rendisumma 1 380 krooni. Kuna lepingujärgselt oli selle sõidukiga Eestist lahkumine keelatud, siis jättis Ragnar V sõiduki tagumisse paremasse tulekoopasse mobiiltelefoni Nokia (nr xxx), et tuvastada Eestist väljasõidu fakti SMSide tulemusel. 28.11.2009.a. orienteeruvalt kell 10.00 paiku positsioneeris kannatanu esindaja autosse jäetud telefoni EMT koduleheküljelt ja see näitas tulemuseks Narva linna. Kuna 29.11.2009 hommikul oli positsioneerimise seis sama, proovis kannatanu esindaja helistada T.D telefoninumbrile, kuid see oli väljas. Kuna kannatanu esindajal tekkis kahtlus, et asi pole õige, sõitis ta Narva, lootes auto leida kusagilt tänavalt positsioneeringu piirkonnast. Kannatanu esindaja helistas T.D telefonile 29.11.2009 kell 16.00 soovides teada, kas viimane tagastab auto õigeaegselt. T.D vastas jaatavalt, arvates, et jääb 15 min hiljaks, kuna ei asu auto vahetus läheduses. Samas avaldas T.D , et auto on terve selle aja seisnud Lasnamäel ja ta pole sõidukit kasutada saanudki. Hiljem helistas kannatanu esindaja uuesti T.D-le ning viimane teatas, et autot ei ole ja see on kas ära viidud või varastatud. Kannatanu esindaja palus T.D kohe öelda, kus auto Narvas tegelikkuses asub. Selle peale vaidles T.D erutatult vastu ja lülitas telefoni välja. Samal päeval ei õnnestunud kannatanu esindajal temaga enam ühendust saada. Kuna kõik asjaolud viitasid auto tahtlikule omandamisele, helistas kannatanu esindaja Narvast 110 ja selgitas olukorda, samuti edastas informatsiooni piirivalvele. Hiljem tegi kannatanu esindaja ka kirjaliku avalduse politseile (I tlk 2-4). • Kannatanu F AS esindaja Ragnar V andis 25.03.2010.a. kohtueelsel uurimisel ütlusi, mille kohaselt olid sõiduautol Toyota Avensis registrimärgiga xxx (värvus helebeež helerohelise varjundiga, 2007a.a vl) mõned eritunnused. Näiteks sõiduki vasakul tagatiival oli avariist pikk horisontaalne vigastus, mis küll remonditi, kuid hoolikal vaatlemisel on võimalik seda näha. Samuti oli kriibitud tagastange vasaku otsa iluliistu nurk, mis küll oli poleeritud, kuid kindlasti on seda märgata. Antud sõiduk oli kindlustatud AS F poolt Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-is, kuid kindlustusepoolset kahjuhüvitist ettevõtte ei saanud. Samuti on lisatud kannatanu ülekuulamise protokollile fotod sõiduki Toyota Avensis registrimärgiga xxx välistest välimusest (tlk 9-17). • Tunnistaja Eliko J andis 11.01.2010.a ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et tema sõber on Ragnar V , kes omab sõidukite rentimisega tegelevat AS-i F , asukohaga xxx, Tallinnas. Ragnar V helistas tunnistajale 27.11.2009, et ta ei jõua kontorisse kella 17.00 ja palus tunnistajal kliendile T.D üle anda sõiduauto Toyota Avensis registrimärgiga xxx. T.D pidi sõidukile järgi tulema 27.11.2009 kella 17.00 paiku. Ragnar V oli lepingu sõiduki T.D-le kaheks ööpäevaks rendile andmise kohta juba ette valmistanud. T.D pidi lepingu vaid allkirjastatama ja tasuma rendimakse koos tagatisrahaga. Samuti palus Ragnar V tunnistajal olla eriti täpne kliendi andmete kontrollimisel ja fikseerida ka sõiduki number, kui ta tuleb kohale

•

•

•

•

mõne autoga. Seda tunnistaja ka tegi. Kes roolis istus või veel autos oli seda tunnistaja ei näinud. T.D tasus rendimakse ja tagatisraha ning tunnistaja tegi tema juhiloast valguskoopia ning andis T.D-le üle sõiduki Toyota Avensis registrimärgiga xxx. T.D lahkus nimetatud sõidukiga ettevõtte territooriumilt (tl 18-19). Tunnistaja Julia M andis 02.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et tema elukaaslane on Pjotr Novak, kes palus end sõidutada 27.11.2009.a. päeval kella 14-15 paiku Tallinna kesklinna Estonia puiesteele Solarise juurde. O.D endal juhiluba ei ole. Seal kohtus Novak ühe tunnistaja jaoks tundmatu vene keelt aktsendiga rääkiva eesti mehega. Tunnistaja sõidutas Novaki ja selle tundmatu mehe Novaki palvel Lasnamäele „Hesburgeri“ juurde. Hiljem sõidutas tunnistaja Novaki ja selle tundmatu mehe Tallinnas xxx juurde, kus see tundmatu mees väljus autost ja läks kontorisse. Peagi väljus see mees kontorist koos mingi naisterahvaga, kes näitas kontori kõrvalolevas parklas sellele eesti mehele autosid ning see eesti mees valis välja hõbedast värvi sõiduauto Toyota Avensis. Tunnistaja pidi sõitma lasteaeda lapse järgi, ning Pjotr Novak jäi välja suitsu tegema ning tuli hiljem ise 18.00 paiku koju. Miks Pjotr Novak käis koos selle eesti mehega autot toomas tunnistaja ei tea, kuivõrd Pjotr Novak ei räägi tunnistajale oma isiklikest asjadest. Tunnistaja teab Roman Komarinit läbi Pjotr Novaki, ka sõbrustavad tunnistaja ja Komarini lapsed omavahel (tl 22-25). Tunnistaja Urmo N andis 02.12.2009.a ütlusi selle kohta, et ta tuttavaks 2009.a. suvel T.D-ga kasiinos „Monte-Carlo“. Ka 27.11.2009.a. õhtul käisid nad koos Nõmme Keskuse juures asuvas kasiinos „Monte-Carlo“. Nende ühine tuttav I.P helistas tunnistajale ja otsis T.D. T.D ja I.P rääkisid tunnistaja telefonilt üksteisega ja hiljem helistas T.D tunnistaja telefonilt I.P-lt saadud numbril. Millest T.D telefonis rääkis, tunnistaja ei tea, kuivõrd T.D helistas suitsuruumist. Pärast kõnet ütles T.D tunnistajale, et ta peab kellegagi kohtuma ja lahkus kasiinost. Ka tunnistaja lahkus veidi hiljem. Järgmisel hommikul tuli T.D tunnistajale külla ja kurtis muret, et oli rendifirmast võtnud mingi auto ja andis selle edasi isikutele, kes maksid talle selle eest 5 000 krooni ning autot ta rendifirmasse tagasi viia ei saa. T.D küsis tunnistajalt nõu, mida edasi teha, ja kuidas puhtalt välja tulla, kuid tunnistaja ei osanud midagi soovitada. Seejärel T.D lahkus tunnistaja kodust ja rohkem pole nad vahepeal kohtunud (tl 35-36). Samas kuriteoepisoodis kahtlustatavana üle kuulatud Vladimir Novikov andis 12.03.2010.a. ütlusi selle kohta, et 27.11.2009.a. helistas talle V.K ja teatas, et toob Novikovile ühe sõiduauto Toyota Avensis ja leppis Novikoviga kokku kohtumise Sillamäe linnas. 27.11.2009.a. õhtul kella 20.00 ajal kohtusid Novikov ja V.K Sillamäel Reno autokaupluse juures, kus V.K andis üle Toyota võtmed ja palus sõiduki parkida Narva Rahu tänava Statoili tankla vastas oleva üheksakordse maja ette. Seda Novikov ka tegi. Siis võttis Novikov enda auto, sõitis sellega Sillamäele V.K juurde, andis V.K-le üle Toyota võtmed ja sõidutas ta Tallinnasse V.K kodu juurde Lasnamäel. Toyota Avensis, mille Novikov V.K palvel parkis jäi Narva, kuhu V.K pidi selle hiljem järgi tulema (II tlk 135-137). Kahtlustatavana üle kuulatud Vladimir Novikov jäi 17.03.2010. varemantud ütluste juurde. Lisaks täpsustas Vladimir Novikov temalt äravõetud telefonide ja arvuti kuuluvust (II tlk 139-141).

• Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et tunnistaja Julia M tundis äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära Roman Komarini, kes on tema perekonnatuttav (tl 26-28). • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav T.D tundis äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära oma sõbra I.P (II tlk 11315). • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav T.D tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi fotolt nr 1 ära Pjotr Novaki, kui noormehe, kes istus 27.11.2009.a. tumedas Volvos esimesel reisijaistmel. Samuti oli see sama noormees, kes 28.11.2009.a. öösel kella 02.00 ajal koos teise vene noormehega Nõmme vaksalis tagastasid Aivar pärnale viimase poolt renditud sõiduauto Toyota Avensis võtmed ja dokumendid (II tlk 16-18). • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Pjotr Novak tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi fotolt nr 3 ära T.D , kui noormehe, kes võttis 27.11.2009.a. rendile Pjotr Novaki ja tema tuttavate poolt määratud sõiduauto Toyota Avensis (II tlk 41-43). • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Pjotr Novak tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi fotolt nr 2 ära I.P, kui noormehe, keda ta teab nimega „Aivar“ ja kelle kohta ta andis 01.12.2009 ülekuulamisel ütlusi (II tlk 44-46) • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Pjotr Novak tundis äratundmiseks esitatud fotodelt fotolt nr 2 ära oma tuttava Roman Komarini (II tlk 4749) • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav Roman Komarin tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi ära fotolt nr 2 I.P, kui oma tuttava Veikko keda ta tutvustas Pjotr Novakile (II tlk 70-72) • Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et süüdistatav I.P tundis äratundmiseks esitatud fotodelt näojoonte järgi ära Pjotr Novaki fotolt nr 2, kui oma tuttava Pjotri, kelle kohta ta ülekuulamisel ütlusi andis (II tlk 123-125). • 31.03.2010.a. jälitusprotokollist kriminaalasjas 09230120080 (I tlk 128-143) nähtub süüdistatavate I.P , Pjotr Novaki, Roman Komarini, V.K , kahtlustatava Vladimir Novikovi ja tunnistaja Urmo Niguli omavahelised kontaktid ja telefonide kasutusaegadel erinevate mobiiltelefoni operaatorfirma tugimastide piirkonnas viibimine (I tlk 128-143). • Sõiduauto registreerimistunnistusest ED 140594 nähtub, et Toyota Avensis registrimärgiga xxx, ID koodiga xxx omanik on AS F , aukohaga xxx, Tallinnas (I tlk 8), • AS F ja T.D vahel 27.11.2009.a. sõlmitud rendilepingust nähtub, et AS F andis T.D kasutusse sõiduauto Toyota Avensis, registrimärgiga xxx. Sõiduki tagastamise kuupäev oli 29.11.2009.a. ,kell 17.00, tagatisraha 4 500 krooni sularahas ning lepingutasu 1 380 krooni (I tlk ). 14.12.2009 omavoli episood • Süüdistatav Pjotr Novak tunnistab oma süüd antud kuriteoepisoodi osas täielikult. Süüdistatav andis 15.12.2009.a. kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ta pani toime kahtlustuses kirjeldatud tegevuse, kuid ta ei arva, et pani toime kuriteo. Süüdistatav müüs mõned päevad enne juhtunut kannatanule oma sülearvuti HP Compaq 4200 ja mobiiltelefoni Nokia N95. Kokkulepitud hinnaks oli arvuti eest 1 000

