Kohtulahend

alates

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega. Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.09.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.06.2009 ja lõpp 20.07.2013. Kinnipidamisasutuses J.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus Eriala puudub. 2007-2008 töötas autoremondilukksepana xxx tegi juhutöid. Enne vangistust ametlik sissetulek puudus. Vanglas töötab majandustöödel. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub. Viru Vanglas läbis individuaaltöö sotsiaaltöötajaga, „Viha juhtimise“ programmi ning osaleb sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud joobes juhtimise eest) Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt J.K käitumist võivad vabaduses mõjutada: - alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, töökoha puudus. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Varem on J.K 2 korda kriminaalkorras karistatud s.h. ka varavastaste kuritegude eest. Viimane toimepandud kuritegu on esimese astme kuritegu (röövimise), mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud joobes juhtimise eest, Alkoholiseaduse ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. J.K puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid.

J.K oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg, et läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul J.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.K vabastamisega temale Harju Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Loretta Pikma(allkiri)

Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 15.10.2011 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.