Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. september 2011, Tallinn
Kriminaalasja number
1-11-1625
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
30. august 2011, Tallinn
Kriminaalasi
Kaido Kruusimägi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p1,8,9; § 266 lg 2 p 1, § 418 lg 2 p1,2 , § 4181 lg 1, § 414 lg 2 p 1,2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 06. aprilli 2011 aasta otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav K. Kruusimägi ja kaitsja A.Tamm
Prokurör
Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu
Süüdistatav
Kaido Kruusimägi, ik: 36704020211, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 22.09.2010
Kaitsja
Vandeadvokaat Andres Tamm
Tühistada Pärnu Maakohtu 06. aprilli 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-1625 Kaido Kruusimägi süüditunnistamises KarS § 266 lg 2 p 1 järgi Saare maakonnas Kaimri külas Alase tallu omavolilise sissetungimise episoodis.
Uue otsusega: Mõista Kaido Kruusimägi õigeks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 20.-22.09.2010 aastal Saare maakonnas, Kaimri külas Alase tallu omavolilise sissetungimise süüdistuses, jättes mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jätta otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
mõistes/alates 2005.aastast kuni 23.09.2010 a, kriminaalasjas 10250101901 toimunud läbiotsimiseni, enda elukohas Rapla mk, Juuru v, Maidla k, Metsa talus ning Saare ja Hiiu maakondades ebaseaduslikult, omamata vastavat Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestatud relvasoetamisluba, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, suures koguses registreerimata Relvaseaduse § 19 lg 1 p 5 kohaselt piiratud tsiviilkäibega Tulirelva ekspertiisiakti nr TB-160-10/3548 kohaselt laskekõlbulikke tulirelvi ja nimelt 9 jahipüssi, 1 vintpüssi ja 1 revolvrit nagaan. Tulirelva ekspertiisiakti nr TB-160-10/3548 kohaselt tulirelva olulisi osi, milleks on Relvaseaduse § 21 lg 1 kohaselt relvaraud, lukk, padrunipesa, trummel ja adapter ning mille käitlemisele RS § 21 lg 2 kohaselt laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele: mittekomplektne laskekõlbmatu Venemaa päritolu 7,62x54R kaliibriline vintpüss Mosin mudel 1891 nr 46584, mis sisaldab tulirelva olulisi osi relvarauda ja padrunipesa; kasutuskõlblik Venemaa päritolu vintpüssi Mosin lukk markeerimistähisega 89781 ja П; Relvaseaduse § 19 lg 3 nimetatud piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona suures koguses, mida võib soetada RS § 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel: Tulirelva ekspertiisiakti nr TB-160-10/3548 kohaselt tulirelva laskemoona hulka kuuluvad 296 erineva kaliibrilist püstolipadrunit, 280 erineva kaliibrilist vintpüssipadrunit, millest viiekümne viiel on soomustläbistav kuul ja ühel raske kuul, 16 erineva kaliibrilist jahipüssi padrunit, 4 erineva kaliibrilist automaadipadrunit, 1 revolvripadrun, 1ääretulepadrun, neist laskekõlbulikud: 2 püstolipadrunit, 14 jahipüssi padrunit, 39 vintpüssipadrunit, 2 automaadipadrunit, 1 revolvripadrun, 1 ääretulepadrun, rikkudes Relvaseaduse § 32 lg 2 nõudeid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud vähemalt teist korda ja kui teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures ulatuses, pani Kaido Kruusimägi toime KarS § 418 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ebaseaduslikus käitlemises, pani Kaido Kruusimägi toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
KarS §-de 63, 64 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas 1/3 võrra, mõistis vähendatud liitkaristuseks vangistuse 4 aastat. KarS § 68 alusel arvas karistusaja alguseks 22. septembrist 2010. a.