krooni ja mobiiltelefoni eest 1 500 krooni. Kuivõrd kannatanul polnud piisavalt raha tasus ta süüdistatavale arvuti eest kokku 700 krooni ja telefoni eest 700 krooni. Telefoni müümise juures nägi A süüdistatava käes mobiiltelefoni Nokia 6500 ja tundis selle vastu huvi, kuid kuna see telefon oli süüdistatava tuttava käest ajutiseks kasutamiseks võetud, ütles süüdistatav, et seda telefoni ta müüa ei saa. 13.12.2009.a. õhtul sõidutas A koos oma tuttava Dimaga süüdistatava Tallinnas Lasnamäel asuva söögikoha Söögiplats juurde. Süüdistataval oli kaasas telefon Nokia 6500. Pärast seda kui süüdistatav autost väljus, märkas ta, et telefoni enam ei olnud. Süüdistatav helistas Aile, kuid A eitas telefoni leidmist. 14.12.2009.a. õhtul, helistasid süüdistatavale tema sõbrad, kelle väidetel A tahtis süüdistatavaga kokku saada. Süüdistatav kontakteerus Aiga ja nad leppisid kokku kohtumise Tallinnas, Lasnamäe turul kell

tema kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia6500. Samuti võttis süüdistatav kannatanult ära sülearvuti HP Compaq 4200, mobiiltelefoni N95 ja sularaha summas 300 krooni (V tlk 118-120). • Kannatanu A M 15.12.2009 ütlusi selle kohta, et 13.12.2009 hommikul sõidutas ta oma tuttavat Pjotri kekslinnast Viru Värava juures asuva Hesburgeri juurest Kotka keskuse juures asuva säästumarketi juurde. Pjotr väljus autost ja läks omi asju ajama. Umbes 20-30 minuti pärast helistas Pjotr kannatanule ja palus autost vaadata, ega seal ei ole tema mobiiltelefoni. M vaatas, kuid ei leidnud oma autost Pjotri telefoni. M ütles seda Pjotrile. Veel umbes tunni aja pärast helistas Pjotr uuesti M telefonil ja ütles, et tema telefon saab olla ainult M autos ja nõudis, et M sõidaks tema juurde Anni tänavale Tallinnas Lasnamäel. M sõitis, Pjotr ootas teda õues. Nad vestlesid, M ütles veelkord Pjotrile, et viimase telefoni M i autos ei ole ja tema pole seda võtnud. Pjotr vaatas auto läbi. Sellega M i ja Pjotri kohtumine lõppes.14.12.2009.a. kella 22.00 paiku helistas Pjotr kannatanu mobiiltelefonile ja tegi ettepaneku kohtuda. M nõustus ja sõitis kohtumisel oma sõbra Dima autoga vastavalt Pjotri soovile Lasnamäe turu juures asuva kasiino juurde, seal istus Pjotr autosse ja palus sõita Anni tänavale, sinna kus nad varasemalt olid rääkinud. M nõustus. Kui nad Anni tänavale jõudsid, ootasid M ja Pjotr ära ühe BMW saabumise, Pjotr käskis sellele autole järele sõita. BMW peatus Anni tänava vastas oleval tühermaal. M ja Pjotr väljusid autost, süütevõti jäi süütelukku. BMW-st väljusid kaks noormeest, nad jäid oma auto juurde lihtsalt seisma ja suitsetama. M ja Pjotr hakkasid uuesti Pjotri kadunud telefonist rääkima, vaidlema, järgnesid solvangud ja M ja Pjotr hakkasid kaklema. Selles ajaks tulid BMW-s olnus mehed M ja Pjotri juurde ning hakkasid koos Pjotriga M i peksma. M kaitses end kuidas sai. Samal ajal märkas M , et auto, millega ta saabus kohtumisele, uksed olid lahti ja üks BMW-s olnud meestest vaatas seal midagi samal ajal, kui teine noormees koos Pjotriga peksid M edasi. Pärast tegid nad vahetust ja vist kõik kolm vaatasid M autos. Kui kaua kõik kestis, M ei tea. Tema peksmine lõppes mõne aja pärast, kuigi M teadvust ei kaotanud, tundis ta ennast väga halvasti. M nägi, et Pjotr ja üks ründajatest (noorem) sõitsid BMW-ga minema, teine BMWs olnud mees jäi M iga. M läks oma auto juurde ja sai aru, et autost on kadunud sülearvuti HP Compaq 4200 koos kotiga, väärtusega 2 000 krooni, rahakott koos rahaga 300 krooni, mobiiltelefon Nokia N95 2 500 krooni, musta värvi riidest sõrmikud 100 krooni. Ka autovõtmeid ei olnud. Umbes tund hiljem, tuli Pjotr koos BMWs olnud noorema mehega tagasi ja tagastas M koti. Pjotr hakkas nõudma, et M helistaks Dimale, M kasutuses oleva auto omanikule ja veenaks teda Pjotrile andma 10 000 krooni. Pjotr helistaski Dimale ja hakkas raha nõudma, Dima ütles, et mingit raha ta ei anna ja lubas politseisse teatada. Natuke ähvardas Pjotr veel M , siis aga andis tagasi talle autovõtmed ja koti ja sõitsid BMW-ga ära. M kontrollis oma kotti ja avastas, et kotis oli vaid tühi rahakott. Arvuti, telefon ja kindad olid kadunud. M istus autosse ja sõitis Dima juurde Tallinnas Liikuri tänavale, kus asub ka politseijaoskond (V tlk 2-9). • 16.12.2009.a andis kannatanu A M täiendavaid ütlusi, mille kohaselt oli tühermaal 14.12.2009.a. koos Pjotriga ka Aleksei ja Ruslan. Autos olnud ja temalt äravõetud sülearvuti ja mobiiltelefoni ostis M nädal-poolteist varem Pjotri käest, M oli kindel, et sülearvuti ja telefon kuuluvad temale, kuna ta on nende eest Pjotrile kogu raha ära maksnud. Kannatanu arvab, et Pjotr võttis tema autost rahakoti ja koti koos sülearvutiga. M it peksid kõik kolm - nii Pjotr, Aleksei kui ka Ruslan. Esimese löögi andis M ile rusikaga näkku veel autos istudes Pjotr. Pärast avanes M i poolne esiuks ja Aleksei lõi M it jalga vastu keha. Pärast lükati ta autost välja ja peksid kõik. M

kukkus maha ja kattis näo kätega, seepärast ei oska täpselt öelda, kes ja mitu korda teda lõi. Pjotr nõudis peksmise ajal oma telefoni tagasi, teised midagi ei rääkinud. M küll tagastas Pjotrile autost leitud SIM kaardi, kuid telefoni ta autost ei leidnud. Samuti täpsustas M , et BMW ühines nendega Punasel tänaval Söögiplatsi juures, koos M iga istusid M i autos Pjotr ja Aleksei. Mille eest Pjotr nõudis M 10 000 krooni, M aru ei saanud (V tlk 10-16). • Kannatanu A M täpsustas 27.08.2010.a. toimunud ülekuulamisel, et pärast peksmist aidati ta enda autosse istuma, võti võeti süütelukust välja. Kohe kui kannatanu istus autosse, sai ta aru, et auto tagaistmelt on kadunud sülearvuti ja autolaadijast mobiiltelefon Nokia N95 (V tlk 104-106) • Tunnistaja Dmitri Ž andis 15.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et 15.12.2009 kell 00.32 helistas tunnistaja telefonile mees, kes tutvustas ennast Pjotrina. Pjotr teatas, et tal on vaja rääkida tunnistaja tuttavast A M . Tunnistaja läks tänavale, 10-15 minuti pärast saabus maja ette tumedat värvi BMW, kus väljusid kaks tunnistajale tundmatut noormeest. Nad palusid tunnistajal istuda auto tagaistmele ja rääkisid, et neil on probleem A M iga, kes on neile raha võlgu 10 000 krooni. Noormehed selgitasid, et A M on nende juures ja nad võtsid temalt ära sõiduauto Audi, mille tunnistaja oli andnud M sõiduauto remontimise eesmärgil ajutiseks kasutamiseks. Nad selgitasid, et seda autot tahavad nad võla kustutamise eesmärgil anda pandimajja, kuid kui tunnistaja maksab neile 10 000 krooni, lasevad nad M il minna ja tagastavad sõiduauto. Tunnistaja keeldus raha maksmast. Pärast seda noormehed sõitsid ära. Mõne aja pärast helistas M , tunnistaja käskis viimasel oma probleemid ise lahendada ja tagastada tema auto. Umbes 10 minuti pärast helistas M uuesti ja ütles, et sõidab autoga kohe maja ette. Kui tunnistaja läks majast välja oli tema auto maja ees, ning M koos abikaasa Olgaga politseiautos. (V tlk 17-23) • Tunnistaja Olga T andis 15.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et 14.12.2009.a. kella 23.00 paiku helistas tunnistaja oma mehele A M , tema telefon oli välja lülitatud. Tunnistaja helistas M i sõbrale Dimale, kuna teadis, et M sõitis sel päeval Dima autoga. Dima ütles, et ta on koos võõraste inimestega, kes võtsid ära Audi ja hoiavad kinni Ait ning autot ei anna enne, kui on tagasi makstud võlg. Tunnistaja helistas politseisse ja rääkis neile kõik, mida kuulis Dima käest ja andis Dima andmed. Tunnistaja helistas uuesti Dimale ja küsis, kus nad täpselt on. Dima istus tumedas BMW-s, seal oli kaks meest Pjotr ja Aleksei, tunnistaja kuulis läbi telefoni, kuidas võõras hääl ütles, et nad tegid nii, kuna Ailt ei ole midagi võtta. Hiljem Dima helistas tagasi ja ütles, et teda lasti koju, A helistab 20 minuti pärast tagasi ja nad hakkavad kokku leppima raha, võla ja auto suhtes. A helistas Dimale ja rääkis, et teda lasti koos Audiga ära. A palus tunnistajal sõita Dima korteri juurde hoovi ja ütles, et teda peksti läbi (V tlk 24-26). • Tunnistaja Ruslan T andis 15.12.2009.a ütlusi selle kohta, et 14.12.2009.a. kell 21.45 paiku kohtas ta koju minnes tuttavaid Pjotri ja Ait. Tunnistaja ajas nendega juttu ning Pjotr tegi ettepaneku nendega kaasa tulla, milleks tunnistaja ei tea. A istus juhiistmele, tunnistaja tagaistmele ja Pjotr ette, reisijaistmele. Kõik koos sõideti Meka keskuse juurde, seal ootas Aleksei oma sõiduautoga BMW. Pjotr väljus autost ja rääkis midagi Alekseiga. Pjotr istus autosse tagasi ja käskis Ail sõita Aleksei BMW järele. Autos rääkisid A ja Pjotr mingist mobiiltelefonist. Kui jõuti tühermaale, lõi Pjotr Aile rusikaga näkku. Tunnistaja väljus autost. Pärast väljusid autost A ja Pjotr ning hakkasid kaklema, Pjotr lõi Aile rusikaga näkku ja, seejärel rindu ja seejärel veelkord näkku. A üritas vastu anda aga ei tulnud välja. Aleksei ei võtnud kaklusest osa, ka tunnistaja seisis eemal ega võtnud kaklusest osa, sest see polnud tema asi.

