Kohtulahend

Tuvastatud asjaoludena sedastas kohus esmalt järgmist.

Kriminaalasi 99286000343 algatati 09. juunil 1999.a. ja A.Org on tunnistatud kahtlustatavaks KrK § 161 järgi 13. septembril 1999.a. Võru Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse politseiinspektor T.Sirel määrusega / I, 203 / ja 23. septembril 1999.a. kuulati A.Org kahtlustatavana üle. Samuti kuulati ta kahtlustatavana üle 30.05.2000 / III, 452 /. 06. juunil 2000.a. 10.04.2001.a. keelduti A.Org kriminaalvastutusele võtmisest KrK § 1482 järgi ja lõpetati selles osas kahtlustus tema suhtes / IV, 637-638/. 26.02.2003.a. on Võru Prokuratuur saanud Andrus Orgilt taotluse, milles palutakse tühistada 10.04.2001.a. määrus kriminaalasjas, millega keelduti A.Org kriminaalvastutusele võtmisest KrK § 1482 järgi /V, 3/ 04.11.2003.a. on Võru Prokuratuur tühistanud Andrus Oru taotluse alusel kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määruse kui põhjendamatu /V, 2/. 19.12.2003.a. on A.Org kahtlustatavana täiendavalt üle kuulatud /V, 239/. 07.01.2004.a. on A.Oru suhtes alustatud kriminaalmenetlust KarS § 373 tunnustel, kriminaalasi 04286000024 /V, 168 / ja 20.01.2004.a. on kriminaalasjad 99286000343 ja 04286000024 ühendatud ühiseks menetluseks / V, 167/. 08.03.2004.a. tunnistati A.Org kahtlustatavaks KarS § 373 järgi /V, 238/. 07.04.2004.a. on A.Org võetud süüdistatavana vastutusele KrK § 161 ja KarS § 373 järgi / V, 260261/ ning samas on ta ka süüdistatavana üle kuulatud / V, 262/ 19.07.2004.a. on koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte A.Org süüdistuses KrK § 161 ja KarS § 373 järgi ja T.Piirmann kohta süüdistuses KarS § 373 järgi /V, 306-309/. 28.09.2004.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Võru osakond lõpetanud T.Piirmanni osas süüdistuses KarS § 373 järgi KrMS § 202 alusel menetluse ( nn. oportuniteediprintsiibil), kohustades T.Piirmanni maksma riigituludesse 1500.- krooni /V, 310 -311/. 13.12.2004.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostanud süüdistusakti A.Org suhtes süüdistuses KrK § 161 ja KarS § 373 järgi /V, 324-325 17.12.2004 on Valga Maakohus saanud A.Org süüdistusakti KrK § 161 ja KarS § 373 järgi liitmiseks T.Piirmanni kriminaalasjale süüdistuses KrK § 161 järgi /VI, 1038/ 16.02.2005.a. on Valga Maakohus A.Org süüdistuses KarS § 373 ja KrK § 161 järgi andnud kohtu alla ning määranud kohtuistungi 12.04.2005.a. /VI, 1046/. 12.04.2005.a. kohtuistung jäi ära süüdistatav A.Org haigestumise tõttu /VI, 1068/, arstitõend / VI, 1067/ 20.10.2005.a. toimus kohtuistung / VI, 1094-1096/, samuti 28.11.2005 /VII, 1118-1124/. 26.01.2006.a. kohtuistung on jäänud ära, kuna ekspert ei saanud toimikuga tutvuda / VII, 1219/.

