Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.oktoober 2011.a. Tallinn
Kohtuistungi aeg ja koht
11.oktoober 2011.a.
Kriminaalasja number
1-10-2971
Kohtukoosseis
eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed
Malle Preimer ja
Sten Lind Kohtuistungi sekretär
Kriminaalasi
Kea Lemming Andres Akuševitši ja D.N-i süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi; Ilja Fjodorovi süüdistuses KarS § 214 lg 1 järgi, U.N-i süüdistuses KarS § 121; § 214 lg 1 järgi; Martin Neimani süüdistuses KarS § 323; § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; Aleksei Vinogradovi süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi; R.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu otsus 21.septembrist 2010.a.
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatavate Martin Neimani ja R.G kaitsja adv. Owe Ladva
Prokurör
Saskia Kask
Süüdistatavad
Martin Reiman ja R.G (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)
Kaitsja
Adv. Owe Ladva
Harju Maakohtu otsus 21.septembrist 2010.a. Martin Reimani ja R.G suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Välja mõista Martin Neimanilt riigieelarve tuludesse 129 (ükssada kakskümmend üheksa ) eurot ja 44 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Välja mõista R.G-lt riigieelarve tuludesse 71 (seitsekümmend üks) eurot ja 92 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse ning nõude liik
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu
võivad kassatsiooni esitada
üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
Harju Maakohus otsustas 21.septembri 2010.a. otsusega süüdi tunnistada M a r t i n NEIMAN KarS § 323 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust; KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 4 (neli) aastat vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8, järgi 3 (kolm) kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista 4 (neli) aastat vangistust, millest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust (29.05.2009.a.).
KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M. Neiman 4 (nelja) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu . Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada R.G KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 4 kuud (ehk 120 päeva) vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmiseks määrab kohus 7 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Martin Neimanilt ja R.G-lt mõisteti välja ka solidaarselt MTÜ Audentse Spordiklubi (arve 221018322436 Swedbank) kasuks 6 990 (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni ja 10 969 (kümme tuhat üheksasada kuuskümmend üheks) krooni MTÜ Tallinna Spordiliidu (arve 221018979481 Swedbank) kasuks. Martin Neiman on KarS prg. 199 lg 2 p.7,8 ja ja R.G KarS prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi mõistetud süüdi - selles, et nemad koos Jevgeni Gontšaroviga 11.02.2009.a. ajavahemikul 19.30 kuni 23.00 tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata ukse avamise teel MTÜ Spordiklubi Audentes kontorisse, Tallinnas Tondi 84, kust võtsid MTÜ Tallinna Spordiliidule kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens L1300, väärtusega 16 459 krooni ja MTÜ Spordiklubi Audentesele kuuluva sülearvuti Fujitsu Siemens FS Amilo, väärtusega 10 490 krooni ning lahkusid koos varastatuga sündmuskohalt. Kokku varastasid noormehed võõrast vara 26 494 krooni väärtuses. - R.G veel selles, et tema koos J. Gontšarovi ja Konstantin Grimartšukiga, 18.03.2009.a kell 21.15 tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil lukustamata ukse avamise teel Ritual OÜ kontorisse, Tallinnas Tondi 84, kust võtsid OÜ-le Ritual kuuluvad CD pleier Numark väärtusega 4 230 krooni ning lahkusid koos varastatuga sündmuskohalt. Martin Neiman on KarS prg. 214 lg 2 p.1,4 järgi mõistetud süüdi selles, et tema 22.05.2009.a. päevasel ajal Tallinnas Viru Keskuse Hesburgeri juures koos Aleksei Vinogradoviga, kasutades vägivalda, nõudis varalise kasu üleandmist O Klt. Nimelt lõi Aleksei Vinogradov ühe korra rusikaga O K ́le kõhtu, misjärel Martin Neiman nõudsid kannatanult neile 1000 krooni üleandmist 23.05.2009 kella 15.00-ks, ähvardades, vastasel korral kannatanu läbi peksta. Hirmust peksasaamise ees maksis kannatanu järgmisel päeval nõutud summa oma sõbra A G kaudu Aleksei Vinogradov ́ile. KarS prg. 323 järgi on Martin Neiman mõistetud süüdi selles, et tema 28.05.2009.a. kella 19:00 paiku Tallinnas, Rävala pst asuval haljasalal lõi ühe korra rusikaga O K ́le suu piirkonda, makstes seeläbi talle kätte kannatanuna antud ütluste eest käesolevas kriminaalasjas, millega seoses D.N, U.N ja Andres Akuševitš 28.05.2009 kell 18.00 kahtlustatavatena kinni peeti. Selliselt põhjustas M.Neiman
kannatanule füüsilist valu ning huulte põrutuse, huultel pindmised haavad ning hammaste vigastused. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatavate kaitsja adv. Owe Ladva vaidlustab esitatud apellatsioonides süüdistatava M.Neimani süüd väljapressimise episoodis, kvalifikatsiooni kannatanu O.K löömise episoodis ja süüdistatavate poolt ühiselt toimepandud varguse episoodis tsiviilhagide väljamõistmist. Ta taotleb uue otsusega mõista M.Neiman M.K suhtes toimepandud väljapressimise episoodis õigeks ja sellega seoses mõista O K kasuks väljamõistetud 1000 krooni ainult Aleksei Vinogradovilt, kvalifitseerida O.K löömine KarS prg. 121 järgi ja jätta Tallinna Spordiliidu ning MTÜ Audentese Spordiklubi tsiviilhagid rahuldamata. Apellandipõhjendused on järgmised:
väljamõistetud 1000 krooni tuleb M.Neimani õigeksmõistmisel mõista välja ainult Aleksei Vinogradovilt. .