ebaseaduslik käitlemine toimus ebaõigesti mõistetud ajaloohuvi tõttu, mitte aga nendega äritsemiseks või veelgi enam- kuritegelikel eesmärkidel. Kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel piisavalt kohtualuse isikut. Süüdimõistetu Kruusimägi oli 2007.a. läbi elanud raske liiklustrauma, mille tõttu on tal vasak jalg seniseni valulik ja turses ning mistõttu käimine on raskendatud. Tervisliku seisundi tõttu on ka pikaajalise reaalse vabadusekaotuse kandmine eriti raske, mistõttu võib väita, et kohus ei ole piisavalt seda asjaolu arvestanud, karistust individualiseerinud ning kasvõi osa vangistusest mõistnud tingimisi karistusena. Apellant toob ära KarS §-des 73 ja 74 sätete kohaldamisest Riigikohus lahendites 3-11-99-06, 3-1-1-80-04. Kaido Kruusimägi puhul on tegemist esmakordselt vangistuslikku karistust kandva isikuga, kes on karistust kandnud alates 22.septembrist 2010.a. – seega juba üle 8.kuu. Tegelikult on Kaido Kruusimägi aru saanud oma tegude ühiskonnaohtlikkusest ning kantud lühiajaline karistus on tegelikult oma eesmärgi täitnud. Olen veendunud, et Kaido Kruusimägi ei pane edaspidi toime ühtki kuritegu. Kohus ei ole ka tegelikult karistuse mõistmisel arvestanud vastutust kergendavaid asjaolusid- Kaido Kruusimägi puhtsüdamlikku kahetsust ning täielikult kaasatöötamist kuriteo eeluurimisel. K.Kruusimägi näitas ette kõik sündmuskohad, näitas vabatahtlikult ette ka leitud suured lõhkekehad- kodu lähedal Rapla maakonnas. Teiseks vastutust kergendavaks asjaoluks pidanuks kohus arvestama kohtualuse tervislikku seisundit, et kohtualuse näol on tegemist invaliidiga, kelle töövõimetuse protsent on 60. Vastutust raskendavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esinenud. Kaido Kruusimägi on varem väärteomenetluse korras karistamata. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS §-dest 318 lg.1; 319 lg.3; 337 lg.1 p. 4; 338 p.3 ja 4; 339 lg.1 p.8 ja 340 kaitsja palub: Tühistada Pärnu Maakohtu 6.aprilli 2011.a. otsus Kaido Kruusimägi süüdistuses KarS §de 199 lg.2 p.-de 1,8,9; 266 lg.2 p.1; 418 lg.2 p.-d 1,2; 418-1 lg.1 ja 414 lg.2 p.-de 1,2 järgi osaliselt mõistes ta õigeks KarS § 266 lg.2 p.1 osas xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx asuvasse xxxxx tallu 20.-22.09.2010.a. sissetungimise episoodi osas ja karistuse mõistmise osas tervikuna, vabastades ta tingimisi ülejäänud karistuse kandmiselt.
hinnatud. Kriminaaltoimikus olevates ütluste ja olustiku seostamise protokollides/ 3 kd. t.lk. 62-63, 73-74/ K.Kruusimägi selle kuriteoepisoodi kohta ütlusi andnud ei ole. Riigikohus on sedastanud /nt otsustes nr 3-1-1-48-08, 3-1-1-73-08/ , et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Asjas tähtsust omavad asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kriminaalasja uurimisel võivad tõusetuda selle uurimise käiku puudutavad küsimused ja selliste - mitte kriminaalmenetluse eset, vaid kriminaalasja uurimise käiku puudutavate küsimuste tõusetumisel võib tekkida vajadus kuulata nende asjaolude osas üle ka menetleja. Kokkuleppeliselt nimetatakse kriminaalasja uurimise käiku puudutavate asjaolude osas asetleidvat menetleja ülekuulamist tunnistaja ülekuulamiseks, kuigi selle isiku ütlused ei kajasta tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 62 mõttes. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole K.Kruusimägi ütlusi kuriteo toimepanemise kohas, ehk xxxxxx talu juures, menetlusseaduses ettenähtud korras vormistatud, seega on kohus ekslikult sündmuskoha ettenäitamist ning majja sissetungimise kirjeldust ehk asjas tähtsust omavad asjaolud lugenud tõendatuks menetlustoimingu läbiviimisel osaleva politseiametniku ütlustega. Samuti on P.Ta tunnistajana antud ütluste hindamine tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel vastuolus Riigikohtu ülaltoodud lahendis märgituga ja P.Ta ütluste alusel kuriteo toimepanija ja tema süü tõendatuks lugemine pole kooskõlas tõendite hindamise põhimõtetega. Kohus on lugenud ebausaldusväärseteks K.Kruusimägi kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil kinnitatud ütlused sellest, et tema sinna tallu sisse ei tunginud kuna teadis juba, et sealt pole midagi võtta, küll aga tunnistas talu juures käimist. Rohkem tõendeid selles kuriteoepisoodis pole maakohtule esitatud ega kohtu poolt hinnatud ning seega on faktiliselt maakohus kuriteosündmust kinnitavate tõenditele lisaks K.Kruusimägi süüdi tunnistanud vaid tunnistaja P.Ta ütluste alusel, millistele tuginevalt pole juba eelpooltoodud põhistusel võimalik ega seaduslik K.Kruusimägi süüdi tunnistamine. Kohtukolleegium leiab, et selline tõendite ebaõige hindamine on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ning kaasa toonud selles episoodis K.Kruusimägi ebaseadusliku süüdi tunnistamise. Kohtukolleegiumi seisukohalt puudub antud juhul piisav tõendite kogum K.Kruusimägi süüdi tunnistamiseks xxxxxxx tallu sissetungimise episoodis ning kohtukolleegium mõistab K.Kruusimägi selles süüdistuses õigeks. Ühes kuriteoepisoodis õigeksmõistmine ei too antud juhul endaga kaasa muudatusi kvalifikatsioonis.