13.04.2006.a. on toimunud kohtuistung /VII, 1240-1244/, 11.09.2006.a. kohtuistung on jäänud ära A.Org mitteilmumise tõttu / VII, 1257-1258/. A.Org pole ilmunud, kuna viibis tööalasel komandeeringul Rootsi Kuningriigis ja transporditakistuse tõttu ei saanud ilmuda. 06.11.2006.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse A.Org ja T.Piirmanni suhtes KrMS § 202 alusel /VII, 12661268/ 06.11.2006.a. toimus kohtuistung / VII, 1269 /, mis lõppes kohtumäärusega kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel /VII, 1270-1274/, mille kohaselt tuli A.Orul tasuda riigi tuludesse 10249.60 krooni 06.jaanuariks 2007.a. ja OÜ-le Hermeks Holding Group ( pankrotis ) 300000.krooni 06. maiks 2007.a. 09.08.2007.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuurist laekunud Tartu Maakohtu Valga kohtumajja taotlus kriminaalmenetluse uuendamiseks A.Org suhtes, kuna viimane ei ole täitnud kohtu poolt määratud kohustusi /VIII, 1/. 20.09.2007.a. on kohus kriminaalmenetluse uuendanud A.Org suhtes süüdistuses KarS § 373 ja KrK § 161 järgi. /VIII, 9-10/ 26.03.2008.a. on toimunud kohtuistung /VIII, 148-154/ 19.05.2008.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostanud muudetud süüdistusakti A.Org suhtes süüdistuses KrK § 161 ja KarS § 373 järgi /VIII, 162-167/ 16.06.2008.a. on kohus andnud A.Orgi muudetud süüdistuses kohtu alla / VIII, 177-181/ ja samuti toimus kohtuistung / VIII, 186-190 / 30.09.2008.a. toimus kohtuistung / IX, 2-16/, samuti 02.10.2008.a. /IX, 55-64/ Tartu Maakohtu 04. novembri 2008. a otsusega lõpetati menetlus A. Oru süüdistuses KrK § 161 järgi aegumise tõttu. Süüdistuses KarS § 373 järgi tunnistas maakohus A. Oru süüdi ja karistas teda rahalise karistusega 150 päevamäära summas 7500 krooni. OÜ Hermeks Holding Group (pankrotis) tsiviilhagi jättis maakohus läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras /IX, 65-66, 75-95/. Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata / IX, 142, 14-159/ Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalasjaga, vaid tavalise keskmise kriminaalasjaga. Nimetatud kriminaalasja lahendamiseks oli eelkõige vajalik tuvastada, kas eksisteeris osanike selline otsus, millest võis järeldada A. Oru ametiaja pikendamist osaühingute Reevers Grupp ja Runnert kaubagrupp juhatuse liikmena pärast 2000. a oktoobrit ning kas osaühingute Reevers Grupp ja Runnert Kaubagrupp osanikud on A. Oru poolt koostatud ja Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud majandusaasta aruanded kinnitanud. Nimetatud faktide kontrollimine on aga suhteliselt lihtsasti teostatav ning ei ole mahukas ega vaevanõudev toiming, samuti pole ka antud süüdistust puudutavate materjalide hulk mahukas (V toimik lk. 168-325 ). Siinkohal asub kohus seisukohale, et antud süüdistuse puhul võimaldanuks selle keerukuse aste tavaline keskmine kriminaalasi - iseenesest asja kiiremat lahendamist kui seda on käesoleval hetkel 6 aastat ja 6 kuud. Inimõiguste kohus on asunud seisukohale, et ehkki EIÕK art 6 ei eelda süüdistatavalt aktiivset koostööd õiguskaitseorganitega, samuti ei saa isikule ette heita talle siseriikliku õigusega tagatud õiguskaitsevahendite täielikku ärakasutamist, on isiku käitumine käsitatav objektiivse faktina, mida ei ole võimalik riigile omistada ning mida tuleb arvestada selle hindamisel, kas menetlusaeg on olnud EIÕK art 6 lg 1 mõttes mõistlik või mitte. Andrus Oru ja tema kaitsja kaitsetaktikale käesoleva asja menetlemisel ei ole põhjust ette heita venitavat ja ebakohast käitumist/kaitsetaktikat. Alates 17.12.2004.a., kui Valga Maakohus sai süüdistusakti A.Org kohta, on toimunud perioodil 12.04.2005-04. novembrini 2008 I astme kohtus 10 kohtuistungi, millest 2 jäid ära A.Oru tõttu: 12.04.2005.a. istung jäi ära süüdistatava haigestumise tõttu, mille kohta esitas süüdistatav ka arstitõendi ning samuti jäi ära 11.09.2006.a. kohtuistung, kuna A.Org ei saanud väliskomandeeringult õigeaegselt Eestisse tagasi transpordiviivituse tõttu. 26.01.2006.a. kohtuistung jäi ära, kuna ekspert ei olnud saanud selleks ajaks toimikuga tutvuda. Ülejäänud kohtuistungid toimusid, kohtuistungitel uuriti sisuliselt tõendeid, kuid enamus neist lükati edasi põhjusel, et kohtuistungile ei ilmunud vaatamata kohtukutsetele vajalikud tunnistajad. Samuti nähtub nende kohtuistungite protokollidest, et süüdistatav ega kaitsja ei taotlenud ajamahukate menetlustoimingute tegemist, samuti ei toimunud põhjendamatut tunnistajate ja eksperdi küsitlemist nende poolt. Seega puudub kohtul alus väita, et süüdistava ja tema kaitsja kaitsetaktika oleks tinginud üha uute istungiaegade vajalikkuse, mistõttu ei saa käesoleva kriminaalasja menetlemisel I astme kohtus ette heita neile menetluse pahauskset venitamist. Samuti on kohus sunnitud tõdema, et menetlejate tegevust või tegevusetust ei saa pidada menetluse pidurdumise määravaks põhjuseks, kuigi teatavaid viivitusi õiguskaitseorganite tegevuses on esinenud – menetlustoimingute vahele on jäänud suhteliselt pikad ajavahemikud. Näiteks on 08.03.2004 A.Org tunnistatud kahtlustatavaks KarS § 373 järgi ja 19.07.2004 on koostatud juba kohtueelse menetluse kokkuvõte, kuid alles 13.12.2004 on Lõuna Ringkonnaprokuratuur koostanud süüdistusakti ja saatnud selle nädal hiljem kohtusse. Teine pikem viivitus on tekkinud menetluse KrMS § 202 lõpetamise järel, kus A.Org’il lasus kohustus tasuda riigi tuludesse 10249.60 krooni 06.01.2007.a. Menetlus on prokuratuuri 09.08.2007.a. taotluse alusel kohtu poolt uuendatud 20.09.2007, seega esitati uuendamise taotlus rohkem kui pool aastat kohustuse täitmata jätmisest hiljem. Ka kohtuistungite vahel on pikad ajavahemikud, kuid enamjaolt on see tingitud kohtu ja menetlusosaliste hõivatusest. Samuti on olnud toimiku materjalidest lähtuvalt probleemiks tunnistajate kohtuistungile ilmumine, mistõttu on kohtul tulnud korduvalt kasutada erinevaid sunnivahendeid, mis omakorda on tinginud kohtuistungite edasilükkamise ja kõigile osapooltele sobiva uue aja leidmise. Ka on selle 6 aasta jooksul alates kahtlustuse esitamisest kriminaalasi A.Org süüdistuses läbinud kõik kolm Eesti Vabariigi kohtuastet ning nüüdseks jõudnud tagasi I astme kohtusse. Kindlasti on antud süüdistuses kriminaalasja menetlusaeg pikenenud seetõttu, et kohtus on aastast aastasse jätkatud menetlust Andrus Orgile etteheidetavate tegude osas, mille toimepanemisest oli