Martin Neiman’ilt ja R.G-lt väljamõistetud tsiviilhagide osas.
ja
nende
kaitsja
esitatud
Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele.
vägivalda kasutas – lõi teda kõhtu – Aleksei Vinogradov. Kannatanu ei eita, et peale seda, kui raha oli nõutud ja A.Vinogradov oli teda löönud, ütles M.Neiman, et” ei ole vaja” ja nad said lihtsalt e. ilma vägivallata edasi räägitud. Kannatanu on väitnud, et raha nõudjaks oli just Martin Neiman ja arvestades, et A.Vinogradov ei räägi eesti keelt ning O K ei räägi vene keelt, on see ka loogiline ja usutav. Ka väidab kannatanu, et raha maksis ta ära nõutud ajaks just seetõttu, et kartis A.Vinogradovit ja M.Neimani. Kohtukolleegium leiab, et eelnimetatud tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendamatu rääkida Martin Neimani kui ainult tõlgi rollist A.Vinogradovi ja M.Neimani vahel. Kuid isegi, kui temal puudus huvi raha saamise vastu ja ta oli juures ning aktsepteeris A.Vinogradovi tegevust püüdes A.Vinogradovi ilmselgelt ebaseaduslikku vägivalla kasutamisega kaasnevat rahanõuet kannatanule arusaadavas keeles selgeks teha, siis ka see roll on piisav, et lugeda teda väljapressimises kaastäideviijaks ja peab kohtukolleegium M.Neimani, kui väljapressimise kaastäideviija rolli täidetuks juhul, kui ta isegi oleks peale A.Vinogradovi poolt vägivalla kasutamist alles oma raha äramaksmise jutuga O.K ja A.Vinogradovi juurde tulnud. Viimast varianti ei pea aga kohtukolleegium usutavaks just seetõttu, et A.Vinogradov ja O.K ei saanud omavahel arusaadavas keeles suhelda ja M.Neiman tuli nii nagu kannatanu kohtuistungil väitis tema juurde koos A.Vinogradoviga. Kohtukolleegiumi seisukoht põhineb Riigikohtu seisukohtadel, mis on Riigikohtu poolt välja öeldud erinevates lahendites, mis puudutavad eelkõige grupiliselt toimepandud kuritegusid, kus on koosseisulise tunnusena vajalik tuvastada vägivalla kasutamine. KarS prg. 214 näeb ette kriminaalvastutuse muuhulgas varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda. Karistusseadustikus on mõistega vägivald hõlmatud nii füüsiline kui ka psüühiline vägivald. Vägivald võib seisneda nii ähvardamises (KarS § 120), kehalises väärkohtlemises (KarS § 121), piinamises (KarS § 122) kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises (KarS § 118). Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on üheselt ja vastuvaidlematult tuvastatav süüdistatavate kindel eesmärk tekitada kannatanus tõsist hirmutunnet ja panna ta reaalselt neid kartma ning sellest tulenevalt nõutavat raha maksma. Põhjendatult on maakohus kvalifitseerinud süüdistatavate poolt toimepandud väljapressimise grupis toimepanduna, mis tähendab sisuliselt seda, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid väljapressimise kaastäideviijatena. Nimelt, kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis ehk isikute grupi poolt eeldab, et iga grupi liige paneks oma tegevusega toime vähemalt ühe kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel - kas rollijaotus, Iga täideviija poolt kuriteo objektiivse külje täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku kuriteo ettevalmistamise staadiumis, kui ka mitteeelneva, vahetu kokkuleppe alusel - kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Käesoleval juhul näitab süüdistatavate kooskõlastatud tegevus, et neil oli kannatanult raha nõudmiseks ja kannatanu mittenõustumise korral temas hirmu tekitamiseks kokkulepe. Seda kinnitab fakt, et kannatanu juurde mindi koos ja teadmises, et kannatanu ei saa ainult A.Vinogradoviga mõlemale arusaadavas keeles suhelda. Eeltoodu kinnitab üheselt, et enne kannatanu juurde minemist oli süüdistatavatel kokkulepe edasiseks kuritegelikuks käitumiseks kannatanu suhtes olemas, Maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehiolude pinnalt on alust väita, et mõlemad süüdistatavate tegevus oli hõlmatud ühtsest
tahtest ja mõlemad süüdistatavad hoidsid enda kontrolli all kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise funktsionaalse teovalitsemise ehk kaastäideviimise vormis. Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Ning vastupidi - kellegi funktsionaalne alatalitus tähendab kuriteokoosseisu ning seega ka täideviimise puudumist. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et nad on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, selle funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, langeb ära ka tegu kui selline. Käsitletavas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et kannatanule esitas rahalisi nõudeid M.Neiman ja vägivalda kasutas A.Vinogradov. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud KarS prg. 214 lg 2 kirjeldatud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja sisust ning mõlema süüdistatava kohalolek aktiviseeris kannatanu hirmu (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-23-01).
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 185 lg 2; 337 lg 1 p.1 ja 342-343 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Julia Katškovskaja
Malle Preimer
Sten Lind
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.