Kohtulahend

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Tuvastatud asjaolud: K.J süüdistatakse selles, et tema pani toime alljärgneva kelmuse. Nimelt esinedes PGOÜ juhatuse liikmena sõlmis 25.01.2008 Korteriühistuga ehituse töövõtulepingu nr 12/01, mille kohaselt PGOÜ kohustus teostama korteriühistu maja mõlema otsaseina soojustööd. Soojustustöödeks vajalike materjalide ostmise ajendil palus K.J kanda 189 980 (12 141,93 eurot) krooni PGOÜ AS Hansapank (praegu AS Swedbank) arvelduskontole nr 221038103347, kinnitades korteriühistu esindajale ML`le, et alustab soojustustöödega koheselt, kui valmib soojustustööde projekt ja Tallinna Linnaplaneerimise

Amet väljastab vastava ehitusloa. Vastavalt kokkuleppele kandis Korteriühistu ettemaksuarve nr 21 alusel 15.01.2008 21 000 krooni (1 342,14 eurot) ja 26.02.2008 168 980 krooni (10 799,79 eurot) PGOÜ arvelduskontole, kuid lubatud tähtajal, s.o 11.06.2008, mil väljastati ehitusluba kuni tänaseni maja soojustustöid alustatud ei ole ega tagastatud kannatanule ettemaksu. K.J võttis eelnimetatud rahasummad PGOÜ pangakontolt välja. Tegelikkuses K.J-i väited ML`le korteriühistu maja soojustamise kohta ei vastanud tõele ning tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel sai K.J varalist kasu, tekitades Korteriühistule varalise kahju summas 189 980 krooni 12 141,93 eurot). Seega K.J luues varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse, pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad: Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Ansip, süüdistatav K.J ja tema kaitsja Juho Aule käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe: KarS § 209 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel palun jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel palun kohustada K.J käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; a) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks KarS § 75 lg 2 p 1 alusel palun kohustada K.J heastama kuriteoga tekitatud kahju 14 669,75 eurot, määrates igakuiselt tasumisele vähemalt 407,50 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Katseajaks palun määrata 3 aastat. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub K.J temale KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.