Külli Iisop Urve Lepisto ja Tiia Niinemaa Liisi Kisler
Tõlgid
Anneli Helmann, Valeri Helmar
Kriminaalasi
AA ja I P süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi; IF süüdistuses KarS § 214 lg 1 järgi, PS süüdistuses KarS § 121; § 214 lg 1 järgi; MN süüdistuses KarS § 323; § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 199 lg 2 p 7, 8 järgi; A V süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi; AR süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi üldmenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
23.-26.08.2010 ja 07.09.2010.a.
Prokurör
Saskia Kask
Süüdistatavad
1.AA- isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: Xxx; õpib I kursusel; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 28.-29.05.2009.a.)
Kaitsja
advokaat määratud korras Eva Tibar
2.IF – isikukood XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxx, õpib 11.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole;
Kaitsja
advokaat Toomas Pilt
3.PS – isikukood XXX Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: xxx; õpib TLM II kursusel; varem
kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 28.29.05.2009.a.); Kaitsja
advokaat määratud korras Merike Allikmäe
4.MN - isikukood XXX; Eesti kodanik, haridus 11 klassi; elukoht: XXX; õpib 12.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 29.05.2009.a.);
Kaitsja
advokaat määratud korras Owe Ladva
5.AV– isikukood XXX; Eesti kodanik, põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib 11. klassis; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 29.05.2009.a.) advokaat kokkuleppel D Školjar
6.IP - isikukood XXX; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; lahkus TT peale I kursust, kavatseb tööle minna; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 28.- 29.05.2009.a.); advokaat määratud korras Leelo Viil
7.B.K - isikukood XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX, töötab agendina OÜ CTRja õpib ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld; advokaat määratud korras Owe Ladva
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada AA KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 87 lg 1 alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 2 kohaselt allutada A. A kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata A. A kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2.Süüdi tunnistada IF KarS § 214 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui I. F 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata I. F kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
3.Süüdi tunnistada PS KarS § 121 ja KarS § 214 lg 1 järgi ning KarS § 87 lg 1 alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 2 kohaselt allutada P. S kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks, mil ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.. Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata P. S kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.Süüdi tunnistada MN KarS § 323 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust; KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi 4 (neli) aastat vangistust ja KarS § 199 lg 2 p 7, 8, järgi 3 (kolm) kuud vangistust. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista 4 (neli) aastat vangistust, millest lugeda kantuks 1 päev eelvangistust (29.05.2009.a.). KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui M. Neiman 4 (nelja) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu . Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
5.Süüdi tunnistada AV KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 87 lg 1 alusel vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega. KarS § 87 lg 1 p 2 kohaselt allutada A. V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile 10 kuuks, mil ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Süüdi tunnistada IP KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust, millest kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust (28.-29.05.2009.a.). Episoodis - mai lõpp 2009.a., kus kannatanut I. P nimel ähvardati läbi peksta (s.o. süüdistuse 3.episood) - I. P õigeks mõista. KarS § 73 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui I. P 4 (nelja)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
7.Süüdi tunnistada AR KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, asendatakse 4 kuud (ehk 120 päeva) vangistust 240 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmiseks määrab kohus 7 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
8.Välja mõista hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks:
8.1.M.N ja A. V solidaarselt 1 000 (üks tuhat) krooni EK kasuks (arve XXXXXXXXX Swedbank-is). A. V vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel nimetatud summa sisse nõuda tema vanematelt D V ja OV(elukoht: XXX).
8.2.I P 4 400 (neli tuhat nelisada) krooni MK kasuks. I.P vajalike vahendite puudumisel nimetatud summa VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tema emalt J P (XXX).
8.3.MN ja AR solidaarselt MTÜ AS (arve XXXXXXXXX Swedbank) kasuks 6 990 (kuus tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni ja 10 969 (kümme tuhat üheksasada kuuskümmend üheks) krooni MTÜ TS(arve XXXXXXXXX Swedbank) kasuks.
9.Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse : (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Pangas või arve 221023778606 Swedbank-is, viitenumber 2800049777 ning ära märkides kriminaalasja numbri 1-10-2971 ja süüdistatava nimi):
9.1.Aas undrahast 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstavast tasust 10 000 krooni (kümme tuhat) krooni. A vajalike vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel menetluskulud sisse nõuda tema emalt IB (elukoht: XXX);
9.2.IF sundrahast 7 000 (seitse tuhat) krooni ja määratud kaitsjale makstavast tasust 11 000 (üksteist tuhat) krooni.
9.3.PS sundrahast 7 000 (seitse tuhat) krooni ja määratud kaitsjale makstavast tasust 8 000 (kaheksa tuhat) krooni. A vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema emalt AS(elukoht: XXX);
9.4.MN sundrahast 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstavast tasust 8 000 (kaheksa) tuhat krooni.
9.5.A V sundrahast 7 000 (seitse tuhat) krooni. A vajalike vahendite puudumisel menetluskulud sisse nõuda tema vanematelt D V ja OV(elukoht: XXX);
9.6.I P sundrahast 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstavast tasust 11 000 (üksteist tuhat) krooni;
9.7.AR sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale makstavast tasust 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni.
10.Asitõnend – ümbrikus kriminaalasja juurde lisatud CD-plaat videosalvestusega – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist kättesaadav 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist.
ja on kantseleis
Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavatelt välja mõista ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt määratud kaitsjatele makstavad tasud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuritegudes on 2,5 palga alammäära (10 875 krooni) ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära (6 525 krooni). Alaealistel vajalike vahendite puudumisel paneb kohus KrMS § 188 alusel menetluskude hüvitamise nende vanematele. Arvestades kohtule esitatud tõendeid alaealiste ja nende vanemate raske majandusliku olukorra kohta, samuti lähtudes süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaadetest, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, sest kõigi nende kulude täielik hüvitamine käib süüdistatavatele ning nende vanematele ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, 179, 180, 306, 309, 310, 311 - 313.
Kohtunik
Rahvakohtunikud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.