•

•

•

•

Pärast palus Pjotr jääda tunnistajal koos Aiga, ise sõitsid koos Alekseiga kuskile ära. Pjotr ja Aleksei naasid umbes 20 minuti pärast (V tlk 27-31). Tunnistaja Aleksei A andis 15.12.2009.a. kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt andis ta oma tuttavale Pjotrile ajutiseks kasutamiseks oma mobiiltelefoni Nokia 6500. Pjotr rääkis tunnistajale, et ta unustas telefoni A M autosse, kuid A eitab seda. 14.12.2009.a. õhtul läks tunnistaja Tallinnas asuvasse söögikohta Söögiplats, samal ajal helistas talle Pjotr ja rääkis, et A tõi talle telefonis olnud SIM kaardi. Kuna tunnistaja ei saanud asjast aru, tegi ta ettepaneku, et Pjotr ja A sõidaksid Söögiplatsi. Pjotr ja A sõitsid kohale sõiduautoga Audi, roolis oli A. Tunnistaja ütles Pjotrile, et too lahendaks ise Aiga oma vaidluse, kuna tunnistaja soovis oma telefoni tagasi. Tunnistaja sõitis Tallinnas Punase tänava ja Peterburi teel asuva tühermaa juurde. Tunnistaja järel sõitis Audi, kus olid ka Pjotr ja Ruslan. Tunnistaja peatus tühermaal ja nemad ka. Tunnistaja väljus autost ning nemad ka. Tunnistaja seisis oma auto kõrval ja lootis, et Pjotr räägb Aiga ning selgitab välja kus on tunnistaja telefon. Sõiduautol Audi on toonitud klaasid, seetõttu ei saanud tunnistaja aru, mis autos toimus. Kes väljus Audist esimesena, tunnistaja ei näinud. Ai ja Pjotri vahel algas kaklus, kumbki peksis teist. Pärast tegi Pjotr tunnistajale ettepaneku sõita Ai sõbra ja käendaja juurde nimega Dima. Tunnistaja nõustus. Pjotr rääkis ise Dimaga ja selgitas viimasele, et too on Ai käendaja ja peab maksma Ai eest 10 000 krooni, kuna on selge, et just A võttis endale tunnistaja mobiiltelefoni. Dima keeldus Ai eest maksmast ja soovis, et A talle helistaks. A helistas Dimale, kuid ei leppinud milleski kokku. Tunnistaja sai aru, et isegi pärast Aiga rääkimist keeldus Dima tema eest maksmast ja tunnistaja oma telefoni tagasi ei saa. Tunnistaja nägi, kuidas Pjotr võttis auost Audi sülearvuti ja ütles Aile, et tagastab selle siis, kui A tagastab tunnistaja mobiiltelefoni. Et Pjotr oleks Audist võtnud veel mingeid asju, tunnistaja ei näinud (V tlk 37-42). Kannatanu A M ja süüdistatava Pjotr Novaki 15.12.2009.a. vastastamisprotokollist nähtub, et süüdistatav ja kannatanu on erinevatel seisukohtadel selles, kas kannatanu on süüdistavale tasunud süüdistavalt ostetud sülearvuti ja mobiiltelefoni eest, samuti ka selles, kas kannatanut peksis Novak üksi või koos Aleksei ja Ruslaniga. Süüdistatav avaldab, et peksis vaid tema üksi. Samuti annab kannatanu ütlusi, et ta leidis oma autost vaid SIM kaardi, kuid mitte süüdistatava telefoni. Süüdistatav andis vastastamisel ütlusi, mille kohaselt ta kasutas sel perioodil kahte SIM kaarti - üks SIM kaart oli telefonis ja teine kodus. Samuti väitis süüdistatav, et ta ei võtnud kannatanu rahakotist raha, vaid ainult juhiloa (V tlk 85-91). A M ja tunnistaja Ruslan T 05.01.2010.a. vastastamisprotokollist nähtub, et kannatanu ei mäleta täpselt Ruslan T tegevust 14.12.2009.a. õhtul tühermaal toimunud sündmustes. Kannatanu mäletab, et tunnistaja Ruslan püüdis teda kepiga autost välja lükata. Tunnistaja T eitab vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes. Kannatanut lõi Pjotr Novak (V tlk 32-36). Asitõendi 16.12.2009.a. vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi Pjotr Novaku poolt väljaantud plastmassist klaviatuuri ning kuldse-hõbedase korpuse, kaamera ja klapiga mobiiltelefoni Nokia N95 ja musta värvi plastmassist korpusega sülearvutit HP Compaq nc4200 (V tlk 77-82).

23.04.2010. varguskatse episood. • Süüdistatav T.D tunnistas kohtuistungil antud kuriteoepisoodis täielikult süüdi. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav 23.04.2010.a ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et ta oli 23.04.2010.a kella 12.00-12.30 ajal Tallinna Kaubamaja

Toidumaailmas, võttis seal riiulilt kolm šokolaadi ja peitis need enda jope taskusse. Pärast möödus nende eest tasumata kassast ja turvatöötaja pidas ta kinni. • Tunnistaja M A andis 23.04.2010.a kohteelses menetluses ütlusi selle kohta, et olles tööl 23.04.2010.a. kell 12.10 Tallinna Kaubamaja turvakeskuses, märkas tunnistaja kaameras Toidumaailmas kiilakat pruunika jope ja tumedate teksadega meest seismas šokolaadiriiuli juures. Mees võttis riiulilt šokolaade, hoidis neid hetk käes ja pani need endale jope taskusse. Mees liikus väljapoole, möödus kassast kauba eest maksmata. Turvaväravas peeti mees kinni ja toimetati turvaruumi kell 12.15. Mehe jope paremast taskust tuli välja kolm väikest Milka šokolaadi kogumaksumusega 23.70 krooni, Kinnipeetavaks osutus T.D (IV tlk 3). • Asitõendi 20.05.2010.a. vaatlusprotokolli ja sellel lisatud fotode kohaselt on CDkettal, mis on kaasa võetud 19.05.2010.a Tallinna Kaubamaja turvaruumist, näha, kuidas 23.04.2010.a. kell 12:07:24 halli jope ja siniste teksadega ostukorviga käes hoidev meesterahvas võtab kaupu Tallinna Kaubamaja Toiduosakonnas asuvalt riiulilt ja paneb ostukorvi. Kell 12:07:24 meesterahvas liigub inimeste seas ja tema käeliigutuse järgi on näha, et ta paneb midagi jope paremasse taskusse. Kell 12:08:01 meesterahvas möödub kassast kauba eest maksmata. Kell 12:08:05 turvatöötaja peab meesterahva kinni (IV tlk 24-25, 27-35). • 23.04.2010.a. AS Tallinna Kaubamaja avaldus, mille kohaselt peeti 23.04.2010.a kinni Viru väljak 4/6 Tallinnas asuvas Tallinna Kaubamajas kinni T.D, kelle juurest avastati ebaõigel teel omandatud kaupu 23.70 krooni väärtuses (IV tlk 2). 26.06.2010.a. varguskatse episood • Süüdistatav T.D tunnistas end kohtuistungil 26.06.2010.a kuriteoepisoodis täielikult süüdi. Kohtueelses menetluses 26.06.2010.a. antud ütluste kohaselt läks ta Prismasse lootuses, et kaupluses toimub toidu degusteerimine ja saab maitsta erinevaid toidukaupu. Kuna degusteerimist ei toimunud, tekkis tal mõte varastada šokolaadi, kuna tal oli kõht tühi ja raha toidu ostmiseks ei olnud. Ta võttis letilt kaks tahvlit šokolaadi Fazer, pani need ostukorvi. Müügisaalis ringi liikudes, jõudis ta meesteriiete osakonda, kus pani šokolaaditahvlid omale dressipluusi alla põue. Seejärel liikus süüdistatav veel müügisaalis ringi. Läks kassade juurde, möödus neist kauba eest tasumata ning peeti kinni. Seejärel viidi süüdistatav turvaruumi, kus süüdistatav vabatahtlikult tagastas šokolaadid kauplusele (VI tlk 13-15). • Tunnistaja Viktor T andis 26.06.2010.a. kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt jälgis ta 26.06.2010.a. kell 19.41 monitori taga üht meest tumedates riietes, kes võttis riiulilt šokolaadi ja pani korvi. Saalis jalutades pani mees 2 šokolaadi jope taskusse. Kell 19.48 läks mees müügisaalist välja, möödus kassadest ja peeti kinni. Mees toimetati turvaruumi, kus ta ise võttis taskust 2 šokolaadi, mis kuulusid Prismale ja mille eest mees ei olnud maksnud. Kauba väärtus oli kokku 31.80 krooni. Kinnipeetud meheks osutus T.D (VI tlk 4-5). • Prisma Peremarket AS 26.06.2010.a. avalduse kohaselt palub ettevõtte võtta vastutusele õigusvastase teo toime pannu isik, kelle juurest avastati AS-le Prisma Peremarket kuuluvat kaupa Fazer Šokolaad 2tk väärtusega 15.90 tk (VI tk 2). • AS G4S 26.06.2010.a. õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt võttis mees Prisma müügisaalis 2 šokolaadi ja pani jope taskusse. Pärast saalist väljumist peeti mees kinni. Kaup kuulus Prismale ja oli jäetud maksmata. Õigusrikkujaks oli T.D , kes keeldus seletusest (VI tlk 3). 16.02.2011.a. vargusekatse apteegist Apotheka • Süüdistatav T.D tunnistas kohtuistungil antud kuriteoepisoodis süüdi. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav T.D ütlusi, mille kohaselt pani ta