möödunud juba 10 aastat – kuigi A.Org ei soovinud, et menetlus lõpetataks KRMS § 199 lg. 1. p. 2 alusel aegunud tegudes, oli prokuratuuril võimalus kohtuistungil selles osas süüdistusest loobuda EIÕK art 6 lg. 1 tuginedes ning seejärel keskenduda Andrus Org süüdistusele KarS § 373 järgi. Samasugust õigust oleks võinud kasutada ka kohus juba 2008.a. asja menetledes – kas lõpetada vanemas süüdistuses kriminaalmenetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või mõista selles osas A.Org õigeks. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval kriminaalasjas õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. A.Org pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, samuti pole tema suhtes kohaldatud tõkendina ka elukohast lahkumise keeldu, küll kehtib A.Oru suhtes jätkuvalt ärikeeld, kuid seda tsiviilasja raames. Kohus eelpool tuvastas, et süüdistatava ja tema kaitsja tegevust/tegevusetust ei saa pidada käesoleva kriminaalasja venimise üheks peamiseks põhjuseks ning seetõttu ei saa üheselt väita, et A.Org ja tema kaitsja V.Luik oleksid kriminaalasja raames teinud selliseid menetluslikke taotlusi või käitunud selliselt, mis oleksid tinginud kriminaalmenetlusest sõltuva ebakindla olukorra pidevat edasilükkamist. Seega oleks pidanud riik astuma antud menetluses samme menetluse kiiremaks lahendamiseks süüdistuses KarS § 373 järgi, näiteks kohaldama sarnaselt T.Piirmanniga juba 28. septembril 2004.a. kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel, seda aga toimiku materjalide kohaselt tehtud ei ole. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kogu menetlus A.Org süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest ka 2004.a. alustatud kriminaalmenetluse puhul. Et tegemist on üheepisoodilise ja tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ja menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi, siis kohus leiab, et see kõik kokku annab piisava aluse Andrus Org suhtes kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 373 järgi otstarbekuse tõttu lõpetada, et edasine mõistliku aja riive enam ei süveneks. Samas pole mõistliku menetlusaja riive sedavõrd intensiivne, et Andrus Org tuleks süüdistuses KarS § 373 järgi õigeks mõista. Küll on kohtu hinnangul õige lõpetada antud kriminaalmenetlus tema suhtes otstarbekuse tõttu: A.Org on olnud kriminaalmenetluse allutatud süüdistuses KarS § 373 järgi juba 6 aastat ja 6 kuud, siis on ta pidanud pidevalt selle aja jooksul arvestama mitmesuguste kriminaalmenetlusest tulenevate piirangute ja kohustustega ning sellest sõltuvalt korraldama oma töö- ja eraelu. Kohus leiab, et Andrus Org ei pea kandma seda riski, et menetlus tema kriminaalasjas süüdistuses KarS § 373 järgi viiakse läbi ebamõistliku aja jooksul. Seega puudub mõistlik põhjendus, millele tuginevalt saaks riik õigustada menetluse ebamõistlikku kulgu olukorras, kus esimese astme kohus asub uuesti arutama kriminaalasja, mis on menetluses olnud juba sedavõrd kaua.