suhtes mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust, seetõttu puudub alus maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Kohtukolleegium ei saa nõustuda kaitsja apellatsioonis väidetuga, et maakohus pole arvestanud karistust kergendava asjaoluga ega ka süüdistatava tervisega. Maakohus on otsuses karistuse mõistmise põhjendustes selgesõnaliselt märkinud, et maakohus arvestab puhtsüdamliku kahetsusega ning ka süüdistatava tervisliku seisundiga. Samuti on arvestatud karistust raskendavate asjaolude puudumisega. Nii süüdistatava suhtumine toimepandusse kui ta tema osaline töövõimetus on andud kohtule seadusliku aluse mõista süüdlasele kergem karistus, kui seda taotles kohtuistungil prokurör ning ülalnimetatut arvestades on kohus mõistnud üksikkaristused alla sanktsioonides ettenähtud keskmisi määrasid ning on liitkaristuse mõistnud raskeima üksikkaristuse suurendamise teel, saades lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. Kuna tegemist oli lühimenetlusega kuulub K.Kruusimägil kandmisele 4 aastat vangistust. Riigikohus on oma otsustes /nt. nr 3-1-1-10-09/ korduvalt sedastanud, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus on mõistnud kõik üksikkaristused sanktsiooni piires ning mõistetud karistused on põhistatud ja kooskõlas KarS § 56 põhimõtetega. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatu ei anna alust ei mõistetud üksikkaristusi ega ka liitkaristust leevendada. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi mõisteti K.Kruusimägile kolme kuriteoepisoodi toimepanemise eest 6 kuud vangistust. Mõistetud karistus jääb seaduses ettenähtud tähtajalise vangistuse miinimummäära ligilähedaseks. Ringkonnakohus eelpooltoodud põhjendustel leidis, et vaidlustatud kuriteoepisoodis kulub K.Kruusimägi õigeksmõistmisele. Samas kolleegiumi veendumuse kohaselt selline asjaolu ei too antud juhul endaga kaasa KarS § 266 lg 2 p 1 järgi maakohtu poolt mõistetud niigi juba väga lühiajalise karistuse muutmist ega ka temale mõistetud liitkaristuse osas otsuse tühistamist. Karistuse muutmata jätmise õiguse annab ringkonnakohtule KrMS § 340 lg 2 p 2, mis sätestab, et tunnistades süüdistatava osas kuritegudes õigeks võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmata. 11.2 Peamiseks apellantide taotluseks on karistusest tingimisi vabastamise kohaldamine. Maakohus on põhistanud miks ta leiab, et K.Kruusimägi ei kuulu karistusest tingimisi vabastamisele. Apellatsioonides esitatud väited maakohtu seisukohti ei kummuta ning nendes märgitud liiklusaraviis osalemine ja ajaloohuvi olid maakohtule teada. Apellantide poolt pole ümberlükatav maakohtu poolt arvestatud fakt, et K.Kruusimägi on varem kohtu poolt varavastase kuriteo toimepanemise eest karistatud rahalise karistusega ja see on ka tasutud, kuid selline asjaolu pole teda mõjutanud seaduskuulekale käitumisele vaid ta on jätkanud uute varavastaste kuritegude toimepanemisi.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, et üldohtlikud süüteod pani K.Kruusimägi toime mitte temalt leitud ja äravõetud esemete sh. relvade, laskemoonaga, äritsemiseks või nende käitlemiseks kuritegelikel eesmärkidel, oli kohtule teada ja see on otsuses ka kajastamist leidnud. Kohus on välistanud tema karistusest tingimisi vabastamise eelkõige faktiga, et K.Kruusimägi, kes oli juba karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest kergemaliigilise karistusega ei teinud sellest mingeid järeldusi vaid jätkas varavastaste kuritegude toimepanemisi ja seda tuvastatuna 12 episoodi. Kolleegium leiab, et selline süüdlase käitumine andis aluse veendumuseks, et K.Kruusimägi pole isikuks, kellele sobiks kriminaalhoolduse kohaldamine. Kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega tuleb arvestada ka karistusest tingimisi vabastamise otsustamisel toimepandud kuritegude raskusastet. Antud juhul on K.Kruusimägi varavastaste kuritegudele lisaks toime pannud ka üldohtlikud kuriteod, sh. esimese astme kuriteo. Seega pole tegemist väikese raskusastmega kuritegudega mis annaks aluse tema tingimisi karistusest vabastamiseks. Samuti kohtukolleegium leiab, et tuvastamist pole leidnud K.Kruusimägi selline tervislik seisund, mis teeks võimatuks reaalse vangistuse kandmise. Kaitsja poolt viidatud juba 2007 aastal läbielatud avarii tagajärjel saadud jalavigastus pole takistanud K.Kruusimägil 2010 aastal Saare maakonna erinevates paikades ja seda Sõrve säärest Muhu saareni kuritegude toimepanemisi. Seega pole ka varem kriminaalkorras karistatud isiku osas tuvastatavad sellised märkimisväärsed erisused, mis annaksid aluse temale maakohtu poolt mõistetud reaalse vangistuse tühistamiseks ja tema karistusest tingimisi vabastamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.