•

•

•

•

•

toime 21.02.2011.a. vargusekatse Tallinna Kaubamaja Apotheka apteegis. Süüdistatav läks 21.02.2011.a kella 15.00 ajal Tallinna Kaubamaja Apotheka apteeki. Kuna ta põlved valutasid, vaatas ta apteegis Bioglukosamiini tablette ja uuris nende kasutamisjuhendit. Ta ei läinud apteeki tablette ostma. Ta jalutas veel veidi apteegis ja siis väljus. Apteegitöötaja tuli talle järele ja ütles, et turvaväravad piiksusid, tulge kontrolli. Süüdistatav läks tagasi ja kuna turvaväravad hakkasid jälle piiksuma, hakkas süüdistatav vaatama oma asju ja avastas, et Bioglukosamiini tabletid olid tal koos mütsi ja kinnastega kaenla all. Mingit teist asja ta apteegist ei võtnud. Taskutes tal midagi ei olnud, Multivita tablettidest midagi ei tea. Biogukosamiini tabletid võttis hajameelsusest (VII tlk 22-23). Kannatanu OÜ Terve Pere Apteek esindaja RL 21.03.2011.a. ülekuulamise protokolli kohaselt andis ta seoses 16.02.2011.a toimunud vargusega üle videosalvestise, kus on fikseeritud antud juhtum (VII tlk 5-7). Tunnistaja RS andis 21.02.2011.a. kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et ta oli 16.02.2011.a. oma töökohal Viru Väljak 4/6 Apotheka apteegis. Umbes kella 15.00 paiku tuli apteeki meesterahvas. Kui ta apteeki sisenes oli kõik korras, turvaväravad ei piiksunud. Kui see meesterahvas lahkus apteegist, siis turvaväravad hakkasid tööle – piiksuma ning tunnistaja järgnes sellele meesterahvale. Kui tunnistaja mehele järele jõudis, pöördus ta mehe poole ja palus tagasi tulla apteeki. Mees tuli tagasi, turvaväravad hakkasid taas tööle. Ka turvatöötaja tuli kohale. Mees võttis põuetaskust Biogükosamiini tabletid ja palus politseid mitte kutsuda. Turvatöötaja palus meest endaga kaasa tulla, mees ei olnud nõus. Mees tõmbas kinni oma saapalukud, ilmselt soovis minema joosta kuid see ei õnnestunud, kuna turvatöötaja oli ees. Siis läks mees apteegi lastenurka, kus võttis enda põuest Multivita tabletid ja pani riiulisse. Seda nägi pealt üks klient. Teised turvatöötajad tulid appi ja viisid mehe turvaruumi (VII tlk 912). Tunnistaja Y L andis 16.02.2011.a. kohtueelses menetluses ütlusi selle kohta, et olles tööl 16.02.2011.a. Viru Keskuses kella 15.15 ajal, tegi tunnistaja oma tavapärast ringkäiku, nägi ta Apotheka apteegist välja jooksmas meest, kelle oli seljas musta värvi jope, peas must müts, jalas helesinised püksid ja musta värvi jalanõud. Kui meesterahvas apteegist väljus, andsid turvaväravad häiret. Sinna tuli apteegitöötaja, Isik võttis oma jope taskust apteegile kuuluva kauba, mille eest ta ei olnud maksnud. Tunnistaja kutsus endale abi, kuna isik üritas ära joosta. Koos teiste turvatöötajatega toimetati meesterahvas Turvaruumi. Kinnipeetuks osutus T.D . Varastatud kauba maksumus oli kokku 24.29 eurot (VII tlk 8). Asitõendi 23.02.2011.a. vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotode kohaselt sisaldab vaadeldav CD-plaat 8 faili: 1 fail näitab apteeki, tagaplaanil on näha T.D , ta seisab riiulite juures seljaga kaamera poole. 2 fail- näitab apteegi teist ruumi, T.D seisab riiulite juures, käes musta värvi ese; 3 fail on näha, kuidas kella 15.19.50 ajal T.D väljub apteegist, käes on musta värvi ese; 4 fail- kl 15.20.43 tulevad apteeki apteegitöötaja ja T.D; 5 fail näitab kuidas T.D soovib apteegist väljuda, kuid turvamees ei võimalda seda teha. T.D suundub tagasaali. Kl 15.21.35 tulevad veel 2 turvameest ja kl 15.22.21 T.D ja turvamehed lahkuvad apteegist.; 6 fail on näha kuidas T.D tuleb apteegi tagasaali, istub maha ja paneb midagi riiulisse, seejärel tõuseb püsti ja läheb ära riiulite juurest. 15.21.26 tuleb sama riiuli juurde meesterahvas ja näitab riiuli poole, kuhu T.D pani midagi, apteegi töötaja võtab kätte mingi paki ja lahkub kaamera vaateväljast. 6 ja 7 fail- näitab apteegi saali, T.D asub riiulite juures ja tutvub apteegi sortimendiga (VII tlk 13-17). Kesklinna Politseijaoskonna vanemkonstaabli 16.02.2011.a. ettekande kohaselt sai ta kell 16.08. koos patrullpolitseiniku Valler T juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile

Viru Väljak 4, Tallinnas kus oli tabatud õigusrikkuja. Turvamehed olid kell 15.15 kinni pidanud isiku, kes väljus apteegist Apotheka maksmata kaubaga summas 24.129 eurot. Õigusrikkujaks oli T.D (VII tlk 3).. • AS G4S 16.02.2010.a. õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt väljus meesterahvas kauplusest Apotheka kauba eest maksmata. Pärast saalist väljumist peeti mees kinni. Õigusrikkujaks oli T.D (VII tlk 4). • 10.03.2011. varguskatse episood. • Süüdistatav T.D tunnistas kohtuistungil antud kuriteoepisoodis täielikult süüdi. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav 11.03.2011.a ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et ta oli 10.03.2010.a kella 12.00-12.30 ajal Tallinna Kaubamaja parfümeeriaosakonnas, võttis seal riiulilt parfüümi „212“ ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Pärast seda pidas turvatöötaja ta kinni ja toimetati hiljem politseisse (VIII tlk 10-12). • Tunnistaja A K andis 10.03.2011.a kohteelses menetluses ütlusi selle kohta, et olles tööl 10.03.2011.a. kell 12.10 Tallinna Kaubamaja turvakeskuses, märkas tunnistaja kuidas V-1 parfümeeriaosakonnas üks meesterahvas, sisnised püksid, must jope, võttis riiulilt parfüümi ja pani endale jope taskusse. Siis see meesterahvas liikus V-II ja B Ii tualetti, kus ta oli viis minutit. Kinnipeetavaks osutus T.D (IV tlk 3). • Asitõendi 20.05.2010.a. vaatlusprotokolli ja sellel lisatud fotode kohaselt on CDkettal, mis on kaasa võetud 19.05.2010.a Tallinna Kaubamaja turvaruumist, näha, kuidas 23.04.2010.a. kell 12:07:24 halli jope ja siniste teksadega ostukorviga käes hoidev meesterahvas võtab kaupu Tallinna Kaubamaja Toiduosakonnas asuvalt riiulilt ja paneb ostukorvi. Kell 12:07:24 meesterahvas liigub inimeste seas ja tema käeliigutuse järgi on näha, et ta paneb midagi jope paremasse taskusse. Kell 12:08:01 meesterahvas möödub kassast kauba eest maksmata. Kell 12:08:05 turvatöötaja peab meesterahva kinni (IV tlk 24-25, 27-35). • 10.03.2011.a. AS Tallinna Kaubamaja avaldus, mille kohaselt peeti 10.03.2011.a kinni Viru väljak 4 Tallinnas asuvas Tallinna Kaubamajas T.D, kelle juurest avastati ebaõigel teel omandatud kaupu 62.00 euro väärtuses (VIII tlk 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde. Süüdistatavate süü neile inkrimineeritavates kuritegudes on tõendamist leidnud ja teod on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatavaid võib karistada kelmuse episoodis sanktsiooni alammääras. Süüdistatava T.D kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistused tema kaitsealuse suhtes on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja prokuröri poolt taotletud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt valitud karistuse liik kelmuse eest on ainuvõimalik arvestades antud asjaolusid, kuid prokuröri poolt taotletud karistus poevarguste katsete eest on liiga suur. Kaitsja on seisukohal, et prokurör ei hinnanud süüdistatava süü suurust, kõik teod jäid katsestaadiumisse, kahju puudub ja vaadates varastatut, on küsitud karistus ebaproportsionaalne. Süüdistatav on töövõimeline ja soovib ning on nõus tegema ÜKT ja kaitsja leidis, et see oleks põhjendatud - ta oleks kriminaalhooldaja järelevalve all, teeks tööd, oleks pere juures ja saaks asuda hüvitama tekitatud kahju. Süüdistatava I.P kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja prokuröri poolt taotletud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Tema kaitsealune kinnitas kohtuistungil süükahetsust ja tunnistas end süüdi, kohtueelses menetluses

on ta andnud ütlusi ja aidanud kaasa, et kohtueelne menetlus toimuks ilma venitamiseta. Kaitsja leidis et tema kaitsealuse osa grupis on suhteliselt väike, tema roll seisnes selles, et vahendas suulist informatsiooni. Kasu mis ta sai (2 000 krooni) on suhteliselt väike. Kaitsja nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega. Tsiviilhagile vastu ei vaielnud. V.K kaitsja leidis, et asjas kogutud tõendid on lubatavad, kuid kuna isik ei tunnista oma süüd kelmuses, siis vaadata tõendid läbi ja kvalifitseerida tema tegu KarS § 202 järgi. Kaitsja leidis, et tema kaitsealust tuleks karistada rahalise karistusega. Süüdistatava Roman Komarini kaitsja – süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige ja prokuröri poolt taotletud tõendid on lubatavad ja asjakohased. Kaitsja leiab, et prokuröri poolt taotletud minimaalne karistus on vastav kaitsealuse süüle. Asjakohane on Komarini vangistuse asendamine ÜKT-ga, Komarin on ise andnud oma nõusoleku ÜKT tegemiseks ja kaitsja kinnitas seda. Süüdistatava Novaki kaitsja leiab, et tema kaitsealusele etteheidetava teo kvalifikatsioon on õige, kaitsealune tunnistab oma süüd, asjas kogutud tõendid on lubatavad. Tema kaitsealune ei olnud organisaator. Kaitsja nõustus ka prokuröri poolt küsitud karistusega. Samas palus kaitsja kohtul arvestada, et Novaki katseaeg lõppes 2010, kuid kuriteo pani toime, kui katseaja lõpuni oli jäänud vaid kaks kuud. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatav käitus kogu eelneva katseaja korralikult ja palub karistuse liitmisel arvestada, et tal on kandmata karistus 2 kuud, ja palun kohaldada tema suhtes tingimisi karistust. Tal on laps, naine töötab Soomes ja tal on vaja oma lapse eest hoolitseda

