Kohtulahend

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista Väino Tiitsilt riigituludesse menetluskuluna 63 eurot 92 eurosenti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Väino Tiits, 1-08-4131, menetluskulu 20.10.2011.a Tartu Maakohtu määruse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Väino Tiits, 1-08-4131, menetluskulu 20.10.2011.a Tartu Maakohtu määruse alusel“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Väino Tiits, 1-08-4131, menetluskulu 20.10.2011.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud määruse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtulahendi ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3). Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja elektroonselt prokurörile ning Väino Tiitsile allkirja vastu. Jõustunud määruse koopia edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulusid käsitlevas osas).

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Väino Tiitsi on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. 10.-t korda karistati Väino Tiitsi 09.02.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta 6 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 14.02.2008.a. 02.03.2011.a Harju Maakohtu määrusega jäeti Väino Tiits vangistusest tingimisi ennetähtaegselt 09.02.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest vabastamata. 02.03.2011.a määrus jõustus 15.03.2011.a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. 11.-t korda karistati Väino Tiitsi 08.03.2011.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses KarS § 203, KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel 5 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2011.a kohtuotsuse alusel jäi 14.02.2008.a.

Kuna viimase süüdimõistva kohtuostusega, s.o 08.03.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist ei ole veel kordagi menetletud ning 08.03.2011.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5-st aastast vangistusest on 2/3 kantud, siis on vangla esitanud kohtule materjalid Väino Tiitsi suhtes vangistusest ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks põhjendatult. Väino Tiits on talle 08.03.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Väino Tiitsi ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 19.10.2011.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et Väino Tiitsi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Väino Tiitsi käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal on alles viimasel ajal hakanud ilmnema positiivsed muutused – käesolevaks ajaks on lõppenud Väino Tiitsi tahtlikud enesevigastamised, milliseid oli varasemalt sageli ja arvukalt, neist viimased esinesid 2011.jaanuari lõpus. Käesolevaks ajaks on Väino Tiits lõpetanud ka distsiplinaarsüütegude toimepanemise – viimased karistused jäävad 2011.a algusesse. Väino Tiitsi distsiplinaarkorras karistatus ei ole küll kustunud, kuid varasemate aastatega võrreldes on tema käitumine 2011.a veebruarist alates muutunud oluliselt stabiilsemaks. Väino Tiits ise avaldas kohtule, et Tartu Vanglasse ületoomine on mõjunud talle positiivselt, käesolevalt õpib 6.-s klassis ja osaleb augustist 2011.a ka alkoholi tarbimise problemaatikat käsitlevas programmis 12 sammu, millist hindab endale vajalikuks; programm kestab kokku 3 kuud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt läbis Väino Tiits 2010.a sotsiaalprogrammi Õige hetk. Kinnipeetava isiklikust toimikust on veel näha, et 2011.a mais kasutati Tartu Vanglas Väino Tiitsi suhtes tema enda tervise ja elu säilitamise tagamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid (et välistada enesevigastamist). Väino Tiitsi on kriminaalkorras karistatud kokku 11-l korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti 01.09.1994.a. Sellest peale on Väino Tiits kandnud reaalseid vanglakaristusi, olles vangistuste kandmise vahel lühiajaliselt ka vabaduses. Väino Tiitsi toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – vargustele, ärandamistele ja dokumendi riisumistele on lisandunud röövimised (röövimiste eest karistati 14.02.2005.a ja 09.02.2009.a kohtuotsustega). 19.10.2011.a kohtuistungil avaldas Väino Tiits, et kuritegusid on pannud toime alkoholi tõttu. V.Tiitsi avaldatust nähtuvalt ei ole ta vabaduses viibides alkoholi tarvitamise problemaatikaga tegelenud.

Vähendamaks uute kuritegude toimepanemise ohtu, on oluline, et V.Tiits läbiks vangistuses alkoholi tarvitamise problemaatikat käsitleva sotsiaalprogrammi 12 sammu. Samuti on vaja veel aega, et Väino Tiitsi seisund stabiliseeruks ja tema käitumises alles viimasel ajal ilmnema hakanud positiivsed muutused kinnistuksid. Veel alles 04.05.2011.a käskkirjast kinnipeetav Väino Tiitsi suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta on näha, et Väino Tiitsi käitumine on ettearvamatu ja seda nii tema enda suhtes (tahtlikud enesevigastamised) kui ka vanglatöötajate suhtes – konfliktsituatsioonid, millistes V.Tiits sõimab ja kasutab ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid. Hetkel on veel ennatlik Väino Tiitsi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna positiivsete muutuste aeg on üldist vangistuses viibitud aega arvestades olnud väga lühike ja ilmnema hakanud positiivseid muutusi ei saa veel kinnistunuks lugeda. Hetkel ei toeta ka vangla Väino Tiitsi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist; kinnipeetaval puudub ka ennetähtaegseks vabastamiseks vajalik elukoht. Vabaduses Väino Tiitsil toetav lähivõrgustik puudub. V.Tiitsi vanaisa A.T. on korduvalt jäänud seisukohale, et ei ole nõus Väino Tiitsi enda juurde elama asumisega ning on keeldunud Väino Tiitsile enda juurde elama asumiseks loa andmisest. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei ole V.Tiitsi emal võimalust poega enda juurde võtta, kuna emal endal puudub elukoht ja sissetulek; vabaduses elas Väino Tiits asotsiaalse eluviisiga; vabadusse naastes hakkaks Väino Tiits küll saama töövõimetuspensioni, kuid elama on V.Tiitsil võimalik minna ainult taotletavale sotsiaalpinnale. Hetkel kindlat elukohta Väino Tiitsil vabaduses ei ole. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatust nähtuvalt on Väino Tiitsi puhul olemas reaalne võimalus, et vabadusse naastes majandusprobleemide tekkides jätkab Väino Tiits väljakujunenud kriminaalset elustiili ja kordab kriminaalset käitumismustrit. Eeltoodud asjaoludel kogumis hindab kohus Väino Tiitsist lähtuva uue kuriteo toimepanemise riski veel liiga kõrgeks ja ei pea põhjendatuks Väino Tiitsi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.