300 000 krooni. Kuna A. Org ei täitnud viimatimärgitud kohustust, uuendas kohus 20. septembril 2007 A. Oru suhtes menetluse. Kui arvata välja perioodid, mil menetlust ei ole toimunud, s.o ajavahemik 6. novembrist 2006 kuni 20. septembrini 2007, siis ei ole menetlus KarS § 373 järgi kestnud üle 4 aasta 8 kuu. 3.3 Apellant leiab veel, et kui A. Oru süüdistust KarS § 373 järgi oleks menetletud eraldiseisva kriminaalasjana, olnuks asja lahendamine võimalik lühema aja jooksul. KarS § 373 järgi kvalifitseeritava teo menetlemine eraldi menetluses ei oleks olnud aga põhjendatud. Eraldi menetlused tähendanuks A. Orule suuremaid kohtukulusid ja kokkuvõttes suuremat ajakulu. Kuna KrMS § 216 lg 1 p 2 alusel menetletakse üldjuhul kõiki ühe isiku tegusid ühes menetluses ja kohtul puudub võimalus teha osaotsust, siis tuleb hinnata KarS § 373 järgi kvalifitseeritava süüdistuse menetlemisele kulunud aega kogu kriminaalasja keerukuse kontekstis. Hinnates kriminaalasja kui tervikut, on tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, ning KarS § 373 järgi esitatud süüdistusele kulunud menetlusaeg ei ole olnud ebamõistlikult pikk. 3.4 Lisaks ei ole kohtu otsus lõpetada menetlus KarS § 373 järgi otstarbekuse kaalutlustel kooskõlas seaduse mõttega. Kui isik jätab KrMS § 202 alusel talle määratud kohustused täitmata, siis peab kohtumenetluse staadiumis menetluse uuendamisele järgnema kas süüdi- või õigeksmõistmine. Seadusandja mõttega ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse lõpetamine korduvalt samal alusel, kusjuures veel selliselt, et kui isik jätab määratud kohustused täitmata, siis järgmisel korral lõpetatakse tema suhtes menetlus kohustusi määramata. Selline praktika annab süüdistatavatele signaali, et KrMS § 202 järgi määratud kohustuste mittetäitmine ei too kaasa süüdimõistmist, vaid annab võimaluse menetluse venitamiseks ja karistuse vältimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada maakohtu otsust KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel. Enda seisukohti põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

seisukohad on jätkuvalt ringkonnakohtu otsuse osiseks. Vastates apellatsiooni väidetele lisab ringkonnakohus maakohtu otsusele omapoolsete põhjendustena aga järgmist.

ei näe. Seega puudub alus ka väiteks, et kriminaalmenetluse lõpetamisel jääksid kaitsmata kannatanu huvid. Seejuures on Riigikohus ka märkinud, et mõistliku menetlusaja hindamisel tuleb pidada silmas avalikku menetlushuvi, sh võimaliku karistuse raskust (vt RKKKo 3-1-1-43-10, p 21; 3-1-1-57-11, p 16). Avalikku menetlushuvi antud süüteoasjas tuleb pidada pigem väheseks. Tegemist on teise astme kuriteoga, mis näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Pidades silmas reformatio in peius põhimõtet tuleb samaaegselt tunnistada, et käesoleval juhul tuleks kõne alla ainuüksi rahalise karistuse mõistmine ja seda maksimaalses määras 7500 krooni (tulenevalt Tartu Maakohtu 4. novembri 2008 otsusest), mida vaieldamatult esineva riive kontekstis tuleks omakorda veel vähendada. Ka neid asjaolusid silmas pidades leiab ringkonnakohus, et mõistlik aeg käesoleva kriminaalasja menetlemisel on möödunud.

Paavo Randma

Maili Lokk

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.