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kõik kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõendid on lubatavad, asjakohased ja nende kogumisel ei ole rikutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. 05.mai 2011.a. kohtumäärusega on kohus parandanud Harju Maakohtu 25.04.2011.a. kohtuotsuses esinenud ebatäpsused : kohtuotsuse sissejuhatavas osas on parandatud Pjotr Novaki ja V.K süüdistuse kvalifikatsiooni lugedes õigeks Pjotr Novaki süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja § 257 järgi ning V.K süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ; kohtuotsuse resolutiivosa punktis 23 on õigeks loetud V.K süüdi tunnistamine KarS § 209 lg 2 p 3 järgi ning punktis 25 liitkaristuse moodustamisel on karistust suurendatud 26.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. 10.mai 2011.a. kohtumäärusega on kohus parandanud Harju Maakohtu 25.04.2011.a. kohtuotsuses T.D-le karistuse mõistmisel esinenud ebatäpsuse ning KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendades mõistetud karistust – 6 kuud vangistust – Harju Maakohtu 09.12.2009.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa - 7 kuud 26 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõistnud 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteokoosseisu sätestab KarS § 12, mille kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

27.11.2009.a. AS-ist F sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxkelmuse teel rendile võtmine Kohus, kontrollinud ja hinnanud kogumis süüdistatavate I.P , T.D, Pjotri Novaki ja Roman Komarini poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ja kriminaalasjas kogutud muid tõendeid - kannatanu AS F juhatuse liikme Ragnar V i ütlused ja lisatud fotod sõiduautost Toyota Avensis reg.nr. xxxsõiduauto vigastuste äranäitamisega (I k, tl. 2-4, 917); tunnistaja Julia M ütlused (I k, tl. 22-25); tunnistaja Eliko J ütlused (I k, tl. 18-19); tunnistaja Urmo N ütlused (I k, tl. 35-36); Vladimir Novikovi ütlused (II k, tl. 135-137, 139141); sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxregistreerimistunnistus (I k, tl. 8); tunnistaja Julia M le Roman Komarini fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (I k, tl. 26-28); T.D-le I.P fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 13-15); T.D-le Pjotr Novaki fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 16-18); AS F ja T.D vahel 27.11.2009.a. sõlmitud sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. xxxrendileping (II k, tl. 12); Pjotr Novakile T.D fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 41-43); Pjotr Novakile I.P fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 44-46); Pjotr Novakile Roman Komarini fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, 47-49); Roman Komarinile I.P fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 70-72); I.P-le Pjotr Novaki fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll (II k, tl. 123-125) ja jälitusprotokoll koos joonistega (I k, tl. 128-143);- asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.P , T.D , Pjotri Novak ja Roman Komarin isikutena, kes on varem toime pannud varguse ja V.K panid toime grupis varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Asjaolu, et süüdistatav T.D sõlmis 27.11.2009.a. AS-ga F sõiduauto Toyota Avensis (registrimärgiga xxx) rendilepingu on tõendatud nii süüdistatava T.D , süüdistatava Pjotr Novaki, kannatanu esindaja Ragnar V i, tunnistaja Eliko J ütlustega ning T.D ja AS F vahelise 27.11.2009.a. sõlmitud kirjaliku rendilepinguga. Samuti nähtub süüdistatavate T.D ja Pjotr Novaki ning tunnistajate Eliko J ja Julia M ütlustest, et T.D sai ASist F enda käsutusse rendilepingu eseme - sõiduki Toyota Avensis. Nimetatud rendilepingust nähtub, et sõiduki tagastamise tähtaeg oli 29.11.2007.a. kell 17.00. Kannatanu esindaja Ragnar V i ja süüdistatava T.D enda ütlustega on tõendatud, et T.D ei tagastanud renditud sõidukit Toyota Avensis kokkulepitud ajal, vaid tegi 29.11.2009.a. teadvalt vale avalduse politseile sõiduauto Toyota Avensis varguse kohta. Ülalviidatud 27.11.2009.a. rendilepingu sõlmimisel lõi T.D rendileandjas AS F ettekujutuse, et T.D kavatseb renditud sõiduki Toyota Avensis tagastada rendiettevõttesse kokkulepitud tähtajal. Süüdistatavate T.D , I.P , Roman Komarini ja Pjotr Novaki ütlustest selgub, et tegelikkuses puudus T.D juba enne rendilepingu sõlmimist kavatsus sõidukit tagastada ning sõiduk oligi renditud kasu saamise eesmärgil. Nii selgub süüdistatava Pjotr Novaki ütlustest, et tema tuttav V.K helistas 24.11.2009 või 25.11.2009 talle ja pakkus rahateenimise võimalust sellisel viisil, et võtta mõnest rendifirmast rendile sõiduauto Toyota Avensis 2007.a. väljalaskeaastaga ning seda hiljem mitte tagastada, vaid anda see üle V.K-le , kes omakorda edastab selle sõiduki tellijale. Politseisse aga tuleb teha avaldus justkui sõiduauto oleks varastatud. V.K lubas selle eest Pjotr Novakile 16 000 krooni. Süüdistatavate Novaki ja Komarini ütluste kohaselt rääkis Pjotr Novak V.K ettepanekust Roman Komarinile. Novaki ütluste kohaselt nõustus Roman Komarin pettusest osa võtma ja leidma isiku, kellel on juhiload ja kes on nõus rendifirmast sõiduauto enda nimele rentima. Roman Komarin on andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt Pjotr Novak küsis temalt, kas tal on juhiloaga

tuttavat, kuna oleks vaja keegi rooli panna, midagi kuskilt ära tuua ja et selle eest makstakse hästi. I.P kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt selgitas talle Roman Komarin, kui ta uuris I.P-lt, kas viimane teab kedagi juhilubadega isikut, kes oleks nõus raha teenima, et oleks vaja võtta rendifirmast sõiduk, rendiautot ei tagastataks, vaid antaks edasi kolmandatele isikutele ning sõiduauto rendilevõtja teeks politseile sõiduauto varguse kohta avalduse ning teeniks selle petutehingu pealt 5 000 krooni. Süüdistatava T.D kohtueelses menetluses antud ütlustest selgub, et 26.11.2009.a. õhtusel ajal helistas T.D mobiiltelefonile tema sõber I.P , kes tegi T.D-le ettepaneku raha teenida. Järgneval kohtumisel samal õhtul Tallinnas, Kreutzwaldi tänaval asuva „Park“ hotell juures asuvas Politseipargis rääkis I.P T.D-le, milline oleks T.D ülesanne selleks, et raha teenida. Nimelt pidi T.D I.P sõnul rentima ühe sõiduauto enda nimel ning peale sõiduauto rentimist selle kohe üle andma kolmandatele isikutele, mille eest teeniks 5 000 krooni. Selle kohta, kuidas selgitada rendileandjale sõiduauto kadumist seletas I.P , et kuidas lavastada sõiduauto vargus abistavad venelased, kellele sõiduauto üle tuleb anda. Enne sõiduauto rendile võtmist pidi toimuma kohtumine T.D ja venelaste vahel, kes ise vahetult teatavad milline sõiduauto ja millisest rendifirmast rentida. T.D nõustus ettepanekuga. Seega on süüdistatavad T.D, Pjotr Novak, I.P ja Roman Komarin avaldanud ja tunnistanud, et nende vahel oli eelnev kokkuleppe ja kavatsus petta rendileandjalt välja sõiduk ning seda mitte tagastada. Samuti nähtub süüdistatavate T.D ja Novaki ütlustest, et T.D sõitis koos Pjotr Novakiga pärast seda, kui ta oli saanud rendileandjalt enda käsutusse sõiduki Toyota Avensis, (registrimärgiga xxx) vastavalt Pjotr Novakilt saadud juhenditele Lasnamäele Punane Selver juurde. Nii Novaki, T.D kui ka V.K ütluste kohaselt tuli sinna V.K , kes andis T.D-le tehtud töö eest 10 000 krooni ja Pjotr Novakile 6 000 krooni, istus samuti renditud sõiduautosse Toyota Avensis. Ühiselt sõideti Tallinnas Punase tänava lõppu, kus T.D andis sõiduauto Toyota Avensis ning sõiduauto võtme ja dokumendid V.K valdusesse, ise aga lahkus. T.D ja I.P kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et saadud 10 000 kroonist andis T.D samal õhtul 2 000 krooni I.P-le selle eest, et viimane oli temale sellist tööotsa pakkunud. Pjotr Novak on omakorda andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et andis enda 6 000 kroonist 1 500 krooni samal õhtul Roman Komarinile. V.K on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et ta sõitis sõiduautoga Toyota Avensis Ida-Virumaale Sillamäe linna, kuhu jõudis umbes 20.00 paiku. V.K kohtus oma sõnade kohaselt Sillamäel autokauplus „Reno“ läheduses baaris Vladimir Novikoviga, kellele andis sõiduauto võtme ja dokumendid ning jäi Vladimir Novikovi baari ootama. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kahtlustatava Vladimir Novikovi kohtueelses menetluses antud ütlused. Ligikaudu poole tunni möödudes tuli Vladimir Novikov tagasi, tagastas V.K-le Toyota Avensis võtme ja dokumendid ning andis tehtud töö eest 23 000 krooni või enamgi. Samuti nähtub V.K ja Novikovi ütlustest, et seejärel sõidutas Vladimir Novikov oma sõiduautoga V.K tagasi Tallinnasse, kuhu jõuti 28.11.2009.a. kella 01.00 paiku. Seejärel helistas V.K Pjotr Novakile ning samal öösel toimunud kohtumisel andis V.K Pjotr Novakile üle sõiduauto Toyota Avensis võtme ja dokumendid. Nimetatud V.K ütlusi tõendavad ka Pjotr Novaki kohtueelses menetluses antud ütlused. Samuti on Novaki, T.D ja Komarini ütlustega tõendatud, et öösel vastu 28.11.2009.a. umbes kella 01.00 paiku sai Pjotr Novak V.K-lt sõiduauto Toyota Avensis originaalvõtme ja

dokumendid, millised edastas veel samal öösel T.D-le. Nimetatud ütlustest selgub, et öösel vastu 28.11.2009.a. kella 01.00-02.00 paiku viibis T.D Tallinnas, kasiinos „Monte Carlo“ koos oma sõbra Urmo Niguliga kui viimase mobiiltelefonile helistas I.P T.D otsides ning teatas T.D-le , et venelased soovivad T.D-ga kohtuda. Mõne aja pärast kohtus T.D Nõmme raudteejaamas Pjotr Novaki ja Roman Komariniga, kes andsid temale üle rendile võetud sõiduauto Toyota Avensis võtme ja dokumendid ning ütlesid, et T.D mõelgu ise kuidas olukorrast puhtalt välja tulla. Samal kohtumisel andis T.D V.K poolt temale antud 10 000 kroonist Pjotr Novakile ja Roman Komarinile kummalegi 500 krooni. Süüdistatav V.K oma süüd kelmuses ei tunnista vaid on seisukohal, et tema ainult tellis ja hiljem omandas kuritegelikul teel saadud sõiduki. Süüdistatava V.K kaitsja palus kuriteo ümber kvalifitseerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena, s.o. KarS §-le 202, leides, et ei ole tõendatud V.K osalus kelmuses. Kohus kaitsja ja süüdistava V.K seisukohtadega ei nõustu. Kohtu hinnangul on V.K ütlused kelmuses mitteosalemise suhtes ennastõigustavad ja antud süü vähendamise eesmärgil. I.P selgitas kohtueelses menetluses, et enne sõiduauto rendile võtmist pidi toimuma kohtumine T.D ja venelaste vahel, kes ise vahetult teatavad millise sõiduauto ja millisest rendifirmast rentida. Selleks pidigi I.P leitud juhilubadega isik kohtuma Novakiga Solarise juures, et siis teada saada, kust ja mida rentida. Nii I.P , T.D kui ka Roman Komarini ütlustest nähtub, et Novak viis I.P ja Komarini leitud isiku kohtuma kellegi teisega. Nii on I.P andnud ütlusi, et I.P, Komarin ja T.D kohtusid kokkulepitud ajal 27.11.2009.a. Eesti Panga hoone juures. Komarin selgitas I.P-le ja T.D-le , et isik, kes täpselt juhendab kuidas toimida, on autoga kaubanduskeskuse Solaris juures ja juhatas I.P ja T.D sinna. Tumedast Volvost väljus Pjotr Novak, T.D istus koos temaga tagaistmele ja nad sõitsid koos minema. Roman Komarin on kohtueelses menetluses selgitanud, et ta läks 27.11.2009.a. ka ise kesklinna ja kohtus Veikkoga Solarise juuresolevas parklas Eesti Panga kõrval. Sinna tuli ka Veikko tuttav Aivar, kes pidi Pjotri Novakile autojuhiks hakkama. Komarin juhatas Veikko ja tema tuttava Aivari Novaki auto juurde ning viis nad kokku. Aivar istus Novaki auto tagaistmele ja nad sõitsid ära. Ka nähtub T.D ütlustest, et millise konkreetse auto pidi ta rendile võtma, sai ta teada 27.11.2009.a. päeval kohtudes Tallinnas Lasnamäe Hesburgeri juures mehega, kes andis talle rendiettevõtte kontaktandmed ja tellitud sõiduki andmed. Selle mehe juuresolekul helistas ta rendifirmasse ja leppis rendileandjaga kokku vajaliku sõiduki rendilesaamises. Samuti on Pjotr Novak 17.03.2010.a toimunud ülekuulamisel selgitanud, et tegelikult toimus kohtumine T.D ja V.K vahel. Samuti kinnitas Pjotr Novak kohtueelses menetluses, et tema poole pöördus V.K , kes soovis leida inimese, kes oleks nõus mõnest rendiettevõttest võtma rendile sõiduki Toyota Avensis ja seda hiljem mitte tagastama vaid andma üle talle, s.o. V.K-le. Samuti on andnud Novak kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt sõidutas ta Lasnamäel Hesburgeri söögikoha juurde V.K-ga kohtuma selle eestlase, kes pidi sõiduki rendile võtma ja et just V.K juuresolekul helistas eestlane rendifirmasse ning leppis kokku kohtumise. Ka on V.K ise andnud kohtueelses menetluses 30.04.2010.a ütlusi, et ta kohtus 27.11.2009.a. päeval Lasnamäe Hesburgeri juures selle eesti mehega, kes oli nõus sõiduki rendile võtma ja selle hiljem V.K-le edasi andma. Eeltoodud süüdistatavate ütlustega on kohtu hinnangul tõendatud, et 27.11.2009.a päeval toimus Lasnamäe Hesburgeri juures kohtumine T.D ja V.K vahel. Pjotr Novak on andnud kohtueelses menetluses 01.12.2009.a. ütlusi selle kohta, et sõiduki tellijaks oli tegelikult Roman Komarin ning Novak nõustus kuriteoga üksnes selleks, et

vabaneda võlast Komarini ees. Samuti väitis Novak 01.12.2009.a ülekuulamisel, et rendilepingu sõlminud eestlane kohtus 27.11.2009.a. päeval Lasnamäe Hesburgeris hoopis Roman Komariniga, samuti andis eestlane renditud auto Komarinile üle ja sai temalt petutöö eest tasu. Teised kriminaalasjas kogutud tõendid nimetatud ütlusi ei kinnita. Nii nähtub I.P , Roman Komarini ja T.D ütlustest, et 27.11.2009 päeval kohtusid I.P, Komarin ja T.D kõigepealt omavahel Eesti Panga hoone juures ja läksid siis Solarise kaubanduskeskuse juurde kohtuma Novakiga. T.D istus Novaki autosse ja nad sõitsid koos ära. Kohtu hinnangul puudus igasugune vajadus sõita Komariniga kohtumiseks Lasnamäele, kui Novak, Komarin ja T.D olid üheaegselt Solarise keskuse juures. Samuti nähtub 31.03.2010.a. jälitusprotokolli kõneeristustest muuhulgas, et Novak, T.D, I.P ja Komarin viibisid 27.11.2009.a. kell 14.03.-14.18 Tallinna kesklinna piirkonnas. Kõneeristustest lähtuvalt on tuvastatud, et Pjotr Novaki kasutuses olevalt numbrilt helistatakse kell 14.24 V.K kasutuses olevale numbrile, mis asus Lasnamäel Ehituse ABC-A tugijaama piirkonnas. Kell 14.27 tehakse Novaki kasutuses olevalt numbrilt kõne tugijaama Kalevipoja 2 mõjupiirkonnas, kus on toimunud ka T.D kasutuses oleva numbri pealt tehtud kõned 14.35 ja 14.45 toimunud kõned AS F esindajale. Kell 15.02 on toimunud kõne Pjotr Novaki ja Roman Komarini vahel, kus Novak on liikunud Lasnamäel asuva Pallasti 4 tugijaama piirkonda ja Komarin viibis Tallinna kesklinnas Harju 2 tugijaama piirkonnas. Seega ei saanud Roman Komarin osaleda Lasnamäel Hesburgeri juures toimunud kohtumisel. T.D on kinnitanud, et viidatud kohtumine toimus põhjusel, et isik, kes oli sõiduki tellijaks saaks talle täpselt öelda, kust ja milline auto tuleb rentida ning arutati T.D tasu. V.K ei ole esiletoonud mingeid muid põhjusi, miks oli nimetatud kohtumine vajalik. Kohus leiab, et kuivõrd V.K pidi vajalikuks isiklikult kohtuda isikuga, kes kelmuse läbi viib ja talle isiklikult tegutsemisjuhiseid anda, kontrollis V.K seega kelmuse otsest täideviijat ja sündmuste käiku. Kuigi V.K hoidis end kuriteo teostamisel küll tagaplaanile, oli tal kohtu hinnangul oluline ja kontrolliv osa antud kuriteo läbiviimisel. Kuigi kohtuistungil asusid Pjotr Novak ja V.K seisukohale, et V.K ei teadnud kelmusest midagi, ei ole nimetatud sisukoht kohtu hinnangul millegagi tõendatud. Kohus annab hinnangu, kas ta peab V.K ja Novaki ütlusi usaldusväärseteks ning selleks hindab kohus neid kogumis teiste asjas kogutud tõenditega ja kõrvutab Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadega ning oma siseveendumusest lähtuvalt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-94-04 märkinud, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile (nt kaaskohtualuse ütlused). Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega. Kuid sellisel juhul tuleb kohtul selgitada, mis põhjustel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-116-97 ja 3-1-1-85-00). Antud juhul on süüdistatav V.K väitnud, et tema küll tellis Pjotr Novakilt sõiduauto Toyota Avensis ja andis selle auto hiljem edasi, kuid tema ei teadnud selle sõiduauto rentimisest. Samas on reaalselt sõiduauto rentinud T.D tunnistanud, et kohtus 27.11.2009 esmalt Eesti Panga juures I.P ja ühe venelasega, kelleks osutus Komarin ning tumedas sõiduautos Volvo, mille roolis oli heledapäine naine , oli juhi kõrval istmel üks mees, s.o. Pjotr Novak, tema istus selle auto tagaistmele, sõideti Lasnamäele Punase tänava Hesburgeri juurde, mille lähedal kohtus veel ühe vene mehega, kellel oli käes paber rendifirma telefoninumbriga ning kes selgitas, milline auto ja kuidas tuleb rentida. Samuti on T.D kinnitanud, et samas Lasnamäel rendifirmasse helistamiseks sai sellelt vene mehelt 50.- krooni ja ostis oma kõnekaardile kõneaega. Jälitusprotokollist (I kd t.l. 133) nähtub, et T.D kasutuses olevale kõnekaardile nr 56338891 on 27.11.2009 kell 14.34

on Kalevipoja 2 tugijaama, mis asub aadressil Kalevipoja 5 Tallinnas, alas saates SMS numbrile 16400 laetud kõneaega ning koheselt peale seda on T.D kõnekaardiga helistatud nr 5158333, s.o. rendifirma F esindaja . Eelneva põhjal leiab kohus, et süüdistatav T.D on andnud tõeseid ütluseid, mida Lasnamäel Kalevipoja tänaval viibimise ja sealt rendifirmasse helistamise osas kinnitab jälitusprotokoll. Samas on nii süüdistatavad Novak kui V.K 30.04.2010.a. kahtlustatavana ülekuulamisel ka ise tunnistanud, et 27.11.2009 päeval käidi Punase tänava Hesburgeri juures, kuid V.K sõnade kohaselt vaid selleks, et näha seda meest, kes oli nõus auto rendile võtma ja talle üle andma. Seega on V.K kinnitanud, et teadis auto rentimise plaanist talle nö näitamiseks toodud mehe s.o. T.D poolt . Kohtu arvates puudus süüdistatav T.D põhjus asuda andma V.K süüstavaid ütluseid , kuna tegemist oli tema jaoks tundmatu isikuga ning taoliselt antud selgitused rendifirma ja renditava auto andmete saamise kohta ei oma mingit mõju T.D poolt toimepandu hindamisel. Süüdistatav Novak vastates kohtus oma kaitsja küsimustele kinnitas, et tema poolt esmalt antud ütlused on õiged kuid vastates prokuröri küsimustele selgitas, et teisel ülekuulamisel rääkis, et vastutus auto eest oli V.K , kuna tahtis vabadusse jääda ja suhted V.K-ga ei olnud sel ajal kõige paremad. Kohtu arvates tuleb Novaki sellistesse selgitustesse suhtuda kriitiliselt. Nii on Pjotr Novak 01.12.2009 kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et ettepaneku auto rendile võtmiseks tegi Komarin ning renditud auto anti 27.11.2009 üle Komarinile. 17.03.2009 on Novak väitnud, et ettepaneku auto rendile võtmiseks tegi V.K ning sõiduk pidi üle antama V.K-le, mis tegelikkuses ka aset leidis. Samas on jälitusprotokollis ( t.l. 128-143) kajastatud telefonide positsioneerimisega üheselt tõendatud, et 27.11.2009 kella 13 – 14 vahelisel ajal viibisid nii I.P, R.Komarin , T.D kui P.Novak Kesklinnas Eesti Panga ja Solaris keskuse piirkonnas nagu on oma ütlustes ka I.P, Komarin ja T.D kinnitanud, samuti seda, et autosse, milles istus Novak istus T.D üksinda ning I.P ja Komarin jäid Solarise keskuse juurde, mistõttu ei ole eluliselt usutav süüdistatav Novaki poolt väidetu, et ettepanek auto rentimiseks ja andmed rendifirma kohta tulid Komarinilt, kuna sel juhul puudunuks Novakil vajadus sõita koos T.D-ga Lasnamäele Hesburgeri juurde V.K-ga kohtuma. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavate T.D, Komarini, I.P, Novaki ja V.K ütluseid ning jälitusprotokollis kajastatud telefonide positsioneerimise andmeid omavahel võrreldes ja koosmõjus hinnates asuda seisukohale, et V.K on kohtumenetluses asunud teostama aktiivset kaitsetaktikat ning asunud eitama oma osalust kelmuse toimepanekus, kuigi on kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel ilma kaitsja osavõtuta korduvalt tunnistanud, et pani koos oma tuttavatega teo toime. Riigikohtu lahendites on korduvalt väljendatud (RKKK 3-1-1-15-10) seisukohta, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik, kes annab kelmuses osalejale konkreetseid juhiseid rendiettevõtte ja sealt renditava sõiduki suhtes, ei tea, et talle sõiduki hankimiseks viiakse rendileandja eksimusse sõiduki tagastamise suhtes. Kui V.K ei teadnud läbiviidavast kelmusest midagi, ei oleks Novakil ja T.D põhjust temaga 27.11.2009.a. päeval enne kelmuse toimepanemist kohtuma minna. Ka juhul, kui V.K ei oleks olnud käesoleva kelmuse osaliseks ega esitanud konkreetseid nõudmisi renditava auto suhtes, oleks T.D saanud rentida sõiduki mõnest teisest rendiettevõttest või mõne teise sõiduki või oleks ta saanud hankida vajaliku sõiduki muul kuritegelikul teel. Samuti oleks Novak saanud T.D-le juba kokkusaamisel Solarise juures anda juhendeid renditava sõiduki margi, tüübi ja väljalaskeaasta kohta. Seega ei olnud V.K vaid isikuks, kes omandas kuritegelikul teel saadud sõiduki vaid tema käitumisest tuleneb üheselt, et ta oli antud kelmuse initsiaatoriks ja kuriteoplaani väljatöötajaks.

Kohtu hinnangul on kõikide süüdistatavate kohtueelses menetluses antud ütlused omavahel haakuvad ja kooskõlas teiste süüdistatavate ütlustega ning muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii on omavahel kooskõlas I.P ja T.D ütlused, samuti on omavahel kooskõlas Roman Komarini ja I.P ütlused, samuti riimuvad ka Roman Komarini ja Pjotr Novaku ütlused. Seetõttu leiab kohus, et eelmärgitud isikute ütlused on usaldusväärsed mitte ainult üksteist puudutavate faktide osas vaid ka teiste süüdistatavate kohta antud selgituste osas. Eeltoodust nähtub nii T.D poolt sõiduauto Toyota Avensis rendileandja petmine, selle tulemusel rendileandja poolt varakäsutuse tegemine ning varalise kahju saamine kui ka süüdistatavate poolt varalise kasu saamine. Rendiettevõttest sõiduki rentimisel eeldas rentija, et rendilevõtja täidab lepinguga võetud omapoolset kohustust sõiduk kokkulepitud tingimustel ja tähtajal rendileandjale tagastada. Tegelikkusele mittevastava tagastamistahte avaldamine lepingu sõlmimisel viiski rendileandja tegelikest asjaoludest lepingu sõlmimisel eksimusse. Rendileandja poolt rendilepingu omapoolsete kohustuste täitmisega ja sõiduki T.D-le üleandmisega toimus varakäsutuste tegemine ja sellest omakorda tekkis rendileandjale antud sõiduki väärtuses kahju ning süüdistatavatel samas väärtuses kasu. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt tegutsesid kõik süüdistatavad kelmuse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning vastastikuste ülesannete jaotusega vastavalt V.K-lt poolt kuriteoplaanile ning on kelmuse kaastäideviijad KarS § 21 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul oli kõigi kaastäideviijate teopanus oluline ühtse kuriteoeesmärgi saavutamisel. Kohus leiab, et kuriteoplaan ja initsiatiiv V.K-lt , kes realiseeris kuriteoplaani ise tagaplaanile jäädes ning teisi isikuid ära kasutades ning lubades kaastäideviijatele selle eest rahalist tasu. Pjotr Novak oli kuriteoplaani elluviija ja organisaator ning sai selle eest rahalist tasu. Roman Komarin ja I.P leidsid isiku, kes oli nõus kuritegu vahetult läbi viima ning T.D oli kuriteoplaani vahetuks täideviijaks. Kohtu hinnangul on V.K , Pjotr Novaki, Roman Komarini, I.P ja T.D poolt kelmus toime pandud kavatsetusega, kuivõrd kõik süüdistatavad seadsid enda tegutsemise eesmärgiks kannatanu eksitusse viimise ja varalise kasu saamise. Sellega on täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seega seisukohal, et V.K-le , Pjotr Novakile, Roman Komarinile, I.P-le ja T.D-le süüksarvatav kelmus on aset leidnud, nende poolt toime pandud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud materjalidega. Kuivõrd karistusregistri väljavõtetest nähtub, et T.D, Roman Komarin, I.P ja Pjotr Novak on varasemalt karistatud varguste eest on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi V.K käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi. Kannatanu AS F on esitanud tsiviilhagi summas 200 300 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). AS F esitatud tsiviilhagist nähtuvalt oli süüdistatavate poolt kannatanult väljapetetud sõiduk Toyota Avensis registrimärgiga xxxväärtusega 200 000 krooni. Samuti oli sõidukisse Toyota Avensis peidetud rendiettevõttele kuuluv vanem musta värvi mobiiltelefon Nokia väärtusega 300 krooni. Kohus on jõudnud seisukohal, et süüdistatavad V.K , Pjotr Novak, Roman Komarin, I.P ja T.D on kannatanule kahju tekitanud õigusvastase teo ühiselt toime pannud ning on kahju tekitamises süüdi. Kindlustus ei ole rendiettevõttele süüdistatavate poolt tekitatud kahju hüvitanud. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavatelt solidaarselt V.K-lt , Pjotr Novakilt, Roman Komarinilt, I.P-lt ja T.D-lt tekitatud kahju summas 200 300 krooni so 12 802 eurot välja mõista. 14.12.2009.a. omavoli episood Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava Pjotr Novaki süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid muid kogutud tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Pjotr Novaki ütlusi, kannatanu A M ütlusi, fotod vigastustest ja skeem (V k, tl 2-9, 10-16,104-106); tunnistaja Dmitri ütlused (V k, tl 1723); tunnistaja Olga T ütlused (V k, tl. 24-26); tunnistaja Ruslan T ütlused (V k, tl.27-31); vastastamisprotokoll kannatanu A.M ja tunnistaja R.T vahel (V k, tl. 32-36); tunnistaja Aleksei A ütlused (V k, tl.37-42); asitõendite – mobiiltelefon Nokia N95 ja sülearvuti HP Compaq 4200 – vaatlusprotokoll koos fototabeliga (V k, tl 77-82); vastastamisprotokoll kannatanu A.M ja kahtlustatava P.Novaki vahel (V k, tl.85-91) - asub seisukohale, et Pjotr Novaki süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 257 ettenähtud kuriteona, so oma tõelise või oletatava õiguse teostamisena ebaseaduslikus korras ja kasutades vägivalda, so omavolina. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt nõudis Pjotr Novak A M ilt 14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval tühermaal mobiiltelefoni tagastamist. Pjotr Novaki eeldas, et A M omastas Pjotr Novaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A M i autosse unustatud mobiiltelefoni Nokia 6500, kuivõrd A M tagastas Pjotr Novakile nimetatud mobiiltelefoni Nokia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr Novaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr Novak A M kallale, lüües A M korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt A M ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Samuti võttis süüdistatav ära A M i kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 A M kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni, sularaha summas 300 krooni ja mobiiltelefoni Nokia N95 maksumusega 775 krooni, kokku vara üldsummas 1 825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja eeldatavalt A M poolt omastatud mobiiltelefoni Nokia 6500 katteks omandada A M

kuuluvaid esemeid. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud nii kannatanu kui ka süüdistatava enda ütlustega, mille kohaselt oli süüdistatav veendunud, et A M on omastanud tema kasutuses oleva mobiiltelefoni NOKIA 6500. Telefoni kannatanult tagasi nõudes kasutas süüdistatava kannatanu suhtes vägivalda st lõi A rusikaga näkku. Samuti lõi süüdistatav A rusikaga kolm korda vastu selga. Süüdistatav nõudis, et A väljuks autost, kuna A keeldus, siis tõukas süüdistatav kannatanu autost kätega välja. Süüdistatav väljus ka ise autost, läks Ai juurde ja lõi teda rusikaga päikesepõimikusse. Kannatanu A M on kirjeldanud, et teda peksid kõik kolm - nii Pjotr, Aleksei kui ka Ruslan. Esimese löögi andis M rusikaga näkku veel autos istudes Pjotr. Pärast avanes M i poolne esiuks ja Aleksei lõi M jalga vastu keha. Pärast lükati ta autost välja ja peksid kõik. M kukkus maha ja kattis näo kätega, seepärast ei oska täpselt öelda, kes ja mitu korda teda lõi. Pjotr nõudis peksmise ajal oma telefoni tagasi, teised midagi ei rääkinud. Ka tunnistajad Ruslan T ja Aleksei A kinnitavad kannatanu ja süüdistatava ütlusi. Nii nähtub tunnistaja T i ütlustest, et Pjotr lõi A rusikaga näkku ja seejärel rindu ning seejärel veelkord näkku. A üritas vastu anda aga ei tulnud välja. Tunnistaja Aleksei A on kohtueelses menetluses avaldanud, et Ai ja Pjotri vahel oli kaklus, kumbki peksis teist. Kuivõrd on tõendatud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja hõivas kannatanult ka tema vara, kui kannatanu vastupanu oli juba murtud, leiab kohus, et kuivõrd süüdistataval puudus kehavigastuste tekitamise tahtlus ja ka võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise tahtlus, ei ole tegemist isiku- või varavastase kuriteoga vaid omavoliga. Samas taoline süüdistatavale väidetavalt tekitatud varalise kahju vägivallaga kompenseerimisele sundimine ei ole õiguspärane, kuivõrd tsiviliseeritud ühiskonnas tulnuks väidetava süüteo toimepanemise järgselt pöörduda õiguskaitseorganite poole, vormistada süüteoteade ja alustada menetlust, tuvastamaks kas süüteos kahtlustatav isik on süüteo toime pannud või mitte ning kas ta on kohustatud kahju hüvitama. Käesoleval juhul eiras süüdistatav kõiki tsiviliseeritud ühiskonnas omaks võetud põhimõtteid ja asus ise tegutsema, tagamaks temale väidetavalt tekitatud varalise kahju hüvitamise. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et Pjotr Novak teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras kasutades kannatanu A M i suhtes vägivalda. Kohus leiab, et Pjotr Novak tegutsedes süütegu toime pannes kavatsetusega, kuivõrd ta seadis vägivalla kasutamise eesmärgiks kannatanult raha saamise. Seega pani Pjotr Novak toime omavoli ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 257 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 23.04.2010.a., 26.06.2010, 16.02.2011.a. ja 10.03.2011.a. varguse episoodid Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava T.D poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, nimelt kahtlustatava T.D ütlustega (IV k, tl 9-11) (VI k, tl. 13 – 15), (VII k, tl. 22-23), (VIII k, tl. 10-12), kannatanu Terve Pere Apteek OÜ juhataja RL ütlustega (VII k, tl. 5-7); kannatanu Tallinna Kaubamaja esindaja volikirja alusel A K ütlustega (VIII k, tl. 3, 28-29, volikiri tl. 27); tunnistaja M A ütlustega (IV k, tl 3); tunnistaja VT ütlustega (VI k, tl. 4 – 5), tunnistaja AS G4S töötaja Y L ütlustega (VII k, tl. 8); tunnistaja Terve Pere Apteek OÜ klienditeenindaja RS ütlustega (VII k, tl. 9-12); Tallinna Kaubamaja AS avaldusega (IV k, tl 2); asitõendi vaatlusprotokolli ja fotodega (IV k, tl 24-25, 27-35); AS Prisma Peremarket AS avaldusega (VI k, tl 2); G4S poolt vormistatud õigusvastase teo toimepanemise aktiga (VI k, tl. 3); Terve Pere Apteek OÜ avaldusega kuriteo toimepanemise kohta T.D poolt (VII k, tl. 2); ettekandega T.D kinnipidamise ja Kesklinna politseijaoskonda toimetamise kohta (VII k, tl. 3); G4S töötaja Y L poolt koostatud 16.02.2011.a. õigusvastase teo toimepanemise aktiga (VII k, tl. 4); asitõendi – Terve Pere Apteek OÜ apteegi Apotheka

turvakaamera salvestus 16.02.2011.a. – vaatlusprotokolliga koos fototabeliga salvestusest (VII k, tl. 13-17); kaubamaja avaldusega nr 58/11 10.03.2011.a. (VIII k, tl. 2); ettekandega T.D kinnipidamise ja Kesklinna politseijaoskonda toimetamise kohta (VIII k, tl. 4) on T.D süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja kohtueelsel uurimisel on T.D tegevus kõikides episoodides õigesti kvalifitseeritud KarS § - de 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. T.D on kohtuistungil süü omaks võtnud kõigis neljas vargusekatse episoodis. Tema enda ütlused langevad nii faktiliste asjaolude kui ka varastatud esemete osas kokku kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka asitõenditega. Seda kinnitavad turvatöötajaist tunnistajate ütlused, et igakordsel kinnipidamisel leiti tema juurest tasumata kaupa. Võõrad vallasasjad tahtis T.D omastada ebaseaduslikult, see on tasumata asjade väärtuse eest. 16.02.2011.a. vargusekatse episoodis on süüdistatav asunud seisukohale, et ta ei soovinud tegelikkuses omastada Bioglukosamiini tablette ja Multivita tablettidest ei tea ta midagi. Bioglukosamiini tabletid võttis hajameelsusest. Kohtu hinnangul ei ole süüdistava väited selles osas eluliselt usutavad. Tunnistaja RS on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et T.D võttis 16.02.2011.a. kinnipidamisel Bioglukosamiini tabletid põuetaskust. Ka tunnistaja Y L selgitas 16.02.2011.a ülekuulamisel, et kinnipeetud T.D võttis jope taskust apteegile kuuluva kauba. Kohtu arvates, ei ole eluliselt usutav, et süüdistava hajameelsus väljendus Bioglukosamiini tablettide jope taskusse unustamises. Ka nähtub asitõendi 23.02.2011.a. vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt, kuidas T.D tuleb apteegi tagasaali, istub maha ja paneb midagi riiulisse, seejärel tõuseb püsti ja läheb ära riiulite juurest. 15.21.26 tuleb sama riiuli juurde meesterahvas ja näitab riiuli poole, kuhu T.D pani midagi, apteegi töötaja võtab kätte mingi paki ja lahkub kaamera vaateväljast. Tunnistaja RS ütluste kohaselt läks T.D pärast Bioglukosamiini tablettide turvatöötajale loovutamist, apteegi lastenurka, kus võttis enda põuest Multivita tabletid ja pani riiulisse. Seda nägi pealt üks klient, kes näitas seda apteegitöötajale. Seega ei ole kinnitust leidnud ka T.D väide selle kohta, et Multivitamiini tablettidest ei teadnud ta midagi. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et kõik antud süüdistuses T.D-le inkrimineeritavad kuriteod jäid T.D poolt lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel, nimelt peeti T.D kinni pärast kassadest möödumist. Kohtu hinnangul on T.D-le inkrimineeritud kuriteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd T.D seadis kõikides episoodides eesmärgiks võõra vallasasja omastamise. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistus Vastavalt KarS § 56 sätetele on isiku karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistatavate karistust kergendavateks asjaoludeks puhtsüdamlik kahetsus ja ka see, et süüdistatavad on kohtueelses menetluses aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa. Karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 209 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks ühe- kuni viieaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 257 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistuse või kuni viieaastane vangistus. T.D on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati 09.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt vangistusega 8 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat, millise lõppemise kuupäev on 08.12.2011.a. Seega on kuritegu KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi toime pandud enne 09.12.2009.a. kohtuotsust. Vargusekatsed 23.04.2010.a. Tallinna Kaubamajast, 26.06.2010.a. AS Prisma kauplusest, 16.02.2011.a. OÜ Terve Pere Apteek apteegist ja 10.03.2011.a. Tallinna Kaubamajast on toime pandud katseajal. 11.03.2011.a. on T.D suhtes kohaldatud ka tõkendit vahistamine. Kohus leiab, et T.D tuleb KarS § 209 lg 1 ja 3 järgi karistada reaalse üheaastase vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi 9 kuu vangistusega. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et T.D ei olnud kelmuse algatajaks ega väljamõtlejaks, ka on tema puhul karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus ja karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega saab KarS § 209 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistada T.D sanktsiooni minimaalmääras. Kohus leiab, et T.D tuleb nelja varguskatse episoodi eest 9 kuu pikkuse reaalse vangistusega, kuivõrd varguskatsed on toime pandud katseajal. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-6997). Kohtu hinnangul ei ole T.D puhul muul moel kui reaalse vangistusega võimalik saavutada karistuse eesmärke ja mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna kohus arutas käesolevat süüasja lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistusi vähendada 1/3 võrra. Roman Komarin on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral. Kriminaalasja raames arutatava kuriteo on Roman Komarin pannud toime KarS § 74 tingimisi kohaldatud karistuse katseajal. Roman Komarin oli kriminaalasja kohtueelse ja kohtumenetluse käigus vahi all 02.12.2009.a. kuni 30.07.2010.a., so. kokku 7 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 5 näeb ette, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse liitkaristus reaalsele täitmisele. KarS § 74 lg 5 annab ka võimaluse vangistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga KarS § 69 ettenähtud korras. Kohus leiab, et arvestades Roman Komarini süü kelmuse läbiviimises ei ole suur, tema osalus kuriteos seisnes vaid kontaktide vahendamises ja õigete isikute omavahel kokku viimises, seega teda kohtu hinnangul saab karistada sanktsiooni alammääras so vangistusega 1 aasta. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et Roman Komarin viibis ainsana süüdistatavatest kohtueelse menetluse kestel vahi all peaaegu 8 kuud, käesoleval ajal temal töökohta ei ole. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Roman Komarini puhul on käesoleval ajal karistuse eesmärgid saavutatavad asendades vangistuse täitmisele pööramine üldkasuliku töö tegemisega. V.K on isik, keda on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral 26.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 101 pl - § 17 Ig4 -§ 15 lg2 järgi ja KrK § 207 lg 1 järgi vangistusega 8 aastat. 08.05.2008.a. Harju Maakohtu otsusega vabastati V.K tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest ärakandmata karistusajaga 1 aasta 11 kuud ja 4

päeva, mis jäi katseajaks kuni 24.04.2010.a. Seega on V.K pannud süüdistuses märgitud kuriteod toime katseajal. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-69-97). Kohus leiab, et V.K tuleb karistada KarS § 209 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni alamamääras so vangistusega 1 aasta. Seega tuleb 26.05.2004.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja karistus uue kuriteo eest liita ja reaalsele täitmisele pöörata. I.P on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 6-1 korral, viimati 27.09.2010.a. Harju Maakohtu poolt rahalise karistusega 10 000 krooni (639,12 EUR). Käesoleva kriminaalasja raames süüksarvatav kuritegu on toime pandud enne 27.09.2010.a. kohtuotsust. Kohus leiab, et antud juhul on I.P karistust kergendavateks asjaoludeks puhtsüdamlik kahetsus ja see, et ta on kohtueelses menetluses aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa. Karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Seeg arutleb I.P karistada KarS § 209 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni alamamääras so vangistusega 1 aasta. Pjotr Novak on isik, kes on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral. Pjotr Novakit karistati 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega KrK § 100 järgi vabadusekaotusega 12 aastat, mille kandmiselt vabastati tema tingimisi enne tähtaega 06.06.2007.a. Tartu Maakohtu määruse alusel ärakandmata karistusajaga 2a 7k ja 7p, mis jäi katseajaks kuni 26.01.2010.a. Seega on Pjotr Novak pannud süüdistuses märgitud kuriteod 27.11.2009.a. ja 14.12.2009.a. toime katseajal. Kohus peab vajalikuks karistada Pjotr Novakit KarS § 209 lg 2 järgi üheaastase vangistusega ja KarS § 257 järgi 9 kuu vangistusega. Uue kuriteo toimepanemine katseajal on kõige rängem katseaja tingimuste rikkumine (RKKK 3-1-1-69-97). Katseaeg loetakse edukalt läbituks, kui süüdlane ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Seega ei ole millegagi põhjendatud süüdistatava kaitsja seisukoht, et tema kaitsealune oli peaaegu katseaja läbinud ning seega ei peaks kohus uue karistuse määramisel tingimisi enne tähtaega vabastamisel kandmata karistuse osaga arvestama. Seega tuleb 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ja karistus uute kuritegude eest liita ja reaalsele täitmisele pöörata. Viimati karistati Pjotr Novak'it Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsusega vangistusega 2 kuud, millest kuulus ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva (kuni 29.04.2011.a.) Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 417.03 eurot. Samuti tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista KrMS § 175 lg 3 alusel asjas läbi viidud liiklustrassoloogia ekspertiisi kulu summas 413.06 eurot. Kohus juhindus KrMS § 306, 309, 310- 312, 314